Sõja eest välismaale.
Re: Massiline põgenemine sõja korral
Väikese vahemärkusena peaks ütlema, et sõja ajal metssigu Eestis polnud (kui, siis mõni väga üksik). Nimelt oli metssiga küll ennevanasti siinsetel aladel elanud, kuid väikese jääaja ehk Maunderi miinimumi saabudes muutusid siinsed olud notsikute jaoks liiga jahedaks. Uuesti hakkasid metssead Eestisse tasapisi tagasi ilmuma alles EW ajal (kuigi üksikuid olla nähtud juba sajandi alguses). Esimene teadaolev põrsapesakond sündis siinmail 1932. aastal. 1940 ja 1941. aasta külmad talved tegid aga sellele väikesele asurkonnale otsa peale. Kas mõni ellu jäi, on küsitav. Uuesti hakkasid metssead levima alles pärast sõda. Teine asi oli aga huntidega - neid oli oluliselt rohkem kui praegu ja langenute laipu nad sõid, kraapisid vajadusel ka haudadest välja (kui polnud väga sügavale maetud). Nii said hundid inimliha maitse suhu ja peale sõda oldi maal aastaid huntidega päris hädas - inimest nad enam väga ei kartnud, tungisid lautadesse, murdsid koeri ja oli täiesti reaalne oht, et võtavad ka mõne inimese maha. Ka ühel minu sugulasel, kes tol ajal koolis käis, oli üks üsna kõhedusttekitav intsident hundiga, kes teda jälitama asus. Minu isa rääkis, kuidas paljudel lastel olid koolis käies taskulambid kaasas, kuna hundid pidavat tuld kartma ja liiguti, kui vähegi võimalik, mitmekesi koos ja mitte üksi. Hundinuhtlus saadi kontrolli alla alles viiekümnendate aastate lõpuks, kui jahimehed hundijahi põhjalikult käsile võtsid ja nii hundid jälle inimest kartma hakkasid.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Massiline põgenemine sõja korral
Venemaa kolkapiirkondadest on ikka uudisi tulnud, mille kohaselt mõmmid on külakalmistutel värskeltmaetutega maiustanud.
Re: Massiline põgenemine sõja korral
Dokumentide järgi: Jaan (mitte Johannes) Hansumäe hukati 5.10.1941 Sicherheitspolizei otsusega, kuna varjas laskemoona (Indrek Paavle, Eesti rahvastikukaotused. Saksa okupatsioon 1941-1944, Tartu 2002).Vastaja kirjutas: Vist oli tegu Valdeku kasarmute juures oleva venelaste laoga, mis nende taganedes mingiks ajaks järelevalveta jäi. Seal oli ka EW aegset varustust.
"Hiljem oli selgunud, et laost oli viidud ära ka Vene sõjaväele kuulunud sineleid ja eesti ohvitseride üleriideid, mis olnud peenest hinnalisest kalevist." Pihta pandi ka ämbrite kaupa bensiini. "Arvatavasti oli see Johannes Einart, kes esitas kaebuse kohalikule sõjaväeosale. Hansumäe korteris toimus läbiotsimine, aga sealt ei leitud midagi. Esimesele läbiotsimisele olevat järgnenud teine ja leitigi riisutud vara, mis oli olnud peidetud katuseviilude alla ja pööningusoppidesse. Johannes Hansumäe arreteeriti." Tsitaadid ikka Erika Auliku raamatust "Viru tänav ja teised". Kitse pani siis arvatavasti naaber.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Meil oli juba üle mere evakueerimise teema, aga ei leia??
Evakueerida kuhu? Läänes tuleb meri vastu ja sõja ajal maad mööda Eestist Poola jõuda pole eriti tõenäoline.
Kui võimalik, siis naised-lapsed kohe laevadele või lennukitele - võtku nii palju aega kui võtab. Kui rinne eksisteerib, siis seal olevad väiksemad asulad evakueerida sügavamale tagalasse. Kui rinnet ei suudeta hoida, siis igale veel hingavale kodanikule relv ja piibel kätte. Rohkem valikuid väga pole.
-
- Liige
- Postitusi: 1740
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
nimetu kirjutas: Kui rinnet ei suudeta hoida, siis igale veel hingavale kodanikule relv ja piibel kätte. Rohkem valikuid väga pole.
Ei ole jah mõtet sellele loota, et äkki läheb minust mööda.
Re: Mida Ukrainast õppida?
nimetu kirjutas:Evakueerida kuhu? Läänes tuleb meri vastu ja sõja ajal maad mööda Eestist Poola jõuda pole eriti tõenäoline.
Kui võimalik, siis naised-lapsed kohe laevadele või lennukitele - võtku nii palju aega kui võtab. Kui rinne eksisteerib, siis seal olevad väiksemad asulad evakueerida sügavamale tagalasse. Kui rinnet ei suudeta hoida, siis igale veel hingavale kodanikule relv ja piibel kätte. Rohkem valikuid väga pole.
Tere
Uus liige foorumis, kuigi lugemas olen käinud vahelduva eduga juba aastaid. 24.02 alates iga päev 100 korda.
Aga tahtsin kommenteerida seda evakueerimise teemat. Läänes on meil õnneks saared, kuhu vaenlase tankikolonnidel väga raske pääseda.
Saaremaha-Muhu teele jääb teatavasti Virtsu, mis on maismaaga ühendatud kahe tammiga (+ ühe tammi ümber on ca 500 laiune soine märgala). Virtsu poolsaart oleks evakuatsiooni ajal seega ilmselt üsna hea kaitsta.
Üle mere saab praamide ja erakaatrite/paatidega (nt vabatahtlike merepäästjate abil). Kuna enamus maiset vara jääks niikuinii maha, siis üks praam suudaks korraga viia vb seal kuni 10 000 inimest üle. Praam käib edasi tagasi ca 1h.
Saartelt edasi oles võimalik juba laevadega liikuda Gotlandile või mujale läände. Iseasi muidugi, et milliste laevadega. Siin võiks loota, et kui Natost muidu asja ei ole, siis et ehk tulevad vähemalt põgenikele merele vastu oma sõjalaevadega (loodetavsti on asja).
Muidugi ohustab suursaari ka erinevad vaenlase dessandid, aga esialgu oleks raske näha nende strateegilist mõtet, eriti sõja algusfaasis.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Pekkeri kirjutas:Muidugi ohustab suursaari ka erinevad vaenlase dessandid, aga esialgu oleks raske näha nende strateegilist mõtet, eriti sõja algusfaasis.
Just kaitsja sidumise ja (ilmselgelt tapmise ja hävitamise teel) moraali lõhkumise eesmärgil külvatakse täieti kaitsetud saared sibulaid täis.
professional retard
-
- Liige
- Postitusi: 99
- Liitunud: 30 Apr, 2014 18:53
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Nagu näha, võib inimestele pähe tulla igasuguseid veidraid ideid. Nendele - kes samuti seda foorumit loevad aga võibolla ei kommenteeri - tehke mis te teete aga ärge saarte peale küll evakueeruge.
Mida Ukrainast õppida?
Pekkeri kirjutas:Tere
Uus liige foorumis, kuigi lugemas olen käinud vahelduva eduga juba aastaid. 24.02 alates iga päev 100 korda.
Aga tahtsin kommenteerida seda evakueerimise teemat. Läänes on meil õnneks saared, kuhu vaenlase tankikolonnidel väga raske pääseda.
Saaremaha-Muhu teele jääb teatavasti Virtsu, mis on maismaaga ühendatud kahe tammiga (+ ühe tammi ümber on ca 500 laiune soine märgala). Virtsu poolsaart oleks evakuatsiooni ajal seega ilmselt üsna hea kaitsta.
Üle mere saab praamide ja erakaatrite/paatidega (nt vabatahtlike merepäästjate abil). Kuna enamus maiset vara jääks niikuinii maha, siis üks praam suudaks korraga viia vb seal kuni 10 000 inimest üle. Praam käib edasi tagasi ca 1h.
Saartelt edasi oles võimalik juba laevadega liikuda Gotlandile või mujale läände. Iseasi muidugi, et milliste laevadega. Siin võiks loota, et kui Natost muidu asja ei ole, siis et ehk tulevad vähemalt põgenikele merele vastu oma sõjalaevadega (loodetavsti on asja).
Muidugi ohustab suursaari ka erinevad vaenlase dessandid, aga esialgu oleks raske näha nende strateegilist mõtet, eriti sõja algusfaasis.
Ma käin ka aastaid telefoni- ja igasugu muudest postidest mööda... Kuidagi ei oska tabada seda mõtet, mida koerad nende juurest otsivad...
Ära rohkem strateegilisi mõtteid püüa heietada - need on liiga keerulised...
terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Frederic Manning
Re: Mida Ukrainast õppida?
Nagu näha, võib inimestele pähe tulla igasuguseid veidraid ideid. Nendele - kes samuti seda foorumit loevad aga võibolla ei kommenteeri - tehke mis te teete aga ärge saarte peale küll evakueeruge.
Mina ise oma pere just saarte suunas evakueeriks (Tallinnast) ja seda hoolimata su teravast märkusest. Ning võin kinnitada, et see ei ole lihtsalt mingi uitmõte, vaid hoolikalt läbi kaalutud plaan. Meil endal peres väike paat, mis annab teatava liikumisvabaduse ja seal kandis olemas ka nö vahebaas, kus olemas kogu eluks vajalik ning kõik vajalikud varud. Läbi on mõeldud ja arvutatud (kütusekulud, varustuse vajadus) kogu logistika Tallinnast Gotlandini, liikudes Eesti vetes võimalikult palju madalikel, kuhu suuremad laevad naljalt ligi ei pääse. (Jama muidugi siis, kui asi toimuks talvel ja madalad veed oleks jääs).
Kindlasti oleks sellises olukorras väga ohtlikud nii vene mereväe mere patrullid kui ka helikopterid/lennukid, kuid see oht on kindlasti olemas ka maismaal. Isiklikult pean seda varianti siiski paremaks, kui Suwalki koridoris 100 km pikkuses ummikus oma saatust oodata.
Aga looulikult on see igaühe isiklik tunnetus. Igaüks teeb ja toimetab nii, nagu enda ja pere seisukohast parimaks peab. Kedagi teist õpetama ei tule.
Ära rohkem strateegilisi mõtteid püüa heietada - need on liiga keerulised...
Ma tahaks nii üleolevale repliigile vastata hoopis tooremalt, aga ma ei paku sulle seda naudingut.
Venelaste strateegia osas võib siin iga üks spekuleerida, aga päeva lõpus ei ole meil kellegil aimu (kaasa arvatud sinul), kuidas see sõda siin kandis välja näeks . Eriti peale seda, kui russid Ukrainast oma järeldused teevad ja oma plaane ümber mängivad.
Ma mõistan, et näiteks dessant Saaremaale/Hiiumaale ja seal S400 patareide püsti panemine võimaldaks russidel luua päris korraliku A2/AD mulli, aga selle teostamine oleks kahtlemata keeruline ülesanne. Ja kõige suuremaks muutujaks oleks siinkohal kindlasti just see, et kas NATO reaalsest tegutseks või oleks "sügavalt mures".
Igal juhul on minu isiklik subjektiivne veendumus see, et Lääne-Eestis ja eriti just saartel oleks sõja alguspäevadel tsiviilide jaoks turvalisem, kui mujal Eestis.
Lisaks logistikale on oluline ka see, et kohaliku elanike seal saartel viies kolonn peaaegu et puudub.
Mina ise oma pere just saarte suunas evakueeriks (Tallinnast) ja seda hoolimata su teravast märkusest. Ning võin kinnitada, et see ei ole lihtsalt mingi uitmõte, vaid hoolikalt läbi kaalutud plaan. Meil endal peres väike paat, mis annab teatava liikumisvabaduse ja seal kandis olemas ka nö vahebaas, kus olemas kogu eluks vajalik ning kõik vajalikud varud. Läbi on mõeldud ja arvutatud (kütusekulud, varustuse vajadus) kogu logistika Tallinnast Gotlandini, liikudes Eesti vetes võimalikult palju madalikel, kuhu suuremad laevad naljalt ligi ei pääse. (Jama muidugi siis, kui asi toimuks talvel ja madalad veed oleks jääs).
Kindlasti oleks sellises olukorras väga ohtlikud nii vene mereväe mere patrullid kui ka helikopterid/lennukid, kuid see oht on kindlasti olemas ka maismaal. Isiklikult pean seda varianti siiski paremaks, kui Suwalki koridoris 100 km pikkuses ummikus oma saatust oodata.
Aga looulikult on see igaühe isiklik tunnetus. Igaüks teeb ja toimetab nii, nagu enda ja pere seisukohast parimaks peab. Kedagi teist õpetama ei tule.
Ära rohkem strateegilisi mõtteid püüa heietada - need on liiga keerulised...
Ma tahaks nii üleolevale repliigile vastata hoopis tooremalt, aga ma ei paku sulle seda naudingut.
Venelaste strateegia osas võib siin iga üks spekuleerida, aga päeva lõpus ei ole meil kellegil aimu (kaasa arvatud sinul), kuidas see sõda siin kandis välja näeks . Eriti peale seda, kui russid Ukrainast oma järeldused teevad ja oma plaane ümber mängivad.
Ma mõistan, et näiteks dessant Saaremaale/Hiiumaale ja seal S400 patareide püsti panemine võimaldaks russidel luua päris korraliku A2/AD mulli, aga selle teostamine oleks kahtlemata keeruline ülesanne. Ja kõige suuremaks muutujaks oleks siinkohal kindlasti just see, et kas NATO reaalsest tegutseks või oleks "sügavalt mures".
Igal juhul on minu isiklik subjektiivne veendumus see, et Lääne-Eestis ja eriti just saartel oleks sõja alguspäevadel tsiviilide jaoks turvalisem, kui mujal Eestis.
Lisaks logistikale on oluline ka see, et kohaliku elanike seal saartel viies kolonn peaaegu et puudub.
Viimati muutis Pekkeri, 18 Apr, 2022 22:13, muudetud 1 kord kokku.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Sõida siis juba parem Soome või Rootsi - aga kuidas see kõik teemasse puutub?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Kriku kirjutas:Sõida siis juba parem Soome või Rootsi - aga kuidas see kõik teemasse puutub?
1) Gotland ongi ju Rootsi?!?
Aga mainin ära siinkohal, et minu peamine eesmärk oleks just pere minema saada (seda eriti just peale Butchat). Aga kuidas ise edasi käituks, seda olen viimased poolteist kuud iga öö unes keerutanud ja mõelnud. Ükski inimene, kes pole sellises olukorras enne olnud, ilmselt tegelikult ei tea, kuidas ta tegelikult käituks, kui see asi kätte jõuab.
2) Minu esialgne postitus oli vastuseks ühele eelnevale postitusele, kus öeldi, et Läänes on meri eesi ja pole kuhugi minna. Postituse mõte oligi see, et minna on suursaartele ja sealt moel või teisel edasi meritsi läände - selliselt puutub teemasse. Lihtsalt üks võimalus.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Väike paat.. . Mitte alati, aga tavaliselt on keset lahte ca. poolteist, 2m lainet. Tuule suund, mere liikumine - pigem Soome saarestikud, eksimise võimalus ka väiksem, ei muud.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Vabandust, Gotland on tõepoolest Rootsi.
Aga ikkagi, kuidas see teemasse puutub?
Aga ikkagi, kuidas see teemasse puutub?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Turist 47 kirjutas:Väike paat.. . Mitte alati, aga tavaliselt on keset lahte ca. 2m lainet. Tuule suund, mere liikumine - pigem Soome saarestikud, eksimise võimalus ka väiksem, ei muud.
Ei ole päris nii väike paat ja olen terve elu merel käinud igasuguste paatidega, igasuguse ilmaga. See on keskkond, kus ma tunnen ennast hästi ja nö kodus. Loomulikult, kui tuul juhtuks olema evakuatsiooni hetkel seal 13+ m/s, siis oleks mõistlik oodata (kui vähegi võimalik). Sõltub sada protsenti ka aastaajast - sügisesel pimedal merel on hoopis midagi muud sõita, kui näiteks praegu.
Aga jah sõja ajal võib GPS väljas olla ja navigeerimine on kindlasti probleem.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist