Churchill on kunagi öelnud, et demokraatial on väga palju hädasid, kuid midagi paremat pole suudetud ka välja mõelda.Ja see on väga õige tõdemus. Mis aga mind hämmastab, on see, et väga paljud inimesed ei oska näha selget seost ühiskonna vabaduse (ja demokraatliku ülesehituse) ning majandusliku jõukuse vahel. Reegel on ikkagi lihtne - mida vabam ühiskond, seda õitsvam see ka majanduslikus mõttes on. Või teisisõnu, nagu ütles üks tuntud Valgeneve dissident (nimi ununenud) - kui ühiskonnast kaob vabadus, kaob mõne aja pärast ka vorst.
Mis puudutab strateegilisi asju, ei ole pruugi demokraatlik elukorraldus aga olla see toiduahela tipp, sest vabadus ja küllus kätkevad hulgaliselt probleeme.
Näiteks sündivuse vähikäik ja sellega Hiina ning Araabiamaade mõjuvõimu kasv (täna näe ilma Hiinata me koroonaga hakkama ei saaks). Teiseks küllus ja valikuvabadus ning selle mõju kliimale - kliima pekki keeramise üks alustalasid ongi see pidev tarbimise kasv, mida vabadus võimaldab. Kolmandaks rahvatervise allakäik. Taoline diabeedi, rasvumise ja vähi võidukäik omab just seost lääneliku vabadusega enda tervist hävitada.
Pole sugugi võimatu, et 100 aasta pärast on mingi muu ühikonnakord, mis maailmas domineerib. See ilmselt ei ole juhitav demokraatia nagu Venemaal, vaid pigem midagi sellist, mis Hiinas on.
Ühiskondlikel protsessidel on nagu vorstil - 2 otsa. Nii nagu näiline edu NSVL-s kuskil maksti kinni jamaga teises otsas, makstakse ka läänelikus ilmas see vabadus ja pidev jõukusejanu kinni natuke ebameeldivate asjadega mujal. Näiteks lääne ühiskonna juhtrolli hiiliv hääbumine ja enda inimeste/rassi hävitamine.
Aga nagu Churchill ütles - paremat pole leiutatud.