ÕHTULEHE UURIMUS: mis juhtuks, kui täna algaks Eestis sõda?

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

ÕHTULEHE UURIMUS: mis juhtuks, kui täna algaks Eestis sõda?

Postitus Postitas Lemet »

Õhtuleht alustab tänuväärt kirjutistesarja. Loodetavasti asist. Või vähemalt annab selle meediaressursi viimase aja tase alust lootuseks...

https://www.ohtuleht.ee/1015694/ohtuleh ... estis-soda
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: ÕHTULEHE UURIMUS: mis juhtuks, kui täna algaks Eestis sõ

Postitus Postitas Kriku »

Tegin omaette teemaks. Kas keegi jagaks?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: ÕHTULEHE UURIMUS: mis juhtuks, kui täna algaks Eestis sõ

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sellest kõigest on siin 50 korda juba kirjutatud, kas Õhtulehe ajakirjanikud on selle foorumi avastanud?

Ametnikud propageerivad endiselt samu rumalusi.
Viimati muutis Kapten Trumm, 26 Okt, 2020 16:14, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: ÕHTULEHE UURIMUS: mis juhtuks, kui täna algaks Eestis sõ

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Õhtuleht uurib järgnevas lugude sarjas, mis juhtuks rahumeelsete tsiviilelanike elus, kui totaalne ja ootamatu sõda oleks reaalsus. 


Tegelikult loomulikult sõda ei ole, ent kes ja millal meid sõja algusest teavitab? Kuhu me peaksime minema? Kauaks jagub elektrit, mobiililevi, internetti ning toitu? Sõda on kaos, ent sõltub valitsusest, kui juhitud ja kontrollitud see kaos on.

Elektrivarustusega tegeleva Eleringi juht Taavi Veskimägi lubab igatahes, et ettevõtte viimase aja pingutused peaks tagama Eestile elektrivoolu isegi sõjaolukorras. Samas ütleb kahe suure piimatootja juhatuse esimees Ülo Kivine otsesõnu, et tõenäoliselt ei jää häda korral üle muud kui avada näljas inimestele ladude uksed.

Sari kõige nõrgematest

See on sari üksnes ja ainult tsiviilisikutest sõjaolukorras – naistest, lastest, vanuritest ning kõigist teistest, kes vormi ei kanna. Erusõjaväelane Leo Kunnas, kes on avaldanud 2016. aastal sõja alguse erinevaid stsenaariume käsitleva raamatu „Sõda 2023. Taavet. Koljat“, ütleb, et kui riik on teinud sõjalise riigikaitse vallas ehk poole vajaminevast, siis tsiviilkaitse osas on tehtud heal juhul neljandik, kui sedagi.

Kunnas ütleb, et laiaulatusliku kallaletungi on kohe näha. „Kui me räägime aga erinevatest hübriidsõja vormidest, siis on raske isegi täpsemalt öelda, millal sõda ikkagi algab.“ Maapiirkondi siiski tõenäoliselt õhust ei rünnataks, väga võimalik, et pärnumaalased saavad sõja algusest teada hommikustest raadiouudistest.

Nii Ukraina konflikti kui ka praegu Mägi-Karabahhias toimuva sõja puhul võis näha, kuidas tsiviilelanikud võtsid kasutusse nõukogudeaegsed varjendid. Võimaliku Eesti ründamise puhul pole linnade elanikel aga enam kohti, kuhu varjuda. Varjendid on valdavalt kasutuskõlbmatud, isegi nõukogude ajal pidid need mahutama väikse osa elanikkonnast.

Juhul kui linnu peaks tõepoolest pommitatama, soovitab valitsus elanikel sealt tõenäoliselt esimesel võimalusel lahkuda (loe ka lugu evakuatsioonist – N.N.). „Peale hajutamise ju midagi muud soovitada ei olegi,“ ütleb Kunnas. „Kui linna sees ei saa varjuda, tuleb minna linnast välja.“

Maapiirkondades tekib omakorda järgmine probleem – erinevalt viimase suure sõja ajast ei kasvatata enam valdavas osas taludes enda tarbeks toiduaineid, rääkimata sellest, et maal elab palju vähem inimesi. Sestap napib ka kohti, kuhu linnast maale jõudvaid põgenikke majutada.

Soomlased on valmistunud terve külma sõja perioodi sõjaks ning seal on 40 000 varjendit neljale miljonile inimesele. Varjendid ehitatakse seal siiani kohustuslikus korras kõigi suuremate kortermajade ning ühiskondlike hoonete alla, mis teeb mõistagi ehitamise kallimaks. Soomes on varjendid ette nähtud mitte üksnes valitsusele ja presidendile, vaid ka tervele parlamendile. Soomlased teavad, et tsiviilohvrite osa sõdades pigem kasvab kui kahaneb.

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktori Indrek Sirbi sõnul on aga spetsiaalsete pommivarjendite ehitamine Eestile liiga kallis. „Me saame kasutada ka olemasolevat taristut, olgu selleks kasvõi parkimismajad ja paneelelamud, mis ei ole muide sugugi halb lahendus lihtsama kineetilise jõu eest varjumiseks.“

Kunnase hinnangul ei saa laiapõhjalist riigikaitset üles ehitada mõne aastaga, kui aastakümneid pole midagi tehtud. Poliitikud hakkasid kõnelema reaalsest ohust Eesti julgeolekule ning vajadusest konfliktideks paremini valmistuda juba 2008. aastal, mil Venemaa ründas Gruusiat. Möödunud on 12 aastat. Valdava osa sellest ajast on poliitikud ja ametnikud tsiviilkaitsest rääkinud, ent mitte midagi teinud. Vestlused julgeolekuekspertidega veenavad, et viimastel aastatel on hakatud ka päriselt tegutsema.

Kui riik ei aita, varu makarone

Kunnase sõnul kiputi veel kümnekonna aasta eest tsiviilelanikkonna võimalikke probleeme hädaolukorras lihtsalt ignoreerima, nüüd püütakse neid kaardistada. „Riik tahab aru saada, mis probleemid on, järgmisena saab neid ka lahendama hakata,“ ütleb endine sõjaväelane. „Isegi see on edasiminek, kui riik tunnistab, et ta ei suuda praegu midagi teha ja annab inimestele nõu, kuidas nad peaks kriisis ise hakkama saama.“ Siit tulevadki soovitused varuda endale koju kriisitagavara, mille nimekirja leiab veebiaadressilt olevalmis.ee. Konservid, patareid, tikud, konserviavaja, vähemalt pooleldi täis bensiinipaak ja nii edasi – iseasi, kui paljud selliste juhiste toel päriselt kriisiks valmistuvad.

Soomes loodi pärast viimast suurt sõda kriisivarude amet, mille ülesandeks on tagada ühiskonna varustamine hädaolukorras kõigega, olgu see siis vesi, elekter, transport, toit või mobiilside. Just Soome kriisivarude ameti soovil hakati naaberriigis paigaldama elektrikaableid maa sisse, sest õhuliinid on rünnakute suhtes haavatavamad.

Sirbi sõnul on valitsus võtnud õppust ka koroonakriisist. „Nii näiteks otsustas valitsus nüüd moodustada Eesti vedelkütuse agentuuri põhjal kriisivarude keskuse,“ ütleb ta. „See hakkab hädaolukorras tegelema nii toidu, kütuse, ravimite, isikukaitsevahendite kui kõige muu vajaliku tagamisega.“

Kriisivarude keskus on kindlasti edasiminek, ent siingi valitseb oht, et poliitikud määravad uue ameti paremate aegade saabudes näljapajukile, eelistades kulutada raha populaarsematele tegevustele.

****** 

Järgmises kahes loos räägime kommunikatsioonist sõjaolukorras ning sellest, kuhu peidab end valitsus.

Loe lähemalt https://www.ohtuleht.ee/1015694/ohtuleh ... estis-soda
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: ÕHTULEHE UURIMUS: mis juhtuks, kui täna algaks Eestis sõ

Postitus Postitas Kriku »

Vägev uurimus, pole midagi öelda.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: ÕHTULEHE UURIMUS: mis juhtuks, kui täna algaks Eestis sõ

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Pöörake tähelepanu kahele tsitaadile:
Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktori Indrek Sirbi sõnul on aga spetsiaalsete pommivarjendite ehitamine Eestile liiga kallis. „Me saame kasutada ka olemasolevat taristut, olgu selleks kasvõi parkimismajad ja paneelelamud, mis ei ole muide sugugi halb lahendus lihtsama kineetilise jõu eest varjumiseks.“
Antud soovitus kuulub jama hulka. Olen seda siin enam kui korra seletanud - odavat ehitushinda silmas pidades rajatud maa-alused parklad ei paku tõsise sõjalise mõjutamise korral erilist kaitset, selleks on konstruktsioon liiga nõrk ja rajatise peal oleva hoone varing läheb keldrisse välja ja seesolijad jäävad lõksu. Samuti ka tulekahju puhul.

Toon sellise näite, kui suur võib olla tugevuse vahe. Nõuka ajal ehitati osade paneelmajade poolkeldrikorrused lihtradiatsioonivarjeks, klassifikatsioon A-200. 200 tähendab, et vähendab ioniseerivat kiirgust väljaspoolt 200 korda ning omab vastupidavust ülerõhule 0,2 bar. Sellise keldri seinad koosnesid vundamendiplokkidest, hermetiseerimata, lagi 6 m õõnespaneelidest rohkete toestustega.

Soomes on kõige lihtsam "korrusmajavarjend" umbes 30 cm paksustest betoonpaneelidest koostatud täis- või poolkeldrikorrus, mille vastupidavus ülerõhule on 1,0 bar. See on VIIS korda rohkem. See on hermeetiline, ABK filterventilatsiooniga.

Varjendiks mitte ehitatud keldrikorrused pakuvad kaitset kahte sorti ohtude eest:
1. radioaktiivne saastumine - vähendab inimese saadavat doosi 100-200 korda
2. hajus kaudtuli või pommitamine - kus peamine risk on lageda taeva all pihta saada.

"Liiga kallis" teemal on tsiviilkaitse teemas küllalt materjali - Soomes on olnud ehitushinna kallinemine ühekohaline arv protsentides. Buumi ajal kallineb kinnisvara kindasti rohkem (kuni 2 korda) ja ostjaid jagub.
Sirbi sõnul on valitsus võtnud õppust ka koroonakriisist. „Nii näiteks otsustas valitsus nüüd moodustada Eesti vedelkütuse agentuuri põhjal kriisivarude keskuse,“ ütleb ta. „See hakkab hädaolukorras tegelema nii toidu, kütuse, ravimite, isikukaitsevahendite kui kõige muu vajaliku tagamisega.“
Selle üle võiks eduraporteerida siis, kui esimesed laod on täis. Siiani on kahjuks kogemusi "lauake kata end" tüüpi üritustega (viimane taoline oli see elanikkonnakaitse töörühm", mille suurim töötulemus oli üks värviline pildiraamat, kus ühtegi fundamentaalset probleemi ei lahendatud). Kui siia ikka korralikku finantsi ei teki, siis pole edulooks põhjust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: ÕHTULEHE UURIMUS: mis juhtuks, kui täna algaks Eestis sõ

Postitus Postitas andrus »

Soome näite puhul tekitab jälle segadust see et ei ole öeldud, kummast Soomest jutt on - kas sellest, mis eksisteerib kellegi fantaasiamaailmas või see teine, päriselus teisel pool Soome lahte asuv riik.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: ÕHTULEHE UURIMUS: mis juhtuks, kui täna algaks Eestis sõ

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selline segadus tekib siis, kui parafraseerides sind andrus: kui vähe lugeda ja rohkelt grafomaanitseda :wall:

Mis võib juhtuda tõsisemal juhul suvakeldritest tehtud "varjenditega", selle kohta ilmus hiljuti üks eestikeelne mälestusteraamat Dresdeni pommitamisest.
Võikad kirjeldused sellest, mis peale rünnakut "varjenditest" leiti. Ja pomme visati seal alla kõigest 2-3 kilotonni jagu, mis vastab umbes 100 tänapäeva raskepommitaja lahingulennule.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist