Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[hummel]

Mis sellel Ämari lennurajal siis nii hirmsasti häda on, kui Gripen isegi maanteel maha tuleb vajadusel?
Küllap rada saab mõne aastaga korda, kui vaja on. Mis selle kalli raja kasutegur aga hakkab olema? Et korra-kaks kuus maanduks NATO lennukid? Ja kas siis enam keegi pakub meile näiteks sel moel lennukeid?

Käputäie aeroplaane võiks ikkagi ära võtta.
Nende ülalpidamise kulu võib küll suur olla, kuid üldises kaitseeelarves on see ikka kulbitäis järves. Pisukesegi lahingulennuväe olemasolu on ka armee prestiiži küsimus ja tõstaks madalat teenistusmotivatsiooni. Ja infrastruktuuri rajamise aluseks ongi tavaliselt relvasüsteem. Enne, kui pole täpselt teada, mida ja palju ostetakse/saadakse, ei ole mõtet hakata ka midagi kapitaalsemat planeerima ega rajama. Kõik saab alguse alles paberist - ostulepingust või kinkelepingust. Tähendab, et enne konkreetset otsust nagunii liigutama ei hakatagi ja hala, et meil pole ju seda ehk seda on enamasti igasuguste pabistajate demagoogia.

[Kapten Trumm]

Lennurada ei olegi mingi põhjendus, sest lapselegi on selge, et Tallinnas on Euro-lennurada täiesti olemas ning kogu lennukite teenindamise infrastruktuur redelitest kütuseautodeni.

Piirivalve masinad seal baseeruvad vahetevahel. Häire korral on alati võimalik lennuplaani muuta, praegu muudetakse ka tsiviillennukite kursse kui häirelend tulemas on.

4 Gripeni jaoks on esialgu vaja 2 monteeritavat angaari 15X20 meetrit ja kogu lugu.

Need veneaegsed künkad Ämaris, kus on 20 cm betooni ja muld nagunii tõsisema rünnaku eest mingit kaitset ei paku.

Kaasaegne masin vajab põhjalikumat tööd 1 kord aastas (ca 200 tunni tangant) ja selle saab päris kindlasti ka Rootsis ära teha kui endal mõistus peale ei hakka.

[Maximus]

NATO kavatseb investeerida ämarisse kenakese summa selle korda tegemiseks nii et selle lennuvälja vabanduseks toomine on täielik idiootsus,aga küll Ansip või keegi tema hoolealustest selle vabandamise kasutusele võtab.

[liivhillar]

Kui vaadata seda, et lennukid lendavad aastas 200-250 tundi(tunni hind 2000 USD, kuigi praegu natukene kallim) teeks see 400 000-500 000 USD aastas+jooksvad kulutused(kroonides teeb umbes 4,88-6,1 miljonit) Ei ole see nii kallis midagi, et Eesti riik ei saaks hakkama. Palju turvajatele makstakse?

NATO kavatseb investeerida ämarisse kenakese summa selle korda tegemiseks nii et selle lennuvälja vabanduseks toomine on täielik idiootsus,aga küll Ansip või keegi tema hoolealustest selle vabandamise kasutusele võtab.

Ei usu, et Ansip, pigem jääb see majandusministeeriumi taha kinni.

[Kapten Trumm]

NATO'le makstakse nelja lennuki eest ajakirjanduse andmetel 100 miljonit EEK aastas.

[sokkmiis]

Value for money then Krrtt kus on ikka hea 'diil' tehtud ....

[meesmetsast]

Mind ajab eriti keema see, et kui riigil on kümme muud võimalust, et raha kasutada, siis ALATI valitakse see kõige ebavajalikum või ebaratsionaalsem tehing. Laskem või maha, sittagi pole muutunud...

[Tux]

Kui meie maksame 100 miljonit aastas, siis võib arvata, et lätlased maksavad ka 100 miljonit ja leedulased ka 100 miljonit (ok, nemad võib-olla vähem kuna baas on praegu Leedus). Me võiksime võtta omale kasvõi eelmisel aastal relvastusest mahavõetud Viggenid (kõige viimased neist valmisid alles 1990) ja hakata siis lätlaste ja leedulaste käest ka nende õhuruumi valvamise eest raha kasseerima. See kõik on puhtalt kättevõtmise asi.

Viggeni tutvustus siis ka siit:
http://video.google.com/videoplay?docid ... 2&q=Viggen
http://en.wikipedia.org/wiki/Saab_Viggen
http://hem.passagen.se/weasle/eng_index.html
http://www.aircraftresourcecenter.com/A ... alk519.htm

[Kapten Trumm]

Rootslaste Viggenid läksid enamikus muuseumi või metallihunti, sest plaaneri lennuressurss oli praktiliselt otsas. Niipalju, kui kuulnud olen, sel sama põhjusel neid kuhugi kasutusse ka ei müüüdud/pakutud.

Umbes sama jutt oli Poolast, Ungarist ja Soomest tulnud kasutusest maha võetud Mig-21MF ja Mig-21bis hävitajatega, mida oleks olnud võimalik saada terve õhuarmee jagu. See on kaunis odav ja lihtne lennukikene ja piiririkkujaid ehmatada saab küll ning kõrgust võtab samakiiresti kui F-16. Lahinguks muidugi vähe.

See 100M on kuskilt ajakirjandusest meelde jäänud, pead allika usaldusväärsuse kohta ei anna. NATOs on selline põhimõte, et oma supi maksab igaüks ise - ehk siis nende nelja lennuki lendamised tuleb kolmel riigil ise kinni taguda. Niiet tasuta lõunaid ei ole olemas ja väheusutav, et türklased siin oma kulu ja kirjadega lendavad.

[Tux]

Tasuta lõunaid pole muidugi kusagil olemas, mida ma tahtsin öelda oli see, et kui meil oleksid omal mõned lennukid, ja osutaksime nendega teenust lätlastale ja leedukatele, siis maksaksid nemad 2/3 kuludest kinni, aga lennukid oleksid ikkagi meie omad! Oskusteave, personal ja infrastruktuur muudkui areneks, aga ainult 1/3 kuludega. Pole ju kulude mõttes vahet kas tiirutada ainult Eesti kohal või keerata ots ringi kusagil Riia taga. Kui leedukad omale esimesena korralikud lennumasinad saavad, siis võib rahulikult nii juhtuda, et mõni meie armastatud poliitik hakkab rahaülekandeid Leetu tegema ja meile kohapeale ei tekki ikka midagi.
Kui aga siinkandis meie vanade sõpradega jälle tüli kiskumiseks läheb, siis on neil lennukitel leedumaalgi tegemist ja siia pole enam aega ega võimalik appi tulla. Meie raha on siis kuhugile millegi peale nagu kulunud aga kasu sellest midagi pole, ehk nagu üks talupoeg kunagi kevadel pidi endale tunnistama: talv näed edukalt üle elatud, heinad otsas ja lehm ka surnud!

[kapralheinz]

Moodne tehnika on kõva sõna. Aga juhtub igal pool. Minut.ee materjalide põhjal:
Eelmisel nädalal teatas USA sõlalis-tööstusliku kompleksi üks lipulaevu - Lockheed Martin - oma kasumi 60 protsendilisest kasvust esimeses kvartalis, 9,2 miljardi dollarise käibe juures teenis firma 591 miljonit kasumit. Aprilli kümnendamal päeval sattus üks Lockheed-Martini imelennuki F-22 kutsar piinlikku olukorda, nimelt jäi tema pea kohal koolduv sirm lukku ja ei tahtnud mitte avaneda. Mitte keegi ei USA õhujõududest ega ka tootjafirmast ei suutnud välja mõelda, kuidas plindrisse jäänud pilooti kätte saada. Lõpuks kutsuti kohale mootorsaega tuletõrjujad, kes tegelinski välja päästsid lõigates läbi kolmveerand tolli paksuse polükarbonaadist kabiinikatte. Pentagoni allikate teatel sai lennuk kahju 1,28 miljoni dollari jagu, peale 286 tuhande taalase klaaskupli hävis lennuki spetsiaalne kate, mille uuendamine läheb maksma miljoni kanti. Praeguste plaanide kohaselt ostaks Pentagon 181 F-22 tüüpi tapariista kogumaksumusega 65,4 miljardit dollarit. Endise sõjaministeeriumi testimise ja kontrollimise osakonna pealik nimetas sündmust uskumatuks, märkides ära, et F-22 Raptor sisaldab muuhulgas 2 miljonit rida koodi. Võrdluseks: Windows XP sisaldab u. 45 miljonit rida koodi.
Vaata pilte ka:
http://www.flightglobal.com/Articles/20 ... anopy.html

[Kapten Trumm]

Siin on palju juttu olnud "vanadest", "vananemisest" jne.

Läänes on kirvereegel selline (eeldusel, et keskmine lennukoormus on 200 tundi aastas)

1. Ülekoormustega manööverdavatel lennukitel (hävitajad) on plaaneri eluiga ca 30 aastat.

2. 30 aastase tsükli sisse läheb tavaliselt kaks suuremat moderniseerimist, mille käigus uuendatakse relvasüsteeme, tarkvara, radarit, sensoreid jne.

3. Samaaegselt 10-aasta taguste moderniseerimisega tehakse ka lennuki enda suurem remont, vahetatakse mootorid (tavaliselt moodsamate vastu- 2000 tundi ehk 10a), hüdraulikaseadmed jne.

Vene, Hiina ja idabloki kohta see ei käi - seal on üldiselt kogu lennuki kasutusiga arvestatud nii, et ostetakse uus lennuk. Sellest tulenevalt on igast vene lennukist mustmiljon täiendatud modifikatsiooni - 10 aasta täitumisel (2000-2500 tundi) on juba uus mudel välja tulnud. Nii näiteks on Mig-21 alammudeleid ligi 20.

Näiteid reaalsest elust.

Belgia, Taani, Hollandi jm NATO maades on terve hulk F-16A hävitajaid, mis said aastaid tagasi (90ndate keskel) nn MLU uuenduse (mid-life-update). See tähendas ka muuhulgas keskmaarakettide (AMRAAM) võimet - varasem F-16A kandis vaid Sidewindereid, välja arvatud USA kontinentaalõhukaitse variant, kus oli peal AIM-7 Sparrow. Praegu on käimas teine uuendamine, kus tegeletakse põhiliselt elektroonika ja tarkvaraga.

Erandiks on jällegi saksa F-4, millele tehakse kogu eluea jooksul vaid 1 uuendus, seda ca 20-aasta vanusele masinale. Esiteks on see tingitud airframe pikemast elueast, teiseks ostsid sakslased lennukid siis, kui F-4E oli just-just välja tulnud (F-4E oli oluliselt uuendatud F-4B). Nimetatud uuendus on nimega ICE (Improved Combat Efficiency). Selle käigus sai lennuk endale uued suitsuvabad mootorid, F/A-18A spetsifikatsioonile vastava radari, rida uusi sensoreid ning AMRAAM keskmaaraketid. Oluline on märkida, et esialgu oli saksa F-4F sisuliselt kergendatud F-4E, kus oli eemaldatud osa paake ning ainuke õhk-õhk rakett oli Sidewinder. Analoogselt läbisid ka Iisraeli F-4E'd ühe moderniseerimise - Kurnas 2000.

Üldiselt on tähelepanuväärne, et tekilennukiteks projekteeritud masinad paistavad silma pikema elueaga kui "kuivamaamasinad". Tuleb see sellest, et tema plaaner on arvestatud taluma laevatekil katapulteerimist ja maandumist. Seetõttu ei pruugi 10+10+10 aastat kehtida Soome Hornetite puhul (nagu ta ei kehti F-4 puhul). Et vene lennuvägi kasutab praegu 30 aastat vanu lennukeid, ei tulene mitte nende kõrgest kvaliteedist, vaid totaalselt lennukoormuse puudumisest viimased 15 aastat. Nii ilmselt lendavad mõned Mig'id ka 50 aastasena

Sahinad liiguvad, et esimene soomlaste Hornetite uuendus hõlmab uut "küberuumi" kiivrit JHMCS+ AIM-9X rakette, samuit õhk-maa relvi (ilmselt SLAM, Maverik ja HARM). Teine saab ilmselt olema uusim AESA-tüüpi radar (nt APG-77), mis öeldakse olevat võimeline toimima üheaegselt nii õhk-õhk kui õhk-maa reziimis ning samaaegselt segama vaenlase radareid

[fireman]

Mehed kiivrid pähe.Vanaraud on tuule allavõtnud. Ostku jah kõik kokku mis mujale enam ei sobi ja meile käib küll!

[paharet]

Neljapäeval nägin Pakri poolsaare kohal madalal lendamas ühte L-39-t.Sinist värvi aga registritunnust ei õnnestunud näha.

[hummel]

Neljapäeval nägin Pakri poolsaare kohal madalal lendamas ühte L-39-t.Sinist värvi aga registritunnust ei õnnestunud näha.

Õhuvägi teeb trenni rendilennukitega. Lennujuhid (sihitajad) ja piloodid õpivad koostööd. Üks olla sinine ka jah. Sini-must-valged kolmnurgad pidid mingi aeg peale pandama muidu.
Viimases "Sõdurikobrulehes" sellest pikemalt juttu.