Mehed !
Mida te joote ?
väike müüdimurdmisnurk
... Et kas sild puruneb resonantsist, kui rivi üle marsib...
Juhtusin nägema müüdimurdjate saadet, kus väide ümber lükati. Aga üks asi jäi neil müüdimurdjatel kahe silma vahele: nad tegid keskmise üle kraavi purde suurusjärgus sillamaketi ja panid sõduriteks mehanismid, mis hakkasid rütmiliselt saabastega silda taguma... ent jätsid selle tagumise rütmi samasuguseks nagu sõdurite marss on.
Hakkasin mõtlema, et pisemal sillal peaks resonantsi sagedus olema kõrgem, ehk siis pidanuks ka need mehanismid mitu koeda kiiremini taguma.
Juhtusin nägema müüdimurdjate saadet, kus väide ümber lükati. Aga üks asi jäi neil müüdimurdjatel kahe silma vahele: nad tegid keskmise üle kraavi purde suurusjärgus sillamaketi ja panid sõduriteks mehanismid, mis hakkasid rütmiliselt saabastega silda taguma... ent jätsid selle tagumise rütmi samasuguseks nagu sõdurite marss on.
Hakkasin mõtlema, et pisemal sillal peaks resonantsi sagedus olema kõrgem, ehk siis pidanuks ka need mehanismid mitu koeda kiiremini taguma.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
http://www.youtube.com/watch?v=j-zczJXSxnw
Kukub kokku küll. Põhjused on selles näites teised, aga sarnase võnkumise võib ka rivisamm käivitada.
Kukub kokku küll. Põhjused on selles näites teised, aga sarnase võnkumise võib ka rivisamm käivitada.
------------8<--------------
Noh see sillavärk…
Tegelt ei ole ikkagi kuigi reaalne, et kapitaalne sild, mille mass ületab tuhandeid kordi seal marssiva sõduriterühma massi – sellest taktsammu trampimisest kuigivõrd häiritud saaks.
Kõik oleneb ikka mastaapidest.
Samas on sillal vabasammu käimine siiski minu meelest õigustatud traditsioon – sõja tingimustes ei ületata ju mitte üksnes kapitaalseid sildu, vaid ka pioneeride poolt rajatud ajutisi rajatisi või pontoonsildu?
Nii, et jumet on.
Aga on üks teine legend – erilist hoogu saanu I MS aegadest. Nimelt uskumus, et kui end vaenlase suurtükitule ajal mürsulehtrisse peita – siis oled justkui suht ohutus kohas, kuna mürsk ei kuku teist korda täpselt samasse kohta.
Legend?
Tegelt ei ole ikkagi kuigi reaalne, et kapitaalne sild, mille mass ületab tuhandeid kordi seal marssiva sõduriterühma massi – sellest taktsammu trampimisest kuigivõrd häiritud saaks.
Kõik oleneb ikka mastaapidest.
Samas on sillal vabasammu käimine siiski minu meelest õigustatud traditsioon – sõja tingimustes ei ületata ju mitte üksnes kapitaalseid sildu, vaid ka pioneeride poolt rajatud ajutisi rajatisi või pontoonsildu?
Nii, et jumet on.
Aga on üks teine legend – erilist hoogu saanu I MS aegadest. Nimelt uskumus, et kui end vaenlase suurtükitule ajal mürsulehtrisse peita – siis oled justkui suht ohutus kohas, kuna mürsk ei kuku teist korda täpselt samasse kohta.
Legend?
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Tõenäosusteooria teema.Karuke kirjutas: mürsk ei kuku teist korda täpselt samasse kohta.
Legend?
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Seda nüüd küll, et tõenäosusteooria…
Aga kujutame hetkeks olukorda kui vaenlase metsatagune haubitsapatarei on võtnud sihikule näiteks meie moonavoori.
Et tuli on koondatud vastavalt tulekorrigeerijalt saadud andmetele võimalikult kitsasse lõiku.
Esimesed mürsud lõhkevad ja nüüd on meil võimalus peituda värsketes mürsulehtrites.
Kuna oleme „augus” , siis ka suht kaitstud kildude eest ja et mürsk tabab teist korda samasse kohta…on tõenäosus vist üsna väike?
Huvitav milline oli I – II MS ajal näiteks „harju keskmine” suurtükitule hajuvus?
Sõltub jah ; moonast, tuulest, vahemaast jms.
Aga ikkagi?
Aga kujutame hetkeks olukorda kui vaenlase metsatagune haubitsapatarei on võtnud sihikule näiteks meie moonavoori.
Et tuli on koondatud vastavalt tulekorrigeerijalt saadud andmetele võimalikult kitsasse lõiku.
Esimesed mürsud lõhkevad ja nüüd on meil võimalus peituda värsketes mürsulehtrites.
Kuna oleme „augus” , siis ka suht kaitstud kildude eest ja et mürsk tabab teist korda samasse kohta…on tõenäosus vist üsna väike?
Huvitav milline oli I – II MS ajal näiteks „harju keskmine” suurtükitule hajuvus?
Sõltub jah ; moonast, tuulest, vahemaast jms.
Aga ikkagi?
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Ülesande lahendus on taandatav lihtsale jagamistehtele. Teades mingi suurtükiväe relva standard hajumist konkreetse sihtmärgi laskmisel määratud kaugusel ning lõhkekeha plahvatusest tekkiva lehtri läbimõõtu võib julgelt öelda, et kui sihtmärgi pihta lastavate mürskude arv ületab normaalhajumuse pindala ja mürsulehtri pindala jagatise, siis on iga järgneva mürsu maandumise tõenäosus juba lastud lehtrisse 1. Ehk kui lasta üht sihtmärki piisavalt palju, siis pole mürskudel enam mujale kukkuda, kui vanadesse lehtritesse.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Viskan siia õhku sellise küsimuse mis on mind pikka aega häirinud. Ja palun mitte viidata energia jäävuse seadusele, tean seda hoolimata oma lünklikust kooliteest. Need füüsikud keda olen sama küsimusega kiusanud on küll kinnitanud algandmete õigsust aga ei ole midagi mõistliku välja pakkunud peale selle, et tekkiv järeldus on võimatu. Algandmed siis oleks:
a) 1 Kg vett (H2O) laguneb algosadeks (111g vesiniku ja 888g hapniku) ~2700 kraadi juures.
b) 1 Kg vee kuumutamine 2700 kraadini vajab energiat ~11,3 MJ
c) 111g vesiniku põletamisel hapnikus vabaneb energia ~15,67MJ
Küsimus siis oleks, et kus on viga?
a) 1 Kg vett (H2O) laguneb algosadeks (111g vesiniku ja 888g hapniku) ~2700 kraadi juures.
b) 1 Kg vee kuumutamine 2700 kraadini vajab energiat ~11,3 MJ
c) 111g vesiniku põletamisel hapnikus vabaneb energia ~15,67MJ
Küsimus siis oleks, et kus on viga?
Algandmeid ei kontrolli aga vahet pole.
Kui pöördprotsessi võimalikust silmas pidada, siis see langeb ära meie teadmiste tõttu. Kasutegur on see, mis kogu asja ära rikub. Kahjuks ei ole olemas energia ülekandmise viise (me ei tea neid), mille kasutegur mahuks pöördprotsessi toimumiseks vajalikku suurusesse. St kui see enerhiahulk pöörata uuesti vee soojendamiseks, siis vahepeal kaotame osa energiat.
Nagu automootor - põlemisest saadud energiast saame edasiviivaks jõuks naeruväärse koguse.
Kui pöördprotsessi võimalikust silmas pidada, siis see langeb ära meie teadmiste tõttu. Kasutegur on see, mis kogu asja ära rikub. Kahjuks ei ole olemas energia ülekandmise viise (me ei tea neid), mille kasutegur mahuks pöördprotsessi toimumiseks vajalikku suurusesse. St kui see enerhiahulk pöörata uuesti vee soojendamiseks, siis vahepeal kaotame osa energiat.
Nagu automootor - põlemisest saadud energiast saame edasiviivaks jõuks naeruväärse koguse.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
Pea nüüd vähe hoogu!
Küsimus oli selles, et kus on viga sest puht teoreetiliselt ei tohiks see võimalik olla...
Juhul kui see võimalik oleks siis kasuteguri tõttu vaevalt rakendus puudu jääks. Vajalik kasutegur peaks olema üle 72% ja esimene asi mis meelde tuleb kus põletada vesiniku hapnikus ja saada temperatuur üle 2700 kraadi on rakett mootor millede kasutegur peaks ületama 90% mitte automootori kuni 40% millest ratasteni jõuab heal juhul pool.
Küsimus oli selles, et kus on viga sest puht teoreetiliselt ei tohiks see võimalik olla...
Juhul kui see võimalik oleks siis kasuteguri tõttu vaevalt rakendus puudu jääks. Vajalik kasutegur peaks olema üle 72% ja esimene asi mis meelde tuleb kus põletada vesiniku hapnikus ja saada temperatuur üle 2700 kraadi on rakett mootor millede kasutegur peaks ületama 90% mitte automootori kuni 40% millest ratasteni jõuab heal juhul pool.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist