Lp. hanzz Kui see sinu küsimus ei ole irooniline siis vastuse ehk leiad siit. http://www.physicalgeography.net/fundamentals/6h.html
http://curious.astro.cornell.edu/questi ... number=329
Pealegi nii minu kui sinu probleemi puhul on tegemist rohkem füüsika kui keemjaga. Temperatuuri „põrgus“ aga tõstab hõõrdumine, ka füüsikaline protsess mitte keemiline liitumis protsess (põlemine) mis temperatuuri tõstjana ka kõnealla võiks tulla. Kui aga sinupoolt nimetatud Vanakurja või ka Jumalat (vahe sõltub ainult tõlgendusest) näha tahad kirjuta privase ja ma vihjan kuidas teda näha saad.
väike müüdimurdmisnurk
Viga ei olegi. Lihtsalt algandmed on puudulikud. Kõik, mis kirjas võib õige olla, pole isiklikult kontrollinud. Lihtsalt 15,67MJ - 11,3MJ = 4,37MJ on see energia, mis on vajalik vee lagundamiseks. Ainult kuumutamisele energia kulutamisest ei piisa. Sama on näide tunduvalt maisemate temperatuuridega. Näiteks 1kg jää temperatuuri tõstmiseks 0 kraadini kulub teatus hulk energiat, järgmine kogus energiat kulub jää sulatamiseks. Arvulised väärtused võid leida füüsika õpikust. Vee jäätumisel vabaneb energia.Kruuda kirjutas:Viskan siia õhku sellise küsimuse mis on mind pikka aega häirinud. Ja palun mitte viidata energia jäävuse seadusele, tean seda hoolimata oma lünklikust kooliteest. Need füüsikud keda olen sama küsimusega kiusanud on küll kinnitanud algandmete õigsust aga ei ole midagi mõistliku välja pakkunud peale selle, et tekkiv järeldus on võimatu. Algandmed siis oleks:
a) 1 Kg vett (H2O) laguneb algosadeks (111g vesiniku ja 888g hapniku) ~2700 kraadi juures.
b) 1 Kg vee kuumutamine 2700 kraadini vajab energiat ~11,3 MJ
c) 111g vesiniku põletamisel hapnikus vabaneb energia ~15,67MJ
Küsimus siis oleks, et kus on viga?
Maa tuumas olev kuumus tuleneb siiski rõhust, samamoodi nagu diiselmootori silindris. Aint et diiselmootori silindris tekitab rõhu hooratta ja teiste silindrite antud jõud, Maa tuumas aga Maakera enda raskus. Mida suurem (taeva)keha on, seda kuumem ta seest on. Päike on isegi nii suur ja sellest ka nii kuum, et ta pidavat termotuumaprotsessid tekkinud kiirguse näol kaotama oma massist miljon tonni sekundis.Hanzz, Kruuda ja Vanakuri
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
See kisub nüüd küll pisut puusse! Kuidas sealt ilma tuuma sünteesita heeliumit kätte saad?! See peaks olema hoopis teine protsess ja hoopis teistel energiatel.ghost kirjutas:Nonii. Algandmed ikkagi puudulikud.
Vee kuumutamisele kulutatud energiast on vähe. Vaja veel lisaenergiat et sealt heelium kätte saada ca 20MJ.
Lp T62 näide jää sulamisel neelatud lisa energiast ei ole korrektne. Vedeldumisel võetakse tõepoolest ümbritsevast keskkonnast (soojemast) energiat aga selle tulemusena ei ole meil enam tegemist 0 kraadise veega vaid pisut kõrgema temperatuuriga. Kui viiksid kogu protsessi läbi näiteks vaakumis oleks lisa soojuse neelamine ~0. Sama on ka aurumisega mida saab üsna edukalt kasutada auruva asja jahutamiseks, mis on soojem kui ümbritsev keskkond aga see ei tähenda, et üleminekul teise olekusse mingit energiat oleks kulunud.
See oleks teil hanzz`uga tore vaidlemise koht, et kas rõhk põhjustab temperatuuri või temperatuur rõhu. Planeedi maa tuuma rõhk ja temperatuur on liiga väikesed, et seal saaksid toimuda termotuuma protsessid ja kogu energia toodang on 0. Juhul kui ei ole mingit inimkonnale mitteteada olevat võimalust kuidas gravitatsioon otse soojuseks muundub siis on ainus energia allikas siin päike. Päikeselt jõuab energia maale kiirgus kujul. Selleks, et rõhk saaks temperatuuri tekitada tuleks kogu aeg midagi kokku suruda, järelikult vajaks maa tuum selleks kogu aeg järjest uut massi aga siiani ei ole täheldatud maa kolabeerumist.Soobel kirjutas:Maa tuumas olev kuumus tuleneb siiski rõhust, samamoodi nagu diiselmootori silindris. Aint et diiselmootori silindris tekitab rõhu hooratta ja teiste silindrite antud jõud, Maa tuumas aga Maakera enda raskus. Mida suurem (taeva)keha on, seda kuumem ta seest on. Päike on isegi nii suur ja sellest ka nii kuum, et ta pidavat termotuumaprotsessid tekkinud kiirguse näol kaotama oma massist miljon tonni sekundis.
Juhul kui energiat juurde ei tuleks, ühtlustuksid aja jooksul sise ja välis keskkonna temperatuurid.
Rõhk, ikka rõhk tõstab temperatuuri Maa sees. Maa ei tõmbu kokku, kuna magmal pole kuhugi voolata. Vahest vaid purskab vulkaanidest välja ja on sellest rõhust päris tuline.
Aga jah, selleks, et taevakeha sees tekkiks termotuumasüntees, peab ta kõvasti suurem olema. Näiteks Jupiter juba kiirgab ise soojust, aga kas tema sees ka termotuumasüntees toimub, ei tea...
Aga jah, selleks, et taevakeha sees tekkiks termotuumasüntees, peab ta kõvasti suurem olema. Näiteks Jupiter juba kiirgab ise soojust, aga kas tema sees ka termotuumasüntees toimub, ei tea...
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Latentne soojus on energia, mis neelatakse või vabastatakse aine üleminekul ühest faasist teise. Igale ainele on omane sulamise erisoojus: soojushulk, mis on vajalik selle aine ühikulise massi sulamiseks konstantsel temperatuuril. Näiteks jää sulamissoojus normaalrõhul 0 ºC juures on 334 kJ.kg-1, mis tähendab, et iga kg jää sulamiseks neelatakse ümbritsevast ruumist 334 kJ energiat. Vee jäätumisel, eraldub iga kilogrammi 0 ºC juures jäätunud vee kohta ümbritsevasse ruumi 334 kJ soojust.
Aurumissoojus. Vedeliku aurumiseks tuleb samuti juurde anda välist soojust. Nagu sulamiselgi, ei põhjusta see temperatuuri muutumist, vaid kulub molekulaarsete sidemete lõhkumiseks ja vedeliku üleviimiseks aurufaasi. Igale vedelikule on omane aurumise erisoojus: soojushulk, mis on vajalik selle vedeliku ühikulise massi aurustamiseks tema keemistemperatuuril. Vee aurumissoojus normaalrõhul 100 ºC juures on is 2260 kJ.kg-1. Pikemalt ael.physic.ut.ee/energia/loeng2.doc
Kokkuvõtvalt - vesi neelab tohutult energiat ühest olekust teise minemisel säilitades sama temperatuuri. Seega veelkord - see energia kulutatakse lihtsalt vee oleku muutmise peale temperatuuri muutmata.
Vesinik kujul 2H2 eraldub veest (hea küll – vesilahusest) ka kodusel teel tavalise elektrolüüsiga. Iseasi kuidas teda kodusel teel kinni püüda – mingit sünteesi pole vaja. Ega meil vesiniku isotoope (deuteerium, triitium) vaja ei lähe.
Militaarist küll kaugele kandunud, kui mitte raskest veest ja vesiniku isotoopidest ja nende kasutamisvõimalustest rääkida.
Aurumissoojus. Vedeliku aurumiseks tuleb samuti juurde anda välist soojust. Nagu sulamiselgi, ei põhjusta see temperatuuri muutumist, vaid kulub molekulaarsete sidemete lõhkumiseks ja vedeliku üleviimiseks aurufaasi. Igale vedelikule on omane aurumise erisoojus: soojushulk, mis on vajalik selle vedeliku ühikulise massi aurustamiseks tema keemistemperatuuril. Vee aurumissoojus normaalrõhul 100 ºC juures on is 2260 kJ.kg-1. Pikemalt ael.physic.ut.ee/energia/loeng2.doc
Kokkuvõtvalt - vesi neelab tohutult energiat ühest olekust teise minemisel säilitades sama temperatuuri. Seega veelkord - see energia kulutatakse lihtsalt vee oleku muutmise peale temperatuuri muutmata.
Vesinik kujul 2H2 eraldub veest (hea küll – vesilahusest) ka kodusel teel tavalise elektrolüüsiga. Iseasi kuidas teda kodusel teel kinni püüda – mingit sünteesi pole vaja. Ega meil vesiniku isotoope (deuteerium, triitium) vaja ei lähe.
Militaarist küll kaugele kandunud, kui mitte raskest veest ja vesiniku isotoopidest ja nende kasutamisvõimalustest rääkida.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
Latentne soojus kadu sõltub keskkonna tingimustest, näiteks õhuniiskusest (asja väga lihtsalt võttes, kuna ruumala suureneb siis osa energiat kulub rõhule) temperatuurist, jne. Vaakumi puhul seda ei eksisteeriks.
PS Lp Soobel ka maa kiirgab soojust ja veel koguses mis ületab inimkonna energia tarbimise 10000 kordselt. Ehk siis soojus kiirguseks läheb mõningase ajalise nihkega kogu maale langev päikese kiirgus. Kui see nii ei oleks siis läheks meil siin palavaks
ja sama lugu ka Jupiteri kohta.
Selle vesiniku kinni püüdmiseks saab edukalt koolipoisilike keemja teadmistega kasutada süsiniku. Aga jutt läinud jah kuidagi kaugetele radadele. Paistab, et see vea leidmis probleem jääb mind edasi kummitama.ghost kirjutas:Vesinik kujul 2H2 eraldub veest (hea küll – vesilahusest) ka kodusel teel tavalise elektrolüüsiga. Iseasi kuidas teda kodusel teel kinni püüda – mingit sünteesi pole vaja. Ega meil vesiniku isotoope (deuteerium, triitium) vaja ei lähe.
Militaarist küll kaugele kandunud, kui mitte raskest veest ja vesiniku isotoopidest ja nende kasutamisvõimalustest rääkida.
PS Lp Soobel ka maa kiirgab soojust ja veel koguses mis ületab inimkonna energia tarbimise 10000 kordselt. Ehk siis soojus kiirguseks läheb mõningase ajalise nihkega kogu maale langev päikese kiirgus. Kui see nii ei oleks siis läheks meil siin palavaks
ja sama lugu ka Jupiteri kohta....st et Jupiter kiirgab rohkem, kui päikeselt saab...
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Ei tea, et maa sisemuses vaakum oleks! Ja rõhk olla tuumas mälu järgi ~1000000 atm. kui pakub huvi eks vaata mõnest õpikust järgi.
Minu esitatud küsimuse algandmed siis oleks:
a) 1 Kg vett (H2O) laguneb algosadeks (111g vesiniku ja 888g hapniku) ~2700 kraadi juures. Viitan uurimustööle kus antakse vajalikuks temperatuuriks 2500-3000 kraadi. On jäänud mulje, et keegi ei ole viitsinud sellega eriti tegeleda sellest ka selline ligikaudne temperatuuride pakkumine aga võimalik, et asi sõltub ka eksperimendi läbiviimis tingimustest, ehk kui kõrgeks tõuseb rõhk. http://adsabs.harvard.edu/abs/1986CRASM.302.1219O Pisut otsides jääb selliseks tüüpiliselt pakutavaks temperatuuriks 2700 kraadi. Kuna ise pole eksperimenteerinud ei oska kinnitada ega ümber lükata aga praeguseks on see probleem mind juba üle aasta häirinud ja kui muidu teada ei saa eks tuleb ise järgi kontrollida.
b) 1 Kg vee kuumutamine 2700 kraadini vajab energiat ~11,3 MJ
c) 111g vesiniku põletamisel hapnikus vabaneb energia ~15,67MJ
b ja c andmeid kontrollimiseks peaks leidma igast õpikust nii et ei hakka millelegi eraldi viitama.
Ikkagi küsimus siis oleks, et kus on viga?
Mingi vihje leidsin wikist http://en.wikipedia.org/wiki/High-tempe ... ectrolysis aga see jääb kuidagi poolikuks. Kuna ei ole füüsik vaid ainult huviline siis võtab mul aega enne kui sellest Gibbs`i vaba energia valemitest läbi närin.
Minu esitatud küsimuse algandmed siis oleks:
a) 1 Kg vett (H2O) laguneb algosadeks (111g vesiniku ja 888g hapniku) ~2700 kraadi juures. Viitan uurimustööle kus antakse vajalikuks temperatuuriks 2500-3000 kraadi. On jäänud mulje, et keegi ei ole viitsinud sellega eriti tegeleda sellest ka selline ligikaudne temperatuuride pakkumine aga võimalik, et asi sõltub ka eksperimendi läbiviimis tingimustest, ehk kui kõrgeks tõuseb rõhk. http://adsabs.harvard.edu/abs/1986CRASM.302.1219O Pisut otsides jääb selliseks tüüpiliselt pakutavaks temperatuuriks 2700 kraadi. Kuna ise pole eksperimenteerinud ei oska kinnitada ega ümber lükata aga praeguseks on see probleem mind juba üle aasta häirinud ja kui muidu teada ei saa eks tuleb ise järgi kontrollida.
b) 1 Kg vee kuumutamine 2700 kraadini vajab energiat ~11,3 MJ
c) 111g vesiniku põletamisel hapnikus vabaneb energia ~15,67MJ
b ja c andmeid kontrollimiseks peaks leidma igast õpikust nii et ei hakka millelegi eraldi viitama.
Ikkagi küsimus siis oleks, et kus on viga?
Mingi vihje leidsin wikist http://en.wikipedia.org/wiki/High-tempe ... ectrolysis aga see jääb kuidagi poolikuks. Kuna ei ole füüsik vaid ainult huviline siis võtab mul aega enne kui sellest Gibbs`i vaba energia valemitest läbi närin.
Igasuguste sidemete lagundamiseks kulub energiat. Näiteks 0 kraadi juures olevast jääst 0 kraadise vee saamiseks kulub täiendavat energiat 334 kJ /kg, sest tuleb lõhkuda kristalsed sidemed. Sama on vedelast 100 kraadisest veest 100 kraadise veeauru saamisega, kulub täiendavalt 2,26 MJ/kg et lõhkuda veemolekulide vahelised vesiniksidemed. Vesiniksidemetest veel tugevamate kovalentsete sidemete lammutamine veemolekulis olevate vesinike ja hapniku vahel nõuabki selle sinu kalkulatsioonis puudujääva energia. Kuni seda lisaenergiat ei anta, vee lagunemist hapnikuks ja vesinikuks ei toimu. Ilmselt sellepärast ka antud temperatuuride vahemik, et 2500 kraadi juures on märgatavalt paljud molekulid vajaliku energia kätte saanud ning alles gaasi temperatuuri tõusul 3000 kraadini on kindel, et enamus vajaminevast energiast on ära antud.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Normaaltingimustel ei saa kuumutada sellise temperatuurini. Saab kuumutada umbes 3000 kraadini, kui niigi kaugele, sest vahepeal kulub hulk energiat vedela vee muutmisele vee auruks ja veemolekulide muutmisele hapniku ja vesiniku molekulideks.
Muidugi, kui sul õnnestub vältida vee aurustumist ja veemolekulide lagunemist, siis küll.
Muidugi, kui sul õnnestub vältida vee aurustumist ja veemolekulide lagunemist, siis küll.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist