Kas Eesti Valitsus ja President käitusid õigesti 1939-1940

[Reigo]

See nüüd küll viisakas, ega konstruktiivne polnud.

Tõde ei pruugi alati meeldiv olla. Konstruktiivne polnud tõepoolest, sest ega tõe väljaütlemisest antud juhul mingit kasu polnud. Ega keskmisest madalama intelligentsiga inimene kuidagi alaväärtuslik pole. Nad on lihtsalt teistsugused. Halvaks muudab asja see, kui selline isik otsustab, et on erakordselt pädev sõna võtma või tegutsema valdkonnas, kus ta tegelikult pädev pole. Kui ta teeb seda eriliselt järjekindlalt, siis see ongi võitlev lollus. Selliseid juhtumeid pole vist väga palju, aga siiski on.

[tommy]

Tõde ei pruugi alati meeldiv olla. Konstruktiivne polnud tõepoolest, sest ega tõe väljaütlemisest antud juhul mingit kasu polnud. Ega keskmisest madalama intelligentsiga inimene kuidagi alaväärtuslik pole. Nad on lihtsalt teistsugused. Halvaks muudab asja see, kui selline isik otsustab, et on erakordselt pädev sõna võtma või tegutsema valdkonnas, kus ta tegelikult pädev pole. Kui ta teeb seda eriliselt järjekindlalt, siis see ongi võitlev lollus. Selliseid juhtumeid pole vist väga palju, aga siiski on.

Mis paneb mõnda meest arvama, et tema arvamus koheselt tõena kvalifitseerub.....
Ja veel Reigole,...."Snoobid on nõmedad."

[Lemet]

Qtec, aga sina ning teised sinusugused tobud on ju ometi naeruvääristamist väärt. Püüa nüüd aru saada, et sa oled keskmisest tunduvalt madalama intelligentsiga isik, kes millegipärast arvab, et tema jutul antud küsimuses on mingisugune väärtus

See tsitaat annab minu arust küll tunnistust sellest, et ega haridus matsi riku...mina ja muu sitane maailm

[nokkloom]

Mmm... Mõeldud oli arvatavasti seda, et NSVL vallutab Soome ja teeb sellest SV.

Mõlemal korral sõlmiti Soome jaoks ebasoodne rahuleping. Eestis tehti pärast baasidelepingut riigipööre, miks Stalin 1947-56 seda Soomes ei teinud tulenes vist ebasoodsast poliitkliimast.


Aga nõusun minagi Andruse lühilausega. Väga küüniline on küll öelda, aga: Hea, et niigi läks oleks võinud palju hullemini minna.

[Reigo]

Mis paneb mõnda meest arvama, et tema arvamus koheselt tõena kvalifitseerub.....

Mida põhjendatum on arvamus, seda enam pretendeerib ta tõele. Antud juhul on kerge leida näiteid, mis osutavad, et Qtec pole kuigi intelligentne (kui ta just lolli ei mängi).

[tommy]

Mida põhjendatum on arvamus, seda enam pretendeerib ta tõele. Antud juhul on kerge leida näiteid, mis osutavad, et Qtec pole kuigi intelligentne (kui ta just lolli ei mängi).

Esiteks, keegi meist pole sel ajajärgul elanud ja eelmises elus Päts ja Laidoner olnud, seega on iga versioon sellest, mis asjaoludel ja kaalutlustel toona otsuseid tehti, lihtsalt kellegi isiklik arvamus.Ajaloolised faktid on üks asi, otsustajate psühholoogilised ajendid, isiklikud hirmud aga hoopis midagi muud. Kellegi teise sinu omast erinev arvamus pole automaatselt vale, lihtsalt erinev.
Teiseks, ma isegi nõustun, et mõned Qteci teesid pole just kõige teravamad(minu arvates,/pane tähele/), küll aga olen ma täielikult nõus Lemetiga kes sind otsesõnu matsiks nimetas.
Aga ülikõrge enesehinnang ongi tihti "allakolmekümnesele"(nagu sina) seltskonnale meie ühiskonnas tihti omane.....

[Reigo]

Aihh... mu ülikõrge enesehinnang sai nüüd küll tugeva hoobi. (Lootsin vist alateadlikult, et suudan jätta endast mulje kui tavalise enesehinnaguga indiviidist.)

Kellegi teise sinu omast erinev arvamus pole automaatselt vale, lihtsalt erinev.

Otse loomulikult. Aga arvamusi on rohkem põhjendatud ja vähem põhjendatud. Arvamused ei pruugi olla võrdsed.

------

Hästi-hästi. Tegelikult ma ei tea, kas Qtec on üle keskmise või alla keskmise tark. Tegin talle hinnangutega liiga ja vabandan Qteci ees. Küll tean, et ta võiks oma kirjutatusse ja teiste poolt kirjutatusse kõvasti rohkem süveneda. Asju rohkem läbi mõelda. Väga tähelepanelikult. Praegu on märgata liigset kiirustamist ning alusteadmiste puudulikkust. Mõlemat viga annab kergesti parandada.

[Lemet]

Aga huvitav, kui kergesti annaks kasvatamatust näitavate hinnangute andmist parandada??? Vist mitte nii kergesti?

-------

Ah, mis ma ikka norin....eks elu õpetab.

[Reigo]

Lemeti tabavate märkuste mõjul kiiresti ja kergelt. Tahtsin tegelikult selle furoori tekitanud postituse enne ära kustutada kui antud kontekstis mõttetu, aga vahepeal jõuti juba vastata, mistõttu lasin asjal edasi areneda.

[toomas tyrk]

Hm, hea on näha, et mõni oleksoloogiline teema teenib ka õiget eesmärki. Kahe kõva pea üksteise vastu tagumisel muutub üks neist pehmemaks

Igaühe enda arvata on see, kumb neist

Püüa nüüd aru saada, et sa oled keskmisest tunduvalt madalama intelligentsiga isik, kes millegipärast arvab, et tema jutul antud küsimuses on mingisugune väärtus. Ei ole mingit väärtust - sul pole olulisel määral alusteadmisi, sa pole võimeline arvestataval määral loogiliselt mõtlema. Sa lihtsalt korrutad oma "arvamust", suutmata mingisugust loogilist vastuargumentatsiooni esitada. Sa oled justkui elav monument võitlevale rumalusele.

Teksti ple tsiteeritud kellegi (uuesti) solvamiseks ega nina-alla hõõrumiseks. Lihtsalt õppevahendina

Rääkides NATO teemadest - tänapäeval on avastatud palju nišivõimekusi. On olemas veel emotsionaalne intelligentsus, samuti sotsiaalne, ja siis oli vist veel mõned intelligentsuse liigid mis pidid inimest iseloomustama.

Alati ei pea omama raudset loogikat ja pikka raamaturiiulit et intelligent olla. Loevad ka muud oskused. Näiteks oskus õigel kohal naeratada

Kuigi jah - kõva pea ning oma teeside pidev kordamine näitab pigem mingi intelligentsuse puudumist, kui et mingi varjatu olemasolu...

[Pirr]

Ehk see näitabki rohkem foorumi kasutajate isiklikke veendumisi ja käitumismalle, kuidas ta ise tegutseks kriisi situatsioonis - kes julgeb vastu hakata ja kes laseb vähimagi surve korral püksid maha ...

Ehk siiski anaal-lüüsid endale jõukohasemaid teemasid? Labane hakkame vastu vs püksid maha latentne homoseksualism jääb siinkohal küll natuke lihtsakoeliseks analüüsiks. Surve korral, kui nüüd laskuda sinu sõnavarasse, ei pruugi veel pükse maha lasta. Võib-olla jäävad need veel jalgagi kui surveavaldajaga targasti käitud. Samas vastuhaku korral saad äkki peksa ja boonuseks saad taha ja ettegi. Võimalusi on niisiis erinevaid ja vastavalt olukorra hinnangule käitutaksegi.

Ma nagu kedagi nimepidi ei nimetanud aga ju siis tundis mõni seltsimees ennast nahahoidja rollis ära, mis teha. Loll on muidugi see, kes oma tegevusele populistlikke põhjendusi ei oska tuua, on see siis kasvõi terve riigi ja rahva mahamüümine.
Oleks EW juthkond kasvõi mingilgi määral vastu hakanud, ei saaks ka kõige pahatahtlikum EV vastane praegu väita, et me vabatahtlikult NSVL astusime.

[susi]

Te ei leia mida vastata ? Me hoidsime reserve tulevikuks.
Tuletage oma oponentidel meelde Tshehhoslovakkiat ja Taanit. Samuti ei peaks raske olema tuua paralleele Aleksandr Nevski ja tema venna Andrei ning Tveri ja Moskva vahel . Alati mõjub.

[Reigo]

Pirr:

Ma nagu kedagi nimepidi ei nimetanud aga ju siis tundis mõni seltsimees ennast nahahoidja rollis ära, mis teha. Loll on muidugi see, kes oma tegevusele populistlikke põhjendusi ei oska tuua, on see siis kasvõi terve riigi ja rahva mahamüümine.

Tark on muidugi see, kelle mõttetegevuse tipp ei piirdu oma salakirgede alateadliku väljendamisega "püksid maha"-jutuga. Pane tähele, et ma kedagi nimepidi ei nimetanud. Nii et kui enda siin kuskil rollis ära tunned, siis mis teha.

Oleks EW juthkond kasvõi mingilgi määral vastu hakanud, ei saaks ka kõige pahatahtlikum EV vastane praegu väita, et me vabatahtlikult NSVL astusime.

On "püksid maha"-meestel alles mured! Neid ei huvita mitte miski muu peale selle, et mingi tegelane kuskil midagi väidab! Et oma isiklikku alaväärsuskompleksi ravida, nõuab "püksid maha"-tegelane, et igasugusest kainest mõtlemisest riikide ja rahvaste juhtimisel loobutakse.

[Qtec]

No aga milles ma siis niiväga mööda panen? Kas riikide alustaladesse pole üldjuhul sisse kirjutatud, et relvastatud agressiooni tingimustes avaldatakse relvastatud vastupanu nii kaua kuni see on võimalik? Nagu corvus'ega vaidlustes lõpuks välja tuli (pidin ikka päris pikalt selleks lolli mängima, kui keegi sellest senini aru ei saanud), siis riikides, kus poliitikutele ei jäetud võimalust hakata mõtlema, kaaluma, pidama läbirääkimisi, toimisid mehhanismid üldjuhul praktiliselt automaatselt ning vastupanu osutati hoolimata vastase suurest ülekaalust (näiteks Holland ja Taani ning mis seal salata, ka Soome). Riikides, kus oli aega ning diplomaadid, poliitikud said asuda vaagimisele, tuli mängu hirm ja hirmu tekitavad numbrid (vastase suurus, enda vähesus jne, Hitleri tšehhide töötlus on hiljuti saand ka meie ajakirjanduses natuke tähelepanu) - näiteks jällegi Soome ning ka meie. Meie enda allikad väidavad, et hoolimata mobilisatsiooni ära jäämisest olid meie väed kõrgendatud valmisolekus - kui sellel hetkel oleks Venemaa osutunud natukenegi kannatamatuks, oleks alanud sõjategevus hoolimata sellest, et vastasel oli suur ülekaal ka meil.
Siit aga tulebki juba tõlgendamise küsimus, kas õiguspärane oli otsus vältida igal juhul sõda või mitte, allutada riigi automaatne reageering poliitikute/diplomaatide otsusele või mitte? Mina arvan, et kui iseenesest on välja töötatud alussüsteem, meie endi poolt (meie endi poliitikute poolt), mis sõjalise agressiooni korral vastab vaenlasele kõigi vahenditega sõjalise kaitsega, siis tegelikkuses saab olla õige vaid see automaatne meie endi poolt loodud sõjaline reaktsioon.
Selge see, et vastupanu rahva täieliku hävimise hinnaga on mõeldamatu. Aga millegipärast kiputakse ära unustama alternatiivi! Vastupanu teatud punktini ja siis, kui vaja, kapitulatsioon. Kogu olukord oleks kardinaalselt teine olnud. Täpselt see, mida Reigo mulle nina peale viskas ning õigesti ka tegi...
Mis siis kindlasti mõjutas st. pigem suurendas meie poliitikute hirmu. Nagu nokkloom välja tõi:

1. Ei olnud ühtegi tõsiseltvõetavat liitlast. Saksamaa oli leppinud kokku Venemaaga, Inglismaa ei saanud toetada.
2. Relvastus oli aegunud. 30-te lõpu ülikiire areng relvastuses tähendas seda, et meil olid relvad ja tehnika tellitud, aga kohal polnud veel pea midagi.
3. Kaitserajatiste arv oli mittepiisav ja need mis olid, olid muld-puit kindlustused.
4. Septembri kuu oli.
5. Punaväe arvuline ja tehniline ülekaal.
6. Mobilisatsioon oli läbi viimata.

Võtaks aga siia kõrvale ühe MadMan'i kriitilise kirjutise antud valdkonnas, mis avab natuke meie tegematajätmisi ning võrdleb Soomega, kus nagu teada, tehti oluliselt rohkem:

Liigutama hakkas Soome ennast kohe, kui Euroopas olukord kuumaks läks. Tõsi küll need ei olnud suurõppused.
Tshheslovakkia kriisi tõttu teravnenud rahvusvaheline olukord sundis ka Soomet 1938.a. septembris suurendama oma sõjalist valmisolekut, väeüksuste kutsumisega erakorralistele õppustele parandati sõjaväe valmisolekut kaitsta Ahvenamaa puutumatust. Reservväelaste väeosade koolituse seisukohalt oli õppuste tähendus väike. Organiseerimisega kaasnevad raskused, personali nappus, väeosade transport võttis põhiosa ajast. Väeosade teoreetiline õpe kestis napilt 3 päeva. Aeg ei võimaldanud tõhusat väljaõpet. Väeosade väljaõppe tase ja kasutegur oleks võimalikus Ahvenamaa operatsioonis olnud küsitav. Septembri kriisi vaibumine Müncheni lepingu järel katkestas erakorralised opposed just siis, kui selleks olid eeldused.
Raamatus lk 85
Siit ka minu küsimus, mida võeti ette Eestis peale Tšehhoslovakkia kriisi?
Kuidas reageeris Eesti sõjavägi?
Suurim tegu mida mina tean oli see, et meie vägede ülemjuhataja mainis ühes oma kõnes Tšehhit üleolevalt. Väites, et Eesti kunagi nii häbiväärselt ei alistuks.
Sellel ajal kui meil Laidoner rusikatega vastu rinda taob ja Tšehhit mõnitab, soomlased vaikides teevad oma esimesi samme, et valmistuda sõjaks.
Minu poolne märkus (Qtec): Meil antud kriisi raames mõningal määral vaadati üle ning planeeriti ümber Saaremaa kaitse, kuid sellega ka kogu asi piirduski - ei mingeid täiendavaid õppusi ega midagi.
Tuletan siinkohal meelde, et see juhtus ENNE M&R pakti.
Tuletan siinjuures veel meelde, et Soomel Tšehhi kriis toimus Saksamaa ja Tšehhi vahel.
Soome arvates pidi tuleviku sõjas Saksamaa olema aga kas Soome liitlane või neutraalne, mitte migil juhul aga vaenlane.
Nii, et otseselt ei ohustanud Tšehhi Saksamaa konflikt Soomet absoluutselt, kuid ometi nägi Soome selles käigus ohu märke, ja asus tegutsema, samal ajal Eesti järeldused ja käitumine oli vaid sõnadevaht ja ümmargune null.
1938a. erakorralised oppused ei olnud Soome ainus ettevalmistus sõjaks.
Kuna raha ja inimesi oli sõjaväel vähe, siis riigikaitsesse kaasati rahvas, vabatahtlikud.
I maailmasõja kogemused, mis antsid tõuke muuhulgas ka Maginot ja Siegfriedi liini ehitamisele oli tuntud ka Soomes. Riigil ei olnud erilisi majanduslikke võimalusi millekksiki taoliseks, kuid sõjaväelaste ringkonnas oli asja vastu huvi tuntud.
Major Kustaa Sihvo kirjutas Kaitseliidu väljaandes “Rajan Turva” 1938a. oktoobris Karjala maakitsuse kindlustamise tähtsusest. Ja samal ajal esitas ringkonnaülem, kolonelleitnant Väino Merikallio oma ringkonna Kaitseliidu väljaandes mõjuka pöördumise kindlusvööndi ehitamises vabatahtlike jõududega.
1939a. aprilli alguses esitas kaitseministrile oma ettepaneku Akateemiline Karjala Selts, kes pakkus kindlustöödeks vabatahtliku tööjõudu – alates 5. juunist 12 nädalaks tuhat meest.
Organisatsioonis oli tugev riigikaitsevaim ja vabatahtlik kindlustöö oli olnud nende koosoleku päevakorras 1939a veebruaris.
Vabatahtliku kindlustööd oli vaikselt ette valmistatud kogu 1939a kevadtalve mitmel pool, oli ju tegemist poliitiliselt delikaatse küsimusega. Nüüd andis AKS-I häälekas esinemine sellele hoogu. Juba 1939a. aprillis nimetas kaitseminister ametisse vabatahtliku kindlustustöid ettevalmistuva komitee esimeheks sai kindralmajor Unio Sarlin ja üheks selle liikmeks oli kaitseliidu kindralstaabi ülem ja ringkonnaülema Merikallio isiklik sober A-E Martola. Kui komitee arutas veel üksikasju hakkasid üliõpilased juba tegutsema.
Tööd Kannasel algasid 5 juunil 1939a.
Raamatus lk. 67

Kindlustöödest ja vabatahtlikest veel niipalju, et kõrgema ja tehnilise juhtimisega tegeles kaitseministeerium, töö praktiline korraldamine usaldati kaitseliidule, mis juba üleriigilisuse tõttu oli sobiv organiseerima nii laiaulatuslikku ettevõtmist. Toitlustamise eest hakkas vastutama organisatsioon Lottasvärd. Kaitseliit hoolitses registreeritute koondamise ja transpordi eest, ka väljastpoolt kaitseliitu tulijad olid loomulikult teretulnud ja nemadki said varustuste kaitseliidult. Vabatahtlike kõige tavalisem tööperiood oli 2 nädalat. Nii oli enamasti ka Lotade ja kaitseliitlaste puhul. Mõned vabatahtlikud tulid oma suvepuhkuse ajast. Lotade kaitseliitlased sageli tööajast, loomulikult tööandjate loal. Lotade osa vabatahtlikus kindlustustöös oli suurem kui seda tavaliselt on oletatud. Nende tööpanus 2 töökomandeeringu jooksul oli tohutu, tööpäevad algasid kell 5 hommikul ja lõppesid peale 21.00. kogu see period 04.juunist 08.oktoobrini oli Lotasvärd´ile tõeline sõjaaegse eneseohverduse peaproov. Lotasvärd´I toitlustustegevus jätkus sügisel erakorraliste õppuste ajal. Ja pärast seda sõjatandril mitmesugustes ülesannetes. 2 nädalase töökomandeeringu saanute koguarvuks on peetud ligikaudu 25 000 inimest. Vabatahtlike kindlustajate õige koguarvu määramisel võib tublisti eksida. Üldiselt on tõeliseks arvuks peetud 60 000-65 000 meest. 07.oktoobril anti korraldus esimeste väeüksuste kutsumiseks erakorralistele õppustele. Tsiviilriietuses vabatahtlikud labidamehed lahkusid Kannaselt, paljud neist, tõsi küll, pöördusid peatselt tagasi jätkama. Nüüd juba sõjaväeriietes.
Raamatus lk. 66-69.
Huvitav, millega samal ajal tegeles EV Kaitseministeerium?



Nii võtame nüüd luubi alla 1939a. M&R pakti, ning sellele järgnenud rünnaku Poolale.
Eesti käitumine sellel ajal oli minu teada umbes selline, et igal võimalikul juhul mainiti, et see sõda meid ei puuduta, me oleme neutraalsed. Muud suurt pihta hakata ei osatud.


Kuid Soome, kes samuti kuulutas end neutraalseks ja väitis, et sõda neid ei puuduta käitus vähe teistmoodi.

07.08 – 13.08.1939a toimusid Soome sõjaväe suurimad rahuaegsed manöövrid Karjala maakitsusel. Manöövritest võttis osa 20 000 meest.
Raamatus lk. 146

Kui Saksamaa oli 01.septembril 1939 Poolale kallale tunginud, andis valitsus juba samal päeval kaitseministeeriumile loa kutsuda 7500 reservväelast erakorralistele õppustele. Nädal hiljem kutsuti 1939.a. juulis-augustis demobiliseeritud aastakäigust kolmandik kattevägede tugevdamiseks teenistusse tagasi. Nõukogude Liidu ja Eesti suhete pingestumine pärast septembri keskpaika hakkas mõjutama ka sündmuste käiku Soomes. Marssal Mannerheim tegi 22.septembril kaitseminister Juho Niukkanen´ile ettepaneku rühmitada sõjavägi kaitsegrupeeringuteks. Kui Soome valitsus sai 05.oktoobril kutse saata läbirääkijad Moskvasse, kiideti osalise mobilisatsiooni ettepanek 06.oktoobril heaks ja esimeseks erakorraliste õppuste päevaks määrati 10.oktoober 1939.a. 11.oktoobril tegi Mannerheim kaitseministrile ettepaneku kuulutuda välja täielik mobilisatsioon, põhjendades seda järgmiselt: “Arvesse võttes praegust olukorda ja juhtides tähelepanu sellele edumaale, mis venelastel juba mobiliseeritud väekontingendi näol on olemas, ning kui lisaks on tõdetud, et need väed liiguvad Soome suunas, pean vajalikuks, et me nüüd ja viivitamatult teeksime algust kõikide üldiseks mobilisatsooniks vajalike abinõudega. Vältimaks siiski veel praegusel etapil mobilisatsioonile tähelepanu tõmbamist, teen ettepaneku kasutada lisaabinõuna isiklikke kutseid erakorraliste õppuste raamides. “ Valitsus kiitis ettepaneku heaks ja oktoobri keskpaiku pandi ka alus kõigile üheksale väliarmee diviisile. Teenistusse kutsuti praktiliselt kõik reserve kuuluvad ehk alla 60 aastased ohvitserid ning alla 40 aastased allohvitserid ja sõdurid. Vägede peajõud oli riigipiiril kaitsegrupeeringutes 20. oktoobri paiku 1939.

Kuna käimas oli Nõukogude Liidu territoriaalsed läbirääkimised, taheti vältida mobilisatsiooni väljakuulutamist ning selle poolt äratatud tähelepanu ja poliitilisi tagajärgi. Nõnda siis toimus sõjaväe viimine valmisolekusse, kasutades seaduse poolt lubatud võimalust kutsuda mehi teenistusse erakorraliste õppuste nime all, mis tegelikult vastas mobilisatsioonile. Üle kuu aja kestnud erakorralistel õppustel oli märkimisväärne mõju sõjaväe kaitsevõime ja tahte tugevdamisel. Õppuste käigus oli ülemustel võimalus tutvuda oma alluvatega ning alluvatel oma ülemuste ja teenistuskaaslastega. Ning panna sel moel alus vastastikusele usaldusele, mis oli tulevases heitluses vältimatu.
Raamatus lk 70,71.
Nii ja nüüd vaatame , mis toimus samal ajal Eestis.
M&R pakt, Saksamaa tungis kallale Poolale, ja milised järeldused teeb sellest Eesti, ei midagi.
Kuulutab end neutraalseks ja kõik, ei mingit sõjalist ettevalmistust algavaks sõjaks.
Saksamaa ja N-Liit on sõlminud sõpruslepingu, kuid Eesti poliitikud hämavad midagi kohe algavast Saksa-N-Liidu sõjast.
Sõjaliselt ei võta Eesti ette mitte midagi.
Kui venelased pakuvad Eestile baaside lepingut, siis Eesti kirjutab sellele ilma erilise vastupanuta alla, samal ajal Soome venitab, mis venitada annab ja koondab oma jõude.
Oma jutuga üritan ma siin teemas seda toestada, et Eestil olid olemas kõik võimalused vastupanuks, kuid neid ei kasutatud ja need magati lihtsalt maha.
Hiljem algas ainult üks hala ja õigustuste otsimine.
Kuna see teema siin on oleksoloogia valdkonnas, siis julgen mina oletada, et Eestis ei kaasatud vabatahtlike, ei korraltatud suurõppusi(varjatud mobilisatsiooni) selle pärast, et Päts ei usaltanud oma rahvast.
Päts oli riigipööraja ja temast sai rahva ja riigi reetur. Ainuvastutus juhtunu eest kuulub talle, kuna tema käes sel ajal võim oli.
Aru ma ei saa sellest, miks tänapäeval kui me kõik nägime mida see kaasa tõi, Pätsi siiamaani au sees hoitakse.
Miks ka siin foorumis leidub neid, kes teda ja tema tegusid õigustavad ja kaitsevad.
Kuid kui nüüd tagasi tulla Soome juurde, siis üks härra siin teemas väitis, et Soome oli Saksamaa pailaps.

Nuh teeme selle ka siis puust ja punaseks.

1. 23.08.1939. kirjutasid N-Liidu rahvakomissar V.Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop Moskvas alla riikidevahelisele mittekallaletungilepingule. Salajases lisaprotokollis lepiti kokku, et Poola lääneosa ja Leedu kuuluvad Saksamaa ning Poola idaosa, osa Rumeeniast, Läti, Eesti ja SOOME N-Liidu huvipiirkonda.
Raamatus lk.146

2. 09.10.1939a (See on siis ajal, kui Soomele suruti peale baaside lepingut), teatas Saksamaa, et ta ei taha sekkuda Moskva ja Helsingi vahelistesse läbirääkimistesse.
Raamatus lk. 148.

Sellise käitumisega näitas Saksamaa läbi lillede Soomele, et mingiks abiks pole lootustki.
Talvesõja ajal käitus Saksmaa oma pailapsega niimoodi:

10.12.1939a. andis Saksamaa oma laevadele loa anda Soome blokaati teostavatele N-Liidu allveelaevadele kütteainet ja toiduaineid.
Raamatus lk 154
NäIteid võiks tuua veel, aga ei viitsi rohkem otsida.

Soome ei olnud Saksamaa silmis kuidagi eelistatud seisuses.
Üks väike ajalooline fakt veel.
Eesti ja Saksamaa sõjaväejuhtkonnad jõudsid kulisside taga nii lähedase koostööni, et 1937a. tegi Saksamaa Eestile ettepaneku sõlmida salajane sõjaline liiduleping, Eesti sõjaväejuhtkond ei söandanud siiski nii kaugele minna ja keeldus sakslaste ettepanekust.
Raamatus lk. 127.

Nii, et 1937a. Saksamaa ise pakub sõjalist koostööd, Eesti keeldub.
1939a Eesti palub sõjalist abi, Saksamaa keeldub
Allikas:
Talvesõda.
Ilmunud eesti keeles 2002a.
Autorid Soome ajaloolased A. Juutilainen ja Jari Leskinen.

Kaasfoorumlane Tux on toonud välja aspekti:

Üks põhjus miks vabatahtlikus korralikult ei ilmnenud oli kindlasti nn. "vaikiv ajastu". Ma olen rääkinud tolleaegsete üliõpilastega, kes kõik olid totaalses hämmingus ja ei olnud võimelised aru saama miks ei hakatud vastu! Nad oleksid kõik in-corpore läinud kaevikuid kaevama, kui vaid keegi oleks neile seda öelnud, et on vaja minna ja kuna neid Eestis keegi ei vajanud, siis läksid paljud neist salaja Soome, sest neile lihtsalt ei mahtunud pähe, kuidas saab niisama vahtida ja mitte venelastega sõdida!
Kui oleksin psühholoog, siis koostaksin Pätsi psüholoogilise profiili ja paneks talle ka diagnoosi, sest kindlasti oli palju kinni selle mehe vildakas maailmanägemises. Töötava kodanikuühiskonna puudumine oli üks põhiline tingimusteta kapitulatsiooni pöhjus ja seda tuleb meeles pidada ka tulevikku silmas pidades.

Lisame siia natuke Kapten Trumm'i

Sõduri kaeviku kaevamine võtab sapöörilabidaga aega 8 tundi. Olen ise kaevanud. Õigustada majanduskriisi, SKP vms-ga kaitse-ehitiste mittevalmistamist, mis 90% koosnevad labidameeste tööjõust, metsast võetud materjalist ja eelkõige tegemise tahtest -no see on ikka künismi tipp. Muide, enamik kaitse-ehitisi ei nõua raha eest ostetavaid asju rohkem kui labidas, saag, haamer, kirves ja naelad. Ja ühte sõjaväelast 100 töölise kohta juhendama. Vajadusel aetakse rahvas kokku ja kaevama. Rekvireeritakse ehitusmaterjalid ja masinad.

Lisame siia veel natuke Trummi:

Seda võib küll öelda, et osalt olid hirmul suured silmad ja Laidoneri arvamus (Salo töös näidatud kui arrogantne) oli reaalsusele tegelikult üsna ligidal, kui vaadata seda, mis talvel Soomes juhtuma hakkas.
Takkajärgi tarkusena oli nt õhutõrjerelvade vähesus vähemalt lahinguväeosade kontekstis kaunis teisejärguline, sest sügise ja talve oludes ei mängi lennuvägi taktikalises mõttes erilist rolli. Soomlastel polnud rindel ka praktiliselt mingit arvestatavat ÕT relvastust ja õhukatet.
Kaevunud ja varjunud jalaväele on lennukiga raske midagi viga teha.
Ja WWII ei ole arvestatavat näidet, kus ÕT kahurid oleks stateegilise pommireidi ära hoidnud, äärmisel juhul võime rääkida mingitest kaotustest ja kogu lugu.
Sama asi TT kahuritega - soomes läksid palgijupid ja bensiinipudelid käiku.

Vastuhaku korral saanuks Eesti kampaania kaunis veriseks. Laskemoon lõpeb, võetakse vastase relvad ja moon. Vaadates Talvesõda, kus vedeles venkude varustust ja relvi kõikjal...Soome õhujõududes olid peale sõda isegi allüksused, mis lendasid trofeedeks saanud lennukitega.

Kelle süü läbi jäid ikkagi saabumata Fokker'id või inglaste lennukid? Meie või inglaste, meie või hollandlaste süül? Antud juhul põhjendada, et raha polnud, on lihtsalt põhjenduse leidmine. Ühel riigil on suhteliselt suured võimalused raha leida kui häda käes. Nii võiks aga jätkata ja jätkata, mis kõik jäeti tegemata, mida teised tegid kuni lõpuks välja saatuslike, valitud gruppide, nõupidamisteni http://eesti.wordpress.com/2007/02/09/1 ... arutelu-2/

Ahjaa, palju oli Eestil siiski laskemoona 39nda aasta sügisel? Laidoneri sõnadel, mitte eriti palju. Kuskilt on mulle jäänud kõrvade vahele, et laskemoona varu oli meil tegelikult suurem, kui kulutati kogu Vabadussõja jooksul! Kas on olemas mingid inventuurid, raportid selle kohta?[/i]

[Reigo]

Kõik see on juba läbi arutatud. Ei näe mõtet otsast peale jälle kõike lahti seletama hakata.