EV energia ja julgeolek

[kraal]

Hüdroakumulatsioonielektrjaamade kohta on arvutused teinud TTÜ tehnikateadlane Rein Oidram: https://www.etis.ee/CV/Rein_Oidram/est
Avaldatud põhjalikumalt ajakirjas Elektriala 4/2019. Aga lugeda selle kohta lühidalt saab siit: https://www.eees.ee/images/EEES/infopae ... hidalt.pdf

Tänud. Seda ma otsisingi.
Elektriala leian riiulist.

[Kivitorris]

Võta heaks.Lisan lugemiseks ja tutvumiseks viite esimesest Eestisse kavandatavast hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõjude hindamisest: https://skpk.ee/wp-content/uploads/2018 ... ogramm.pdf

[Jaanus2]

Teemaväline, aga nimisõna õõs (koobas maa all) käändub õõs õõne õõnt, mitte õõs õõsi õõsi. Natuke teema kohta ka - üks firma arendab suuri automaatkraanasid, mis tõstavad betoonblokke enda ümber hunnikusse ja siis jälle laiali - elektrienergia akumuleerimine ja vabastamine. Täiesti arvestatav tehnoloogia, sest betoon on raskem kui vesi. Prototüüp on olemas, linki ei hakanud praegu otsima. Silma on jäänud ka samal põhimõttel töötav raudtee - raskused mäest üles ja genereerides alla. Rootsi rauamaagirongid on energiapositiivsed - kaevandus on kõrgel ja täislastis allamäge sõitvad rongid toodavad elektrit, üles sõites on vagunid tühjad.

[kraal]

Teemaväline, aga nimisõna õõs (koobas maa all) käändub õõs õõne õõnt, mitte õõs õõsi õõsi. Natuke teema kohta ka - üks firma arendab suuri automaatkraanasid, mis tõstavad betoonblokke enda ümber hunnikusse ja siis jälle laiali - elektrienergia akumuleerimine ja vabastamine. Täiesti arvestatav tehnoloogia, sest betoon on raskem kui vesi. Prototüüp on olemas, linki ei hakanud praegu otsima. Silma on jäänud ka samal põhimõttel töötav raudtee - raskused mäest üles ja genereerides alla. Rootsi rauamaagirongid on energiapositiivsed - kaevandus on kõrgel ja täislastis allamäge sõitvad rongid toodavad elektrit, üles sõites on vagunid tühjad.

Tallinna trammid annavad ka pidurdamisel tekkivat elektrit võrku tagasi. Tsehhis loodi ka selline süsteem aastaid tagasi ja tehti nii, et trammijuhid saavad preemiat kui sellega elektrit säästavad. Pidardamisel tekkiv energia kasutati ära teise kiirendava trammi poolt. Asi viis selleni, et muu liiklus hakkas trammide järgi käima ja tekkisid ummikud.
Esmapilgul on lihtne asi. Hea ülejäänud energiat ära kasutada aga paraku sellega kaasneb igasugu insener tehnilisi lahendusi. Kõik on tehtav kui investeeringud tasuvad ära siis miks mitte.
Natuke lugemist regeneratiivsest pidurdamisest Rail Balticu näitel peatükis 4.4 lk 30. https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Elektriraudtee_ja_selle_mojud_elektrisusteemi_talitlusele_1.pdf

Elering on üllitanud dokumendi, Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2020. Seal omajagu huvitavt lugemist elektrivõrgust. https://elering.ee/sites/default/files/public/VKA2020.pdf

[Kapten Trumm]

Tallinna hübriidbusside kohta räägitrakse, et nende kallite busside efekt on üsna väike, kuna hübriid vajab eelkõige rahulikku sõidustiili ja pikka mootoriga pidurdamist. Meie närvilises sõidustiiliga liikluses see ei õnnestu. Tulemusena pidi kütusekulu olema sarnane analoogse diiselbussiga, kuid buss ise poole kallim.

[Kilo Tango]

Tallinna hübriidbusside kohta räägitrakse, et nende kallite busside efekt on üsna väike, kuna hübriid vajab eelkõige rahulikku sõidustiili ja pikka mootoriga pidurdamist. Meie närvilises sõidustiiliga liikluses see ei õnnestu. Tulemusena pidi kütusekulu olema sarnane analoogse diiselbussiga, kuid buss ise poole kallim.

Siis on vale hübriid valitud (liiga väikese elektrivõimsuse komponendiga paralleelhübriid) või on probleem juhtide sõidustiilis. Hübriid iseenesest ei nõua rahulikku sõidustiili. Jadahübriidi eelised tulevad pigem just siis välja, kui kiirendamisi/pidurdamisi on palju.

Üldiselt ma arvan, et täna on otstarbekam (kui on eesmärk vähendada linnatranspordi CO2) minna hoopis gaasibusside peale. CNG busside tasuvusaeg pidavat olema ca. 3 aastat. Hübriididega on seesama jama, mida kunagi väljendas väga kenasti Carlos Ghosn: "Hübriid on nagu näkk - kui sa tahad naist, saad sa kala ja kui sa tahad kala, saad sa naise." Ehk siis paralleelhübriidid (praegu bussides enamasti) on kallid omada ja hooldada ning sääst kütuselt on väike. Kogu see hübriidimajandus tuleks vahele jätta, sillata üleminekuperiood CNG bussidega ja lõpuks (kui akud ja laadimine on piisaval tasemel) minna üle täiselektrilistele bussidele. Kus saab.

[teeline35]

Silma on jäänud ka samal põhimõttel töötav raudtee - raskused mäest üles ja genereerides alla. Rootsi rauamaagirongid on energiapositiivsed - kaevandus on kõrgel ja täislastis allamäge sõitvad rongid toodavad elektrit, üles sõites on vagunid tühjad.

Kõlab kui Perpetum Mobile leiutamine minu jaoks. Lisaks pilviste ilmade või tuulevaikse aja saamata jäänud elektri asendamiseks vajalikke mahte küll välja ei anna.
Möödunud pühapäevases Kuku Keskpäevatunnis tuli "doktor" Strandbergi ja kommunikatsiooni professor "kõiketeadja" Hõbemäe suust selliseid "pärleid", et kolmas saatejuht Ainar Ruussaar peale paari katset loobus vahele rääkimast. Äkki muutuvad ohtlikuks. Strandberg valgustas omi ideid kuidas olemasolevaid elektritootmisvõimsusi hävitada. Temast ma saan isegi aru. Teda ei morjenda kui palju rohepööre maksma läheb kuna tema plaanib selle pealt teenida. Aga Hõbemäe nördimus selle üle, et rohepöörde peavad kinni maksma tarbijad ja mitte tootjad. Arusaamatu! Kuulake ise;
https://kuku.postimees.ee/podcast/keskpaevatund
Alates 8.30. Lugupeetud kommunikatsiooni ekspert võiks ju ometi aru saada, et töötlev tööstus ja tootmisettevõtted mitte oma omanike lõbuks ei toimeta vaid toodavad meie ühiskonna toimimiseks vajalikke jubinaid. Vaevalt ettevõtete omanikud on huvitatud seda oma kasumist kinni maksma. Pannakse väljamüügi hinnale juurde ja lõpuks maksavad tarbijad rohepöörde ikkagi kinni. Mulle tundub jälle üks omaenda "tarkusest" vaimustunud tegelane, kes ei adu enam mida suust välja ajab! Häda ju selles, et selised "tarkpead" kujundavad avalikku arvamust ning mingit põhimõttelist muutust energiapoliitikas ei paista kuskilt.
Talveks ennustatakse elektrihinna uusi ja veelgi kõrgemaid rekordeid.
https://www.err.ee/1608353138/vare-toen ... -praegused

[Kilo Tango]

Silma on jäänud ka samal põhimõttel töötav raudtee - raskused mäest üles ja genereerides alla. Rootsi rauamaagirongid on energiapositiivsed - kaevandus on kõrgel ja täislastis allamäge sõitvad rongid toodavad elektrit, üles sõites on vagunid tühjad.

Kõlab kui Perpetum Mobile leiutamine minu jaoks. ...

Kindlasti ei anna see mahte välja ja ei ole ka igiliikur, kuna kasutatakse kõrgemal oleva rauamaagiladestu potentsiaalset energiat.

[kana tagumik]

Tegemist on küll maksulise artikliga, aga prii sissejuhatav osa ütleb kogu asja ära. Ja siis tulevad me kõrgpoliitkud ja soovitavad kas minna sotsabisse või "arendada päikesepaneele" enda õuele.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94694 ... Xn98N16Oxs

[logistik76]

Lugesin läbi.
385 KW lisamiseks sobimatusse kohta (võrk ülekoormatud) oleks vaja võrgu tugevdamiseks investeeringut 3,2 miljonit.
Tõstame ühikuid, 385 MW jaoks (see oleks ka päikesele mõistik ülempiir) 3.2 miljardit. Tundub röögatu?
Kui seda ainult riigi vahenditest teha, siis läheks näiteks 30 aasta CO2 kvoodi keskkonnaosa ainult selleks otstarbeks.
Seega on vaja müügile spetsialiseerunud suuri jaamu rajada ikka võrku sobivasse asukohta.
Oma tarbeks jaama saab rajada ilma võrgu renoveerimise tasuta, tsiteerin artiklist:
Alternatiivina on võimalik ka võrgutugevduste kulusid vältida, kui liituja piirab võrgusuunalise tootmisvõimsuse osaliselt või täielikult.

[Kapten Trumm]

On vist üsna selge, et tootmisvõimsused peavad tulema enamvähem sinnakanti, kus need tänagi on.
Mitte sinna, kus kellelgi mingi ülearune heinamaa parasjagu on - sellist luksust elektritarbijana mei kinni ei suudaks maksta.

[logistik76]

Põhimõtteliselt nõustun.
Mõnda kohta ,kus nagunii võrku peaks tugevdama (kasvõi elektriautode pärast), saaks vast ka mõne uue suure päikesejaama luua. Eelistatult tootmisettevõtete oma.
Põllu "ärimehed" peavad ikka ise oma liitumised tasuma.

[Kapten Trumm]

Ühes raadiointervjuus öeldi maha ka tuumajaama kohta hea point - et see on väga väikese maakasutusega per kW kohta.
Seevastu tuulikud ja päikesejaamad on tohutu maakasutusega.

Arvestades, et Ida-Viru on vaikselt alla kirjutamas puidurafineerimistehase mõttele (mille Tartu maha karjus), siis küllap sobib sealsele vene elanikonnale ka tuumajaam koos kaasnevate hästimakstud töökohtadega. See, et neid venelastest energeetikuid õnnestub panna tegema nuti äppe või andma ärikonsultatsioone, on fantaasia. Lisaks on meie põhivõrk ka sellesuunaline ehk suuremate võrgu ehitustöödeta saab põhivõimsus olla seal, kus see täna on.

[wolfgang]

Ida-Viru ei võrdu venelased. Nii üllatav, kui see ka pole ei ole, ei võrdu ka Narva Ida-Viruga. Rusikareegel on, et maal elevad eestlased ja linnas venelased, keda siia venestamise raames toodi. Lükati külad buldooseriga kokku, peksti kohalikud minema, auk maasse ja kommunismiehitajatele paneelikad püsti. Niiet paneelika kaader vaevalt üldse erutub, kuhu mingi tehas tuleb. Kogu see tuulikute, tsellulooside, tuumajaamade häiringud nagu ka juba olemasolevate kaevanduste-karjääride, õlitehaste omad, tuleb vastu võtta veel allesoleval eestikeelsel kambal. Kasu saab paneelika seltskond ja pealinna büroode roosasärklased, helikopteripiloodid ja väikesadma arendajad.
Kusjuures nii tuumajaama, kui tselluloositehast ma tegelt toetan, kuna on selge, et neid on vaja, ent selge on ka see, et tuumajaama kõige magusam asukoht on ikkagi tarbimisele lähemal - Tallinna ümbrus. Seda enam, et tuumajaama tüüpide esialgne motivatsioonipakett, vallale, millesse see tuleb oli kaunis magus. Tuulikute püstitamise vastu olen ma tugevalt, kuna need toovad, suures pildis, probleeme juurde, kui neid lahendavad ja on ka ümbruse elanikele häirivad. Ülekandeliinide argument ei ole teab mis raudne, kuna need kipuvad olema 50+ aastat vanad ja vajavad niivõinaa rekki lähiajal. Ja siis võiks juba veids mõelda, et kas ei anna veids optimeerida ja seda tänapäeva ja ka tuleviku nõudmistele paremini vastama panna.

[wolfgang]

Ah jaa - TES-i rahvas AES-i(venekeelsed abrievatuurid) tööle ka liiga tõenäoline stsenaarium ei ole.
1. soojuselektrijaama ja tuumaelektrijaama spetsiifikad on ikka kaunis erinevad ja kardan, et see kontingent omavahel ristkasutatav ei ole
2. tuumajaam saab kõige optimistlikumate kavade järgi tööle ca 15 aasta pärast
3. Narva kanti üldse ei vaadeldagi tuumajaama asukohana vaid potsentsiaalseteks kandidaatideks on Paldiski, Kunda, Aa/Moldova või Aidu karjäär.
Kõik on muidugi koledasti Aidu poolt, aga objektiivselt peaks asukoht ikka mere ääres olema, et reaktorite jääksoe garanteeritult ära juhitud saaks. Nagu ka maailmapraktika tuumajaamade asukohtade valikul on olnud.