EV energia ja julgeolek

[logistik76]

Ise-enest mõte ju.
Huvilised sõlmivad näiteks Fermiga pikaaajalise fix hinnaga elektrilepingu. Ja see peab ikka korralik leppetrahviga leping olema, mitte nagu praegused, kus saab alt ära hüpata.
Ja siis ei kiunu kui teised börsilt odavamalt saavad. Ja teised ei kiunu, et lepingu tegemata jätsid. Win-Win olukord kõigile.

[MadMan]

Mina ei soovi, et Eesti oleks riik, mis katsetaks fossiiliga jätkamist ja selle peale sanktsioonidega põhja lastaks.

Ehk akf seletaks, kuidas Saksamaa gaasipõletamine rohelisem on? Samamoodi fossiilse kütuse tarbimine. Silmakirjalikkus on selle mängu nimi - suur osa Saksamaa sissetulekust tuleb fossiilse kütuse (eelkõige kivisüsi) peal toodetud Hiina kraami edasimüügist Saksa kaubamärkide alt.
https://www.globaltimes.cn/page/202102/1216263.shtml
https://chinaobservers.eu/cai-and-the-fate-of-china-germany-cee-industrial-triangle/

[Runkel]

Toetuste ühtlane külv ei näi mõistlik (siis saab eliit kah maksusoodustust, rahaabi ), täpsem sihtimine suuremas ulatuses neile, kes on suuremas hädas, oleks mu meelest parem. Eks enamlaekuvat maksu võib võtta tõesti ka nii, et riik niipalju ei vaja, jagame ühtlaselt laiali, aga küsimus on ka selles, et inflatsioonikeskkonnas on ka kulusurve, st. võib tekkida vajadus teha eelarvesse vastavad korrektiivid. Tuletan meelde, et enne koroonat stabiilse kasvuga aastail (rahandusministrid olid isamaalased) plaaniti eelarvet juba puudujäägiga - kõik poliitilised lubadused pidid ju ära mahtuma. Eelarve struktuur on aastatega kreeni läinud. Koroonaeelarve, mil rahandusministri koht oli Ekrel, ja mis lasti defitsiiti, ja mida kaeti laenudega on minule väga mõistetav, aga ega see struktuuri paremaks ei teinud. Hoopis vastupidi kipub see mõju olema - Kreeka kombel on mõnus elada, muudkui lased sooja peale. Maailmapank ja riikide keskpangad on seni veel hinnanud, et energia hinnašokk jääb lühiajaliseks. Eks näeme. Turureeglitega majandusruumist on vara veel lahkuda.

[logistik76]

Mina ei soovi, et Eesti oleks riik, mis katsetaks fossiiliga jätkamist ja selle peale sanktsioonidega põhja lastaks.

Ehk akf seletaks, kuidas Saksamaa gaasipõletamine rohelisem on? Samamoodi fossiilse kütuse tarbimine. Silmakirjalikkus on selle mängu nimi - suur osa Saksamaa sissetulekust tuleb fossiilse kütuse (eelkõige kivisüsi) peal toodetud Hiina kraami edasimüügist Saksa kaubamärkide alt.
https://www.globaltimes.cn/page/202102/1216263.shtml
https://chinaobservers.eu/cai-and-the-fate-of-china-germany-cee-industrial-triangle/

Palju Saksamaa majandus teemat puudutab, aga selgituseks
Saksamaa väljub kivisöest. Kahjuks ka tuumaelektrist.
Uued gaasijaamad on kõik vesinikul töötamise valmidusega.

[Kilo Tango]

Mina ei soovi, et Eesti oleks riik, mis katsetaks fossiiliga jätkamist ja selle peale sanktsioonidega põhja lastaks.

Ehk akf seletaks, kuidas Saksamaa gaasipõletamine rohelisem on? Samamoodi fossiilse kütuse tarbimine. Silmakirjalikkus on selle mängu nimi - suur osa Saksamaa sissetulekust tuleb fossiilse kütuse (eelkõige kivisüsi) peal toodetud Hiina kraami edasimüügist Saksa kaubamärkide alt.
https://www.globaltimes.cn/page/202102/1216263.shtml
https://chinaobservers.eu/cai-and-the-fate-of-china-germany-cee-industrial-triangle/

Oota, mees millega sa nüüd siin tegeled. Levitad mingit Hiina propagandat tõe pähe. Saksamaa saab ikka ilma Hiina kaubata kenasti hakkama. Kaubandusbilanss Hiinaga on küll negatiivne, aga seda vaid ca. 10% ulatuses.

Fossiilkütustega jätkamine on rumal. Sõltumata sellest, kes seda teeb. Kraaksumine, et "vaata nemad teevad ka ..." on pärit idapiiri tagant ja peaks olema siinsele foorumlasele solvang.

Küsimus on selles, kuidas luua võrku piisavalt juhitavat reservi. Seda saab luua kahel moel:
1. Kommertsalustel töötava tuumajaamaga
2. Mittekommertsalustel ülal peetavate reservvõimsustega

Ehk siis - selleks, et omada varuvõimsusi juhuks kui "tuul ja päike ei päde" ei pea kogu aeg põlevkivi ahju kütma. Nii päikese, kui ka tuuleenerga mahud on üsna täpselt ette prognoositavad ja põlevkivi saab vabalt kütta siis, kui muud alternatiivi ei ole. See aga viib ekspordi/impordi tasakaalu paigast, kuna ekspordime odavat elektrit (kui meil on tuult ja päikest, on seda ilmselt ka kõigil NordPoolis) ja ostame kallist.

Selle pärast olengi ma veendunud, et tuumaenergia on baasenergiavajduse katmiseks vajalik. Kui suur osa kogu energiapotist peaks tulema tuumaenergiast on juba energeetikute asi välja mõelda.

Nii-või-teisiti on tarvis terviklikku lähenemist. Ei saa lähtuda eeldusest, et "rohepööre on rumalus" (mida see ei ole - rumal on see, kudias seda ellu viiakse). Samas ei saa lähtuda ka eeldusest, et tuul ja päike lahendavad automaagiliselt kõik meie energiamured.

[Kilo Tango]

...
Uued gaasijaamad on kõik vesinikul töötamise valmidusega.

Ja vesinik peaks tulema kust p..sest? Ohjah.

Keegi kuri inimene on välja mõelnud sõna "vesinikuenergeetika", mille peale poliitikud kohe laulavad nagu Jaan Tatikad kooris "imelik, et keegi veel selle peale tulnud ei ole".

[kraal]

Uued gaasijaamad on kõik vesinikul töötamise valmidusega.

Ja millest seda vesinikku siis tehakse? Õige vastust on gaasist ja elektrist, söest ja elektrist ning veest ja elektrist.

[kraal]

...Ja vesinik peaks tulema kust p..sest? Ohjah.

Keegi kuri inimene on välja mõelnud sõna "vesinikuenergeetika", mille peale poliitikud kohe laulavad nagu Jaan Tatikad kooris "imelik, et keegi veel selle peale tulnud ei ole".

Kui ikka inimene põhikoolis füüsika tunnis millegi muuga tegeles siis termodünaamika on sellise jaoks konspiratsioon või lihtsalt sõnakõlks.

[logistik76]

Oot, mis vesinikul viga on.
Kui suvel/kevadel on meeletu taastuvenergia ületootmine, siis saab ju vesinikku elektrolüüsida.
Vesinik on gaas, mida saab mahutites hoiustada nagu maagaasi. Ilmselt mahutid vajavad täiustamist.
See, et kogu protsessi füüsikaline kasutegur vilets on ei puhu pilli.
Tähtis on majanduslik kasutegur.
Kui eksisin siis palun parandada.

[Kapten Trumm]

Küsimus on selles, kuidas luua võrku piisavalt juhitavat reservi. Seda saab luua kahel moel:
1. Kommertsalustel töötava tuumajaamaga
2. Mittekommertsalustel ülal peetavate reservvõimsustega

See "reservvõimsuse" jutt tegelikult ei vasta kuigivõrd tegelikule olukorrale.
"Ühisturul" olev elektrisüsteem on kui auklik lohv, seal ei ole võimalik hinnatõusu ajal mingit reservõimsust käivitada ja seeläbi hinda normaliseerida. Õigemini käivtada saab, aga elekter voolab ikkae sinna, kus rohkem tarbimist on. Ja isegi üle-Euroopalise blackouti tingimustes ei ole võimalik siia mingit oaasi tekitada, sest me oleme üksteisega ühendatud nagu siiami kaksikud, selleks tuleks välisühendused katkestada, aga samade ühenduste kaudu käib ju teiste riikide elektrivarustus. Meie reservõimsus on liiga väike, et isegi Balti regioonis mingit hinnalangust teha.

Eesti kallim hind kui Soomes tuleb sellest, et Soomes on elektrit saada rohkem, kuid need 2 Estlink kaablit rohkem läbi ei lase ja Läti-Leedu-Vene imevad selle veel rohkem vaakumisse. Hetk tagasi vaatasin, Soomest tuli 980 MW sisse ja 540 MW läks Narvast Venemaale.

[kraal]

Ehk siis - selleks, et omada varuvõimsusi juhuks kui "tuul ja päike ei päde" ei pea kogu aeg põlevkivi ahju kütma. Nii päikese, kui ka tuuleenerga mahud on üsna täpselt ette prognoositavad ja põlevkivi saab vabalt kütta siis, kui muud alternatiivi ei ole. See aga viib ekspordi/impordi tasakaalu paigast, kuna ekspordime odavat elektrit (kui meil on tuult ja päikest, on seda ilmselt ka kõigil NordPoolis) ja ostame kallist.

Selle pärast olengi ma veendunud, et tuumaenergia on baasenergiavajduse katmiseks vajalik. Kui suur osa kogu energiapotist peaks tulema tuumaenergiast on juba energeetikute asi välja mõelda.

Nii-või-teisiti on tarvis terviklikku lähenemist. Ei saa lähtuda eeldusest, et "rohepööre on rumalus" (mida see ei ole - rumal on see, kudias seda ellu viiakse). Samas ei saa lähtuda ka eeldusest, et tuul ja päike lahendavad automaagiliselt kõik meie energiamured.

See põlevkivi elektrijaam reservis pole ka hea lahendus. See on kõik kulu ja mitte väike. Kui sul pole seda jaama nt pool aastat käivitada vaja pole ka kaevuritel tööd. Ja see viib sinnani kas hoiad tasapisi kaevureid töös ja toodad lattu või paned kaevandused kinni. Kõige kallim on maksta kaevuritele palka et nad süsteemi töös hoiaksid aga toodangut ei tooda.

Ideaalvariandis on kui suured tootmisvõimused töötavad pidevas optimaalses režiimis ja ülejääki ja/või puudujääki kompenseeritakse muude allikatega. Ülejääki saab müüa naaberriikidesse, toota vesiniku, salvestada jne. Tuul ja päike mahuvad ka siia mudelisse aga teatud protsendini.

[kraal]

Oot, mis vesinikul viga on.
Kui suvel/kevadel on meeletu taastuvenergia ületootmine, siis saab ju vesinikku elektrolüüsida.
Vesinik on gaas, mida saab mahutites hoiustada nagu maagaasi. Ilmselt mahutid vajavad täiustamist.
See, et kogu protsessi füüsikaline kasutegur vilets on ei puhu pilli.
Tähtis on majanduslik kasutegur.
Kui eksisin siis palun parandada.

Eksid selles, et vesinik on nagu maagaas. Ei ole. Vesiniku on palju keerukam hoiustada. Kui lihtsalt kokkupressituna siis rõhk on palju palju suurem ja peab kasutama süsiniku vaeseid teraseid. Vesinik va rais reageerib terases oleva süsinikuga ja lagundab terase ära.

[Kapten Trumm]

Täna "suured tootmisvõimsused" ei saa optimaalselt töötada, sest
1. põlevkivijaamade töös hoidmine muutub surnuks maksustamise tõttu hinnatasemel x mõttetuks (oleme seal juba olnud)
2. tuumajaamad, kel surnuks maksustamist pole (veel) konkureerivad "heal ajal" doteeritava taastuvenergeetikaga, mille omahind on niigi madalam.
Doteerimiseks võib lugeda ka seda, et tuulejaamu vms ei allutata mitte mingitele varustuskindluse/kvaliteedi nõuetele, toodame siis kui meile asi huvitav on ja kui teile ei meeldi, siis võite kuu peale minna.

[kana tagumik]

Martin Helme jutu kaudu sai minusugune laisk teada, miks Tootsi tuulepargi arendus seisab:

Samuti on kuidagi kummaline kuulata Keit Pentus-Rosimannuse juttu sellest, kuidas Eesti Energia ja Elering peaks lõpetama ära omavahelise kohtuvaidluse Tootsi tuulepargi subsiidiumiskeemi üle. Keit peaks omaniku esindajana andma Eesti Energiale korralduse hagi tagasi võtta ja Tootsi võimalikult kiiresti valmis ehitada, Taavi Aas peaks korraldama Eleringi juhtkonna vahetuse. Taavi Veskimägi on näidanud üles saamatust ja vastutustundetust nii energiaga varustatuse tagamisel kui piirkonna olukorra hindamisel. Lisaks on Eleringi ehitatud liinikilomeetri maksumus üks Euroopa kõrgemaid, see kulu tuleb ju lõpuks tarbija taskust.
Ma ei ole suuremat sorti tuulikute fänn, nagu näeme ei ole neist külmal talvel suurt abi, aga ma ei vaidle vastu ka sellele, et meil võiks olla võimalikult mitmekesine omamaine tootmine. Konkreetselt Tootsi puhul ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks seisab ehitus vaidluse taga taastuvtasu skeemi üle. Eesti Energia hakkab sealt tuulikutega elektrit tootma ju igal juhul, sõltumata toetusskeemist (või ei hakka? 55 miljoniline investeering läheb siis maha kandmisele või?). Seega, ehitama võiks ju kohe hakata!

[kraal]

Eesti kallim hind kui Soomes tuleb sellest, et Soomes on elektrit saada rohkem, kuid need 2 Estlink kaablit rohkem läbi ei lase ja Läti-Leedu-Vene imevad selle veel rohkem vaakumisse. Hetk tagasi vaatasin, Soomest tuli 980 MW sisse ja 540 MW läks Narvast Venemaale.

Mitte Venemaa ei ime seda endasse vaid läbi Venemaa liigub elekter Lätti ja Leetu.