EV energia ja julgeolek

[Väino]

Kaevandusi peab käigus hoidma, aga mitte nii aktiivselt. Vaikselt kaevandavad lattu ja kui elektrit jääb väheks, siis puhutakse tuli üles ning põletatakse varusid. Kuid elektrijaamas peab tuulisel/päikeselisel ajal ikka suur võimsus varuks olema, elektrit veel mõistlikult varuda ei saa.

[AMvA]

Läbi Soome vene elektri ostmine vist pole poliitilistel põhjustel võimalik , meil vähemalt , soomlastele kõlbab vene odav elekter küll .

Kust see info, et vene elekter odav on?

[parkija]

See odav vene elekter , eks see on ikka meediast loetud ja ikka põhjendusega - odav selle pärast et venemaa ei maksa CO2 kvooditasu ja tuumajaamas toodetu on odav , lisaks veel väited odavast valgevene Astravetsi tuumajaamas toodetud elektrist , mida Leedu blokeerib , kõik puha meediast loetud .

Kui nüüd riigiraadiot ajakirjanduseks tituleerida ning Anvar Samost it ajakirjanikuks pidada siis on meie elektrikriisis süüdi MKM i asekantsler Timo Tatar ja Eleringi juht Taavi Veskimägi , nõnda A. Samost ühes raadiosaates väitis , vabas vormis oli selline tekst : T. Tatar ja T. Veskimägi on aastaid valetanud ja pole mitte midagi elektri varustuskindluse tagamiseks teinud , varustuskindlus tähendab ka tarbijatele normaalset elektri hinda .

[kana tagumik]

No otseselt kantslerid või mis nad on , eluaegsed riigihaldajad, erinevalt poliitikuist - ei valetanud- eesti mätta otsast olid asjad nagu nad olid - idaviru kaevandused tagasid elektri mõistliku hinnaga. Mida aga ei tehtud, et kui euroopas hakkasid jõujooned välja joonistuma tuleviku suhtes - rohepööret paberil valmistati ette aastaid - siis oma huvide eest väga ei seistud. (Poola nt sai söetööstusele palju järeleandmisi). Taavi rõivas kirjutas neile paberitele, tänu millele me siin oleme - ilma igasuguse kriitikata alla. Sellest võib ka aru saada - saksamaaga vaidlemiseks jõudu ei jätku ja üldjuhul on mingi euroülesande täitmiseks jagatud ka raha, mis on taganud ka pehmemat maandumist ja jäänud ülegi. Praeguseks on aga nii, et euroülesanne on antud ja nõutakse täitmist, aga eraldatud vahendid selle reaalseks elluviimiseks ei anna oodatud efekti - euroraha jagatakse tuulikuprojektidele, mis aga (siinkandis)... teate isegi. See on muster, mis tabas ka tegelikult brüsselit üllatusena, muidu nad brüsselis täispööret poleks teinud ja nõustunud tuumajaama roheliseks kuulutamisega. Reaalset efekti aga rohetuumast võime näha vast 10 a pärast, kui hästi läheb. ( teiste riikide kaudu)

Ühesõnaga nii nagu parlament on muutunud kummitempliks - 2/3 hekseldavatest seadustest tuleb brüsseli õnnistusel valitsuskokkulepetest, mis lihtsalt tuleb alla kirjutada - nii ka ministeeriumid harjusid ootama, et suunised ja ka osa raha tulevad piiri tagant ja meie siin eriti mõtlema oma peaga ei pea.

Nüüd hädaga peab.

Kui küsite, et kui 2015 olid need paberid alla kirjutatud, mis ajal ja kui palju söejaamad kinni lükatakse, miks siis ikkagi poliitikud jätkasid "läänerindel muutusteta" jutu ajamist?
Usk "euroturgu" - see oligi see põhjus, miks Parts - tollane rahandusminister ajas juttu, mis tänases päevas on nii mööda, kui mööda. Usuti, et pääs Nordpooli turule silub kohalikud konarused. Partsi kaitseks tuleb veel öelda, et tema ei saanud seda kuidagi ette näha, et brüsselist otsustatakse saastekvootidele veel vinti juurde keerata, mis on praeguse kriisi üheks põhjuseks. Ja teha ei saa midagi, sest selle valdkonna otsustõigus on brüsselise ära antud. Esimest korda on brüsselist kirves ka selga löödud ja uppuja päästmine on jäetud uppuja enese asjaks. Nii see välja kukkus, ega ei plaanitud.

Aga ajakirjandus on ärganud, tuleb tõdeda. Kui varem oli - novembris - selline hillitsetud kriitika, et on ja kehva, aga ...ärge nüüd mingid helmed, väga lärmake ka, olete puutini agendid väää, siis täna julgetakse ka "kroonutruude" ajakirjanike poolt tõdeda, et praeguste energiahindade jätkumine hävitab keskklassi ja esimesena väiketööstused. Vaesed on juba praegu põrmus.

[Kriku]

See siin on siiski energiajulgeoleku teema. Poolteist lk. arutelu hinna kohta kärbitud.

[gooligan]

Nordpool häda tänaseni on olnud see, et elektri hind on liiga odav olnud ja see pole olnud piisavalt atraktiivne rajamaks uusi tootmisvõimsusi.
20-30 euri MW/h ei ole piisav, et rajada 0st uusi jaamu. Senini kompenseeriti seda elektri impordiga Venemaalt (neil CO2 kvoodid puuduvad) kui ka suhteliselt odavate gaasijaamadega. Tänu majanduse ülikiirele taastumisele + Vene intriigidele on gaasihind lakke hüpanud.
Siia juurde lisame veel Auvere remondid, külmad ilmad, vihmavaese kevade = ajutiselt kõrge hind.

Teine probleem, millele viitas ka Sandor Liive oma postituses, on see et Leedu toodab ise hetkel vaid 1/3 endale vajaminevast energiast. Lisaks olid nemad ka aktiivseimad Valgevene + Vene elektri minemapuksijad (põhjuseks Ignalina2 jaama rajamise torpedeerimine ja sealt tulenev solvumine + loomulikult ka julgeoleku teemad).
Soome impordib pidevalt Venemaalt 1000-1500MW/h.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/95617083/graafik-miks-nii-soomlastel-on-tana-elekter-meist-oluliselt-soodsam-endine-eesti-energia-juht-selgitab

Praeguste arengute juures, kui Eesti sooviks endale odavaid elektrihindu, peaksime rajama piisavalt võimsust mitte enda vaid Baltikumi jaoks. Muidu jääb hind ikka kõrgeks. Või peaks ikkagi paika panema täpsustatud turureeglid, kus iga turuosaline oma tarbimisest ntx 70-80% peaks olema ise tootma.


Praeguste co2 hindade juures on põlevkivi põletamine rentaabel ca 100euri MW/h juures.

[parkija]

Ajan ikka oma joru edasi : See 20-30 eur MWh eest on saadud läbi taastuvenergia tasude ehk ilma ausa konkurentsita .
Täpselt nagu jürgen pigi jutt , taastuvenergia , see taastuvenergia on jama , kus on päikesepaneelide tootmisvõimsus ja reaalne tarbimine ?
Kõige realistlikum on Fermi Energia kava : Tuumajaam toodab stabiilselt elektrit , kui tekib ülejääk siis see kulutatakse sünteetilise kütuse tootmiseks , mida omakorda võrreldes vesinikuga on võimalik lihtsamalt hoiustada , sünteetiline kütus võimaldab toota tiputarbimise ajal puudujäävat elektrit soojuselektrijaamas .
Mingi tõesti haige taastuvelektri fännamine käib ja kuhu me oleme jõudnud ?

[logistik76]

Merekaabel vast ikka sobib energiajulgeoleku teemasse.
Soomes homme elekter 8 ! korda odavam.
Mida ei jätku on ülekandevõimsus.
Estlink 3 on igaljuhul vaja ja seda ka siis kui me siin ka oma tuumajaamakese teeme.

[kana tagumik]

Mingi tõesti haige taastuvelektri fännamine käib ja kuhu me oleme jõudnud ?

Sellerajamise jaoks ja tootmise eest saab euroraha, muu eest ei saa, ega muud saladust polegi. Kui tähele panete, siis mingeid külmasid ilmu pole õieti olnudki, tavapärane suht leebe talv euroopas. Aga vrd eelmise aasta tõesti sooja talvega paar kraadi külmem ja sellest piisab, et taastuvenergial pole midagi teha. Nii et mingitele tõesti soojatele talvedele euroopas lootma jääda.... energiajulgeolekus...jahhhh.

[Dr.Sci]

Merekaabel vast ikka sobib energiajulgeoleku teemasse.
Soomes homme elekter 8 ! korda odavam.
Mida ei jätku on ülekandevõimsus.
Estlink 3 on igaljuhul vaja ja seda ka siis kui me siin ka oma tuumajaamakese teeme.

No aga tuleb siis põhja elama kolida... konditsioneer röövib tõesti energiat ja kliima soojenemine teeb asja vaid hullemaks, ka värskelt avatud tuumajaama efekt on kaheldav:

[Walter2]

Kuidas saab põhja-rootsis, põhja-lapis ja põhja-saamimaal sendipealt sama hinnaga elekter olla - kas fikseeritud lepingud? Eestlane põline loll kummardab ette-taha ja ostab oma elektri ikka lollidemaalt (loe: börsilt).

[parkija]

Need põhjapoolsed polaaralad saavad oma elektri hüdroelektrijaamadest , see on loetud taastuvaks energialiigiks ja seega odav , ühendused põhja ja keskosade ning lõunapiirkondade vahel on vähese ülekandevõimsusega ja nii põhjaosade elanikud naudivad odavat elektrit .
Seal käib elektri ülekanne veel sedasi et põhja rootsist soome ja siis soomest rootsi lõunaosasse .

Ja nagu me näeme siis kellel on ressurssi see on omadega mäel ( kiidetud olgu Meie põlevkivi ) , mis meil ilma põlatud põlevkivielektrita toimuks , juba praegu raiume rahvusparkide puid ja põletame seda rahvuslikku rikkust elektrijaamade ahjudes , milline see metsa taastumise aeg on , pool sajandit ?

[Troll]

Liive oma intervjuus oli ikka äärmiselt küüniline. Kelle süül siis, kui ta Eesti Energias võimul oli, neid Eesti-Soome vahelisi merekaableid õigeaegselt juurde ei rajatud? Seal polnud ju mingeid roheelektri või CO2 takistusi ees.

P.S. Küsimus asjatundjatele. Miks rajati senised Estlinki kaablid alalisvooluga? Tunnistan, et ei tea neist kriteeriumitest mitte mõhkugi, lihtsalt tekib küsimus, miks tuleb üle kantav elekter kaks korda (algul vahelduvvoolust alalisvooluks ja siis teisel pool lahte uuesti tagasi) muundada? Kas vahelduvvoolu kaabli rajamine on kallim, keerulisem, võimatu?

[kobra]

P.S. Küsimus asjatundjatele. Miks rajati senised Estlinki kaablid alalisvooluga? Tunnistan, et ei tea neist kriteeriumitest mitte mõhkugi, lihtsalt tekib küsimus, miks tuleb üle kantav elekter kaks korda (algul vahelduvvoolust alalisvooluks ja siis teisel pool lahte uuesti tagasi) muundada? Kas vahelduvvoolu kaabli rajamine on kallim, keerulisem, võimatu?

Erinevad sünkroonalad. Ehk Eesti (Venemaa) ja Soome (Põhjamaade) sagedused ei ole sünkroonis. Soome ja Venemaa ning Poola ja Leedu vahel on ka alalisvoolu ühendus.

[Madis Reivik]

Merekaabli puhul on kahe juhi vaheline kaugus väga väike ja seetõttu mahtuvus väga suur (vs. kõrgepingeliin - vaata kui kaugel seal traadid üksteisest)
Lisaks on isolaatoriks vist polüetüleen, see suurendab mahtuvust veel paar korda võrreldes õhuga.

Ning kui nüüd vahelduvvoolu sisse udjada, tekib karm reaktiivvool ja väga suured "ümberlaadimiskaod".

Lisaks, vahelduvpinge tippväärtus on efektiivväärtusest 1.4x suurem ja isolatsioonil seetõttu raskem.

Muundurite efektiivsus on 95+ %, seega koos alalisvoolukaabliga on ikka väiksemad kaod.

Ning muunduriga on lihtsam ennast "võrku sünkroda".