EV energia ja julgeolek

[parkija]

Postimehes teade koos pealkirjaga maagaasi hinna 40 % hinnatõusust täna , energiavolinik Simson lubab tegutseda .

Selline pöörane hinnatõus oli vist eelmine kord rubla aja lõpus ?
Järgmised uued hinnasildid ilmuvad riigi poolt osutatavatele teenustele peale 18. oktoobrit .

Võib tõeks osutuda ennustus tühjadest kaubariiulitest , kui nii edasi läheb .
Sitt lugu .

[Walter2]

Postimehes teade koos pealkirjaga maagaasi hinna 40 % hinnatõusust täna , energiavolinik Simson lubab tegutseda.

Huvitav kas helistab Gazpromi ja kukub karjuma või? Heal juhul suudab selle hinnatõusu kaubelda 50% peale...
edit. Esimene lause sellest "artiklist":
"Täna tõusis maagaasi hind Suurbritannias ja Hollandis 40 protsenti ning maksis enam kui 160 eurot megavatt-tunnist."

[Dr.Sci]

Sain elektriarve eile. Võrreldes 2020 septembriga oli sama tarbimise juures 2x suurem... Ja homme on selline mõnus tuuline ilm kogu Läänemere piirkonnas - aga me saame uued elektrihinna rekordid, Eestis siis üle 250€ MWh kohta teatud tundidel... vihasta end kasvõi roheliseks

[Runkel]

Tuult on (üllatus, üllatus), aga tuulikuid pole.

[kana tagumik]

Simson on vaid suuvooder, otsused tehakse mujal Brüsselis ja tema asi on ette kanda.
Ja siis "mujal" otsustati, et käbe tuleb arendada LNG gaasi jõudmist euroopasse. Nüüd läks kiireks, varem lükati sellised pakkumised suureliselt tagasi. Ainult, et asja sest suurt ei saa, sest tarnijad tuleb hakata üle pakkuma. 10 a tagasi oleks old soodne arenduse ja püsivate tarneahelate loomise aeg. Nüüd saab ainult üle lüüa.

[Dr.Sci]

Tuult on (üllatus, üllatus), aga tuulikuid pole.

Tuult on, tuuleelektrit on aga "üllatus" - energiapõud näikse olevat Leedus, kes vist keeldub endiselt Valgevenest radioaktiivseid elektrone hankimast. Eestis on ropp energiatransiit, 90% sellest mis merekaablitest tuleb sisse, voolab läbi Läti ja Venemaa ühenduste Leetu, Soomes omal elektrer 2x odavam...

[smr]

Sain elektriarve eile. Võrreldes 2020 septembriga oli sama tarbimise juures 2x suurem... Ja homme on selline mõnus tuuline ilm kogu Läänemere piirkonnas - aga me saame uued elektrihinna rekordid, Eestis siis üle 250€ MWh kohta teatud tundidel... vihasta end kasvõi roheliseks

Paistab, et akfil on börsipakett. Su võetud risk realiseerus, vihastada saad sa ainult enda peale

[AMvA]

Simson on vaid suuvooder, otsused tehakse mujal Brüsselis ja tema asi on ette kanda.
Ja siis "mujal" otsustati, et käbe tuleb arendada LNG gaasi jõudmist euroopasse. Nüüd läks kiireks, varem lükati sellised pakkumised suureliselt tagasi. Ainult, et asja sest suurt ei saa, sest tarnijad tuleb hakata üle pakkuma. 10 a tagasi oleks old soodne arenduse ja püsivate tarneahelate loomise aeg. Nüüd saab ainult üle lüüa.

Päris pullikakat pole ka mõtet ajada, siin on näiteks ülevaade EU LNG terminalidest ja EU tegevusest nende arendamisel
https://www.kslaw.com/attachments/000/006/010/original/LNG_in_Europe_2018_-_An_Overview_of_LNG_Import_Terminals_in_Europe.pdf?1530031152
Lisaks veel Soome kohta eraldi
http://www.gasprocessingnews.com/news/finland-grants-permission-to-construct-three-new-lng-terminals.aspx

PS: ja huvitav oleks ikka teada saada, kellelt siis see Simson neid korraldusi saab? Sa tundud teadvat.

[kana tagumik]

Simsoni puhul ple küll näha, et midagi oleks ette mõeldud või oma peaga mõtleks. Käib rapsimine ja mingeid asju avastatakse ja tuleb "põhjalikult uurida". Selline tüüpiline ministeeriumist talla all oleva ministri käitumine, kus tegelik boss on ministeeriumi kantsler.

Kui mingit LNG gaasi taristut siiski on, miks siis ei oleda turul konkurentsivõimelised ja Simson räägib vajadusest arendada LNG gaasi tarnimist "kiirendatud " moel. Aasta lõpus lubatakse leevendada ETS-i kvoote gaasile, käinud olid ka eurokomisjoni nõupidamislaual "palju radikaalsemad ettepanekud", aga neid veel ei arutatud. Ma julgeks pakkuda, et need "radikaalsed " ettepanekud olid seotud "radikaalsete" aatomitega.

[Runkel]

Kalev Kallemets: Tuumajaam Eestisse tuleb. Elektrihinnaga toimuv tõestab, miks see meile vajalik on

Sa tegid oma doktoritöö ka põlevkivienergeetikast. Mis su järeldus on põlevkivienergia tuleviku osas?

Eesti põlevkivitööstus ja -energeetika on kõige süsinikuintensiivsem, kõige suurema keskkonnajalajäljega tehnoloogia üldse. Nii kaevandamise kui ümbertöötlemise mõttes, nii tahke kütusena kui vedelkütuste tootmises. Kui me liigume süsinikuneutraalsuse suunas, siis on see esimene, mis läheb kinni. See on objektiivne reaalsus.

Samamoodi on reaalsus, et suurem osa Eesti tootmisvaradest, tehnoloogiast, aga kindlasti ka kaevandustest on pärand Nõukogude Liidust. Natuke on sinna investeeritud, aga kapitalikulud on olnud madalad. See on hoidnud sektorit elus. Ent kui soovida järgmised kümnendid veel selles äris olla, siis peaks tegema märkimisväärseid kapitalipaigutusi, mis objektiivsetel põhjustel ei ole reaalne.

Mis paigutusi? Uusi kaevandusi?

Ka neid. Või säilitada ja vahetada välja tehastes ning elektrijaamades turbiine või generaatoreid. Näiteks Auvere vana jaama renoveerides neid ei vahetatud. Nagu inimesel võid sa hambad suus ära vahetada, aga eluiga saab ühel hetkel ikkagi täis. Need on objektiivsed asjaolud sõltumata CO2 heitmete hinnast, mis ei kao.

Hiljem töötasin ma majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ja jõudsin järeldusele, et isegi parimate pingutuste korral ei ole see sektor päästetav. Me peame tegelema alternatiividega.

Kuigi põlevkivitööstuse saja-aastane ajalugu on olnud väärikas ja tehtud on tublit tööd.

Kas selle kõige sümbol pole mitte Auvere uus elektrijaam? 610 miljonit eurot ehituskulu. Ehitus venis aastaid. Tootmist aga on olnud väga harva. Kolm aastat tagasi sai valmis ja sellest ajast on ta lõviosa lihtsalt seisnud.

See oli riskantne otsus, mida Eesti Energia puhtalt äriettevõttena ei oleks teinud. Aga teades just seda, et tegelikult vanade katelde eluiga on piiratud, kuna nende turbiine ja generaatoreid ei olnud mõistlik vahetada, siis see oli üks võimalusi varustuskindluse tagamiseks. Arvesse tuli võtta ka Ida-Virumaa probleemi - seal sektorit on ikkagi tuhandeid inimesi hõivatud.

Mina ei oleks seda otsust teinud. Aga see tehti ja täna see tootmisvõimsus on meil ikkagi olemas ja seda aeg-ajalt ka kasutame mingil määral. Eriti kui maagaas on kallis nagu praegu. Riskiotsus, aga varustuskindluse mõttes ikkagi arusaadav. Isegi kui ei meeldi, siis mõned asjad on vajalikud.

Martin Helmel on lahendus olemas: paneme täiega tööle kõik oma jaamad, kehtestame riikliku hinna, lahkume vabaturult, lõpetame kvoodiraha maksmise, kütame põlevkivi korstnasse. Kuidas see energiasüsteemi tundvale inimesele paistab?

Poliitilise sõnumina kõlab ju tugevalt. Aga võib-olla ei ole õige avalikkusele öelda asju, mida tegelikult teha ei saa?

Miks ei saa teha?
Me ei saa kvoodikaubandusest lahkuda. Vähemalt lootes edasi olla Euroopa Liidus. See on Euroopa Liidu õiguse vastane. Oleme sellega liitunud, korduvalt neile otsustele alla kirjutanud, meil Eestis kehtivad meie oma seadused, mis tagavad selle süsteemi toimimise.

Teine pool on hinna reguleerimine riiklikult. Just selleks kujundati ühtne energiapoliitika, mis põhineb elektri vabaturul, et üksikute riikide ja sealsete poliitikute otsustega ei saanud tarbijad parimaid lahendusi. Turg ütleb hinna kaudu, millistesse tootmisviisidesse tasub investeerida ja millistesse mitte. Eraldab konkurentsivõimelised ehk tarbijale parimad ettevõtted teistest.

[kana tagumik]

Me ei saa kvoodikaubandusest lahkuda. Vähemalt lootes edasi olla Euroopa Liidus. See on Euroopa Liidu õiguse vastane.

ETSi puhul ei räägigi Helme jr mite lahkumisest vaid seal kauplemise peatamisest, liige ollakse ikka edasi. Saatan on pisiasjades. Keegi võiks uurida, kuidas selle peatamisega ka oleks.

Teine pool on hinna reguleerimine riiklikult. Just selleks kujundati ühtne energiapoliitika, mis põhineb elektri vabaturul, et üksikute riikide ja sealsete poliitikute otsustega ei saanud tarbijad parimaid lahendusi. Turg ütleb hinna kaudu, millistesse tootmisviisidesse tasub investeerida ja millistesse mitte. Eraldab konkurentsivõimelised ehk tarbijale parimad ettevõtted teistest.

Täielik demagoogia. Mingisugust vaba turgu pole, kui maksustamist poleks, poleks neil tuulikutel "vabale turule " eriti ehk asjagi. Ja tuulikute eluiga on lühike - max 25 a. Palju päikesepaneelidel, rahvas ?

[Runkel]

Ma vaataks kvoodikaubanduse probleemile teisiti. Kui soovitakse sellest lahkuda või see Eestis peatada (?), siis mis selleks on tarvilik teha. Kui EList lahkumine tuleb kohe ette, on diskussioon häiritud, laetud. Alternatiivide pakkumine on tervitatav. Samas, kui neid teemasid tuleb järjest juurde, kus valikut takistab EL, siis ongi loogiline ettepanek sealt juba lahkuda - saaks mitu halba asja ära siluda, nagu teevad britid.
Kuidas põlevkivijaamad ja põlevkiviõlitööstuse tekitatud keskkonnakahjusid peaks hüvitama, kuidas too läbu, mis järele jääb, korvata? Kas näiteks eespool märgitud üksiknäide, kui talul jääb kaev kuivaks, sest põhjaveekiht on kahjustatud, siis kelle kuludega uus kaev puuritakse või süvendatakse (ja järjest sügavamale ju minna ka ei saa)? Riik, KOV, energiafirma või elanik?
Tuulikul pole muutuvkulusid (hoolduse ja varuosade maht pole vast märkimisväärne). Võib küll kokku lugeda purunenud tuulikulabasid, kuid pigem tuleks kokku lugeda, mitu päeva aastas Auvere jaam, mis peaks olema põlevkivienergia tippüksus, on töökõlbulik.

[parkija]

Kas mitte prantslased seda Auvere jaama ei ehitanud ?
Järjest on saanud lugeda teateid , kus ehitaja on pidanud praagi eest mõned kümned miljonid kahjutasu maksma .
See kvoodikaubandus , las tema olla , aga selline haige hinnakasv ja hetke hind , see on valitsuste poolt kokku lepitud ja ikka unistatakse roheelektrist , mille tootmisvõimsusi veel pole , nagu näha pole see tuule- ja päikseelekter stabiilne , ehk vana kaev on täis tehtud , uut aga veel pole . See roheelekter panna ilma toetusteta põlevkivielektriga konkureerima , kumb soodsam tuleb ?

[Kriku]

See roheelekter panna ilma toetusteta põlevkivielektriga konkureerima , kumb soodsam tuleb ?

Oleneb sellest, kuidas põlevkivielektri keskkonnakahjusid arvutatakse.

[Some]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/94801 ... pargile-ei

Lääne-Nigula kohalike valimiste esinumbrid ütlevad Risti tuulepargile „ei” ka järgmiseks neljaks aastaks: tuulikud hirmutavat elanikke, ajavat naabrid riidu ja hävitavat putukaid-mutukaid, kirjutab Lääne Elu.

Njaa, paistab, et pikk saab tee olema tuuleenergiani. Millal viimane tuulepark rajatigi? Kusjuures tuuleenergeetika lipulaev Taani impordib suure osa elektrienergiast Norrast, ei suuda ka nemad oma hiiglaslike tuuleparkidega kogu riiki ära katta.