Samasugune jura on kõikides arenenud tööstusriikides ühe-või teistsugusel kujul, kust vähegi midagi kaevata on. Minge käige nt Ruhri piirkonnas, seal on analoogsed rüüstatud tööstusmaastikud ja tondilinnadeks muutunud endised kaevuriasulad. Käisin viimati sealkandis paar kuud tagasi, õhk oli nii Jõhvis kui Kohtla-Järvel täiesti hingatav ja erilise lõhnata.
Nendes rohelistes tootmistes pole kuigi palju töökohti, päikse- ja tuulejaamad töötavad 99% ajast ilma inimjõuta. Kui sealt Ida-Virust nüüd kõik vähegi õppimisvõimelisem kaader üle Eesti laiali läheb, siis jääbki maha täielik pommiauk - tühjad kortermajad, kus on kõik kommunikatsioonid võlgade tõttu kinni keeratud ja end põhjajoov ja KV õppuste järel kestade korjamisest elatuv "kultuurikiht". Taolisi asulaid ja linnarajoone on seal praegugi näha - käige nt Sirgalas vahelduse mõttes (asulas, mitte harjutusalal). See kaevandamismajandus aga on küllaltki tööjõumahukas ning palgad on seal kõrged - kaevurid teenivad kergesti 2000+ eurot kuus ja sellega peab üleval tervet perekonda ka siis, kui ülejäänud tööta on.Juhtumisi on rohelise energia tootmisüksusi on täis kogu Eesti, tuleb neid pidevalt juurde ja on ka üha rohkem OK - lihtsalt oleks energiavaldkonnaga edasi tegelemine (seda aga juba järgmisel (r)evolutsioonilisel tasemel) üks võimalikke pehmemaid maandumise viise Ida-Virus sealsetele kaevuritele jm.