EV energia ja julgeolek

[Runkel]

Vesinikutehnoloogiast kui taastuva energia häda - ebapüsivuse - maandajast ehk energia salvestamisest kõneleb professor Lust.
https://leht.postimees.ee/7025155/vesin ... m-ei-vaara (tasuline).

Küllap antoraukased leiavad edasi häid argumente, miks otse või läbi Soome või Läti osta Vene energiat või miks Astravieci tuumajaama (mis on Vene rahastuse ja Rosatomi lõa otsas) elekter sobib meie energiaportfelli või miks nõukogude elektrisüsteemist lahtiühendamine ja liitumine Euroopa süsteemiga on hukatuslik (nagu nõukogude majandussüsteemist lahkumine omal ajal).

[Kriku]

Anto Raukas soovitab ikka Eestisse tuumajaama.

[Dr.Sci]

Anto Raukas soovitab ikka Eestisse tuumajaama.

Mina soovitan ka. Muutuksime hoobilt energia sisseostjast energiamüüjaks ja vool Soome lahe alustes kaablites hakkaks käima teistpidi. Ning meie rohelised võivad ju endiselt osta roheenergiat valgetest tuuleparkidest mis arvestatava osa rohemaastikust, sinimerest ja taevast visuaalselt ja ka kohati akustiliselt ära reostanud on.

[smr]

....valgetest tuuleparkidest mis arvestatava osa rohemaastikust, sinimerest ja taevast visuaalselt ja ka kohati akustiliselt ära reostanud on.

SEE

Liiga vähe räägitakse tuugenite ja päikeseparkide tekitatavast reostusest!

[Lemet]

Olen elanud paar kuud keskmisest tugenist 150 meetri kaugusel. Ei olnud tore kogemus. Üldiselt pole unega kunagi probleeme olnud, aga sealne öine pidev "mahvaki, mahvaki" .häiris ikka kõvasti.

[Runkel]

Tuule- ja päikeseparkide negatiivsest mõjust on omajagu kirjutatud. Kui me kõneleme reostusest, siis võrdleme seda põlevkivienergia ja mõjudega.
Tuumaenergiaga vähendaks meie energiasõltumatust rikastatud kütte sissetoomise ja ehk ka jäätmete väljaviimisega (hakkame sõltuma neist riikidest), võrreldes põlevkivienergiaga. Tuumajäätmete matmine siia on riskide ja mõjudega. (Kipun ennast kordama.)

[smr]

Tuule- ja päikeseparkide negatiivsest mõjust on omajagu kirjutatud.

Ok, olen üritanud ikka meie meedial sel teemal silma peal hoida, ju on kahe silma vahele jäänud. Kas palun viitad mõnele artiklile, kus räägitakse päikeseparkide raadioeetri reostusest

[Runkel]

Sellest hädast ei tea midagi, loeks isegi.

[Runkel]

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kogus ületas Euroopa Liidus tänavu esimesel poolaastal esmakordselt fossiilkütustest toodetud elektri koguse. Muutuse ühes põhjuseks peetakse koroonaviiruse pandeemia tõttu langenud elektrienergia nõudlust.

https://www.err.ee/1117367/taastuvelekt ... tri-koguse

(allikas: Ember)
https://ember-climate.org/project/renew ... sil-fuels/

[Tux]

Sellest hädast ei tea midagi, loeks isegi.

See on puhas füüsika ja toimub järgmiselt:
- päikesepark reguleerib automaatselt oma võimsust ja selleks lülitab paneele sisse-välja, s.t. kasutab-ei kasuta nende toodangut vastavalt sellele, kui palju on vaja võrku saata ja ise tarbida ja see sõltub ka valgustingimustest muidugi, mis on pidevas muutumises.
- pinge hoidmiseks on vaja impulssplokke, samuti tehakse nii alalisvoolust vahelduvvool
- impulstoited lülituvad seega pidevalt sisse-välja ja see toimub vägagi kaootiliselt
- impulsstoited toodavad pargis olevatesse elektrijuhtmetesse häireid
- lõpptulemusena saame tugeva ja prognoosimatu iseloomuga raadiokiirguse allika, mis paraku on ka radarisüsteemide poolt tuvastatav

[smr]

- lõpptulemusena saame tugeva ja prognoosimatu iseloomuga raadiokiirguse allika, mis paraku on ka radarisüsteemide poolt tuvastatav

Kiidan hea kokkuvõtte eest!

Pihta ei saa paraku ainult radarisüsteemid vaid RF spekter laiemalt, suvaline näide youtubest https://www.youtube.com/watch?v=Bcx75m_zbv8

[teeline35]

Midagi õiges suunas;
https://www.err.ee/1136971/tuumaenergia ... rtus-meelt

"Ma arvan, et paremat alternatiivi meil praegu ei ole. Ja ilma tuumajaamata on meil näiteks elektriauto ka väga silmakirjalik asi," ütles Toomas, kellel oli meeleavaldusel loosung kirjaga "Ära tossa".

Tõsi ta on, aga muret teeb inimeste hulk, kes meelt avaldama tuli.

Koos ürituse korraldajatega oli ürituse alguseks kohale tulnud paarkümmend tuumaenergia toetajat.

Igasuguste lolluste poolt meelt avaldama koguneb tavaliselt kordades rohkem inimesi.
Isegi kui asi nüüd lõpuks massidesse jõuaks, pole tuumajaama enne lähemat 20 aastat ikka loota! Minu arvates peaks võimalik tuumajaam olema traditsioonilisel tehnoloogial põhinema. Uute tehnoloogiate katseseadmetest ei tööta veel ükski kasumlikult.

[Lemet]

Hea kirjutis ühelt eesti tuumaenergia praktikult

https://leht.postimees.ee/7110598/merja ... ergeetikas

[Lemet]

ARVAMUSMerja Pukari: Eestil tuleb välja arendada pädevus tuumaenergeetikas

Merja Pukari, reaktorifüüsik, Fermi Energia kaasasutaja

16. november 20207 min lugemist

47

8

KUULA ARTIKLIT

Tuumaelektrijaama juhtimispult. Mühlebergi tuumajaam Šveitsis.  FOTO: PETER KLAUNZER/EPA

Ükski riik pole sündinud tuumariigiksEestile oleks sobivaim lahendus väike 300 MW moodulreaktorEestile sobivad moodulreaktorid ei ole üheski lääneriigis loamenetlust läbinud

Energiajulgeoleku ja puhta energia nimel tuleb tuumavaldkonnaga tõsiselt tegelema hakata, kirjutab reaktorifüüsik, Fermi Energia kaasasutaja Merja Pukari.

TELLIJALE

Eelmise nädala lõpus ilmus Postimehe tehnoloogiatoimetaja Marek Strandbergi arvamusartikkel «Tuumamajandusest ja tuumariskidest», milles küsitakse, milline on siis tegelik pilt. Tegelikult tuumajaamas töötades ja tuumavaldkonda tundes tunnustan Marek Strandbergi teema avamise eest ning lisan mõne kommentaari, sest tehniliselt keeruka valdkonna kajastamine nõuab paratamatult valdkondlikke teadmisi ja täpsust nii teemapüstitustes kui ka sõnakasutuses.

Strandbergi artikliga üsna samal ajal ilmusid uudised sellest, et lahkuv keskkonnaminister andis oma järeltulijale ülesandeks kutsuda kokku tuumaenergia töörühm, mis kujundaks valitsusele ametlikke seisukohti tuumaenergia kasutuselevõtu kaalumiseks pärast 2030. aastat. Selle töörühma ülesanne on viia kõigepealt iseend ning seejärel ka valitsuse liikmed kurssi tuumaenergia tahkude ja viimaste aastate arenguga. Nende teadmiste varal kujundatakse tulevikus otsused, kas ja missugust õiguslikku raamistikku Eesti vajab, et seda energialiiki teadmispõhiselt uurida ja rakendada.

Merja Pukaril on doktorikraad Rootsi Kuninglikust Tehnikainstituudist, ta on Rootsi Tuumatehnoloogia Keskuse direktor, Forsmarki tuumajaama järelevalveinsener ja Fermi Energia tuumakütuse- ja jäätmevaldkonna juht.

Riigi areng ei saa jääda puuduliku seadustiku taha. Vastupidi, seadusandlus peab pidevalt järgima uusi arengusuundi ja reguleerima seda, mida on vaja reguleerida. Ükski riik pole sündinud tuumariigiks. Iga riik, mis on ajaloo jooksul tuumaenergia kasutusele võtnud, on pidanud looma vastava regulatsiooni. Seepärast ei kehti argument, et Eestis pole mõtet tuumaenergia teemaga tegeleda, kuna meil pole sellekohast regulatsiooni. Uusi reaktoreid ei ehita sugugi ainult vanad tuumariigid. Rekordiliselt suur arv maailma riike kaalub esimese reaktori ehitust, kus samuti tuleb regulatsioonid alles luua. Eesti ei ole selles küsimuses üksi.
Tuumariigiks saamine on eelmistel kümnenditel olnud paljudele riikidele suur proovikivi. Sageli jääb praktiliseks takistuseks taristuprojekti soodne rahastamine, mitte tehnoloogia puudulikkus või vajaduse ja huvi puudumine. See on omakorda andnud tõuke väikeste moodulreaktorite populaarsuse kasvule: väiksem reaktor, hoomatavam investeeringumaht. Energeetikasse investeerimine on kannatlike tööpõld ja seda ei saa teha kasumi, vaid kasulikkuse eesmärgil – energeetilise julgeoleku ja kliimamuutuse piiramise nimel.

3 MÕTET

Ükski riik pole sündinud tuumariigiks. Argumenti, et Eestis pole mõtet tuumaenergia teemaga tegeleda, kuna meil puudub sellekohane regulatsioon, ei saa tõsiselt võtta.Eestile oleks sobivaim lahendus väike moodulreaktor ehk definitsiooni järgi tehases valmistatav kuni 300 MW elektrilise võimsusega reaktor.Praegu ei ole üheski lääneriigis Eestile sobivad moodulreaktori tüübid loamenetlust läbinud, ei III+ ega ka IV põlvkonnast.

Tuumateema on kahtlemata väga polariseeriv teema. Sellega tuleb kas leppida või anda oma panus müütidega võitlemisse. Saan väga hästi aru inimeste hirmudest ja muredest, kui teatakse vaid kahte tuumajaama, Tšornobõli ja Fukushima oma. Tuumavaldkonda tundes saan kinnitada, et nii regulaatorid, arendajad kui ka jaamatöötajad on aastaid, kui mitte aastakümneid töötanud selle nimel, et tuumaenergeetika oleks kõige ohutum energia tootmise viis.

Kõige tähtsam asi tuumaenergeetikas on teadmispõhiselt ennetada edasisi õnnetusi. Seetõttu välditakse Tšornobõli õnnetuse põhjustanud positiivset tagasisidestuse fenomeni reaktorites juba aastakümneid. Teiseks on tuumaenergia sektorist saanud üle maailma üks läbipaistvamaid, kontrollitavamaid ja avatumaid tööstussektoreid üldse. Kolmandaks mängib ilmselt tehnoloogiavalikust suurematki rolli fakt, et läänelike väärtustega 21. sajandi Eesti töökultuur pole võrreldav sellega, mis valitses 1986. aastal Nõukogude Liidus. Neljandaks on uued, see tähendab nii III+ kui ka IV põlvkonna reaktorid ette nähtud kasutama passiivseid ohutussüsteeme. See vähendab õnnetuste tõenäosust ja nende tagajärgede ulatust mitme suurusjärgu jagu. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et tänapäeva tuumatehnoloogiad, tööpõhimõtted, regulatsioonid ja väärtused on üles ehitatud, tuginedes printsiibile «ohutus ennekõike».
Arusaam, justkui oleks sõjaliselt tugevatel riikidel ja n-ö lihtsalt riikidel erinev võimekus tuumaenergiat kasutada, on iganenud. 21. sajandil ei ole tuumaenergia tootmine seotud enam riigi sõjalise võimekusega. Praktikas puudub seos ka tuumarelvade arendamise ja elektrit tootvate jaamade vahel. Selle eest hoolitsevad nii ÜRO egiidi alla kuuluv Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) kui ka Tuumaenergia Agentuur (NEA). IAEA endine direktor Hans Blix juhtis 2019. aasta Stand Up For Nucleari üritusel esitatud kõnes tähelepanu faktile, et tuumajaamade ehitamine ja opereerimine ei ole kunagi viinud tuumarelvade arendamiseni. Samuti ei ole huvi tuumarelvade omamise vastu olnud eeltingimus tuumaelektrijaamade ehitusel. Kuigi energia tootmine sai alguse militaararengust, ei ole need kaks asja praktikas seotud. Tuumaelektrijaama rajamise vastasust ei saa seega põhjendada, viidates tuumarelvadele. Sama loogika järgi peaks naised põlgama tampoone ja kogu ühiskond jätma hüvasti interneti ja GPSiga. Teenuseid ja tooteid, mille juured ulatuvad militaarajalukku, on rahumeelses kasutuses palju.


Kahjuks levib endiselt müüt, et aeglastel neutronitel töötav reaktoritüüp, mille hulka kuuluvad peaaegu kõik praegu elektrit tootvad reaktorid, loodi tootmaks tuumarelvadele vajalikku «tuumalõhkeainet». Aeglastel neutronitel töötavad reaktoritüübid on peamiselt survevee- ja keevveereaktorid, mis ei võimalda isotoobi plutoonium-239 tootmist ilma tuumarelvades mittesoovitud kõrvalsaaduse, plutoonium-240 isotoobita. Nende kahe isotoobi eraldamine on aga ülimalt keeruline, kuna need on keemilistelt omadustelt identsed ning füüsikalistelt omadustelt peaaegu identsed. Isotoop plutoonium-239 moodustub küll kütuse põletamise kõrvalsaadusena raskeveereaktorites, mis aga sellegipoolest ei vii automaatselt relvade arenguni. Tuumaenergia ja tuumarelvade arenduse lahusust tõendav näide on tuumarelvade programmita Kanada, kus kõik elektrit tootvad 19 reaktorit on raskeveereaktorid.

Maailmas töötab praegu 440–450 reaktorit. Saan väga hästi aru inimeste hirmudest ja muredest, kui teatakse vaid kahte tuumajaama, Tšornobõli ja Fukushima oma.

Tahtmata lehelugeja aega ja tähelepanu detailidega liiga koormata, märgin veel, et tuumavaldkonda päriselt tundvad inimesed teevad tõesti radioaktiivsete ainete isotoopidel vahet, teavad nende kasutusviise, lõhustumissaadusi ja poolestusaegu, tunnevad reaktoritüüpe ja nendele sobivaid tuumkütuseid, jäätmekäitluse reeglistikku ja veel väga suurt hulka teemasid, mida kõrvalt vaadates ei õpi kuidagi selgeks. Ühiskonnas on üldiselt kokku lepitud, et spetsiifilisi probleeme konkreetses valdkonnas lahendavad vastava spetsiifilise pädevusega valdkonna eksperdid. Miks peaks see tuumavaldkonnas teisiti olema?

Maailmas töötab praegu 440–450 reaktorit. Osa neist on jõudnud oma plaanitud eluea lõppu ning asendatakse, teine osa jätkab tööd veel mitu aastakümmet. Tuumaenergia üks eripära ongi, et plaanitud tööaega mõõdetakse aastakümnetes, mitte aastates. Kui ohutusnõuded on täidetud ja kontrollid läbitud, võib reaktori tööaega pikendada. Ameerika Ühendriikides ongi juba mitme reaktori tööiga pikendatud 80 aastani. Samasugused arutelud käivad ka meie põhja- ja läänekaarde jäävates naaberriikides.
Viimasel ajal on tuumadebatt tihti takerdunud põlvkonna küsimusse. Tuumavaldkonna eksperdid teevad vahet reaalselt olemas oleva ja toimivatest uusima, III+ põlvkonna ning palju kõneldud ja oodatud IV põlvkonna vahel. Küll aga ei pea eksperdid uusimat katsetehnoloogiat, ammugi mitte teoreetilisi lahendusi automaatselt paremaks kui toimivat ja tõestatud standardit. Seda seetõttu, et hinnatakse fakte ja tõendeid, mitte oletusi ja lubadusi.

Tuumaelektrijaama rajamise vastasust ei saa põhjendada, viidates tuumarelvadele. Sama loogika järgi peaks naised põlgama tampoone ja ühiskond jätma hüvasti interneti ja GPSiga.

47

8

Fermi Energia on leidnud, et Eestile oleks sobivaim lahendus võtta kasutusele väike moodulreaktor ehk definitsiooni järgi tehases valmistatav kuni 300 MW elektrilise võimsusega reaktor. Seda loomulikult võimalikult kaasaegse konstruktsiooniga ehk uusimast võimalikust põlvkonnast. Praegu ei ole üheski lääneriigis Eestile sobivad moodulreaktori tüübid loamenetlust läbinud, ei III+ ega ka IV põlvkonnast. Seetõttu oleme endiselt äraootaval seisukohal ning saame langetada tehnoloogiavaliku otsuse tõenäoliselt alles aastate pärast. Enne seda tuleb aga teha mitut sorti eeltöid, mis ei sõltu lõpuks edukaks osutuva tehnoloogia põlvkonnast, vaid mis on tuumajaama rajamisel paratamatud.

Seega ei vasta tõele väide, et Fermi Energia on keskendunud aegunud reaktoritehnoloogiatele ning samuti ei plaani me tuumaelektrijaama tarvis maad osta. Fermi Energia on esitanud ettepanekud hoonestusõiguse seadmiseks, millega ei kaasne maaomaniku muutust. Valikus on samuti ainult III+ ja IV tehnoloogiad. Plussmärk näitab passiivohutussüsteemide kasutamist ja muid sisuliselt olulisi täiendusi, mille selgitamine vajab eraldi artiklit. Põhjus, miks Fermi Energia ei tee veel põlvkonna kohta valikut, peitub vastutustundes. Eesti Vabariik ei peaks võtma ebavajalikke riske, nõudes IV põlvkonna reaktori ehitust, enne kui esitatakse tõendid selle tehnoloogia toimivusest ja sobivusest elektrijaamas ohutult ja puhtalt elektrit toota. Nii III+ kui ka IV põlvkonna väikereaktori kasuks saab otsustada alles siis, kui ükski neist ka praktikas mõnes lääneriigis on ära testitud. Tuumajaam ei ole nutitelefon, selle lisandväärtus on lollikindlus, mitte värskeim väljalaskeaasta.

[Lemet]

...Vastab tõele, et IV põlvkonna reaktorid konstrueeritakse nii, et need võiksid töötada kasutatud tuumkütusel või tuumarelvadele mõeldud kõrgrikastatud radioaktiivsel materjalil. Kui Eestisse niisugust tehnoloogiat tahta, peaks olema valmis vastus ka küsimusele, kust tuleb jaamale vajalik kütus. Rahvusvahelise konventsiooni järgi ei saa ükski riik oma kasutatud tuumkütust teisele riigile üle anda. Erandiks on rahvusvaheliselt korraldatud ümbertöötamisteenuse pakkumine, mille järel tuleb töödeldud materjalid piiratud aja jooksul tagastada päritoluriiki. Kas tõesti peaks Eesti oma tuumajaama käitamiseks hakkama Venemaalt tuumarelvade plutooniumi kokku ostma? Loodan, et mitte.

Igapäevane radiatsioon  FOTO: Fermi Energia

Kahtlemata tuleb tuumapädevust arendada ning inimeste koolitamine, regulatsioonide väljatöötamine ja järelevalveasutuse loomine maksab midagi. Keskmisest kõrgemat haridust nõudes tuleb maksta ka keskmisest kõrgemat palka. Fermi Energia avaldatud teostatavusuuringus sisaldub ka Tartu Ülikoolis tehtud analüüs, mille järgi kuluks riigil regulatiivsetele ettevalmistustele hinnanguliselt 10 miljonit eurot. Samas leitakse analüüsis, et sellise stsenaariumi korral võiks juba enne elektritootmise algust laekuda Eesti riigikassasse otseste maksude ja riigilõivuna 100 miljonit eurot, millest hinnanguliselt 21 miljonit peaks minema tulumaksuna kohalikele omavalitsustele.

Suure osa tööülesannetest saab ära teha tavaliste ettevõtete abiga. Ehituse juures on mõistlik kasutada maksimaalselt kohalike ettevõtete teenuseid ja kohalikku tööjõudu. Tuumajaamale sobiva betooni valamiseks ei pea olema reaktorifüüsik. Võrdluseks, Rootsis pakub kolme tuumajaama käitamine kas otseselt või kaudselt tööd 20 000 inimesele, kusjuures riiklikus regulaatoris töötab vaid 300 inimest.

Mis puutub ekspertide koolitamisse, siis see on vajalik ka ilma valitsuse otsuseta võtta Eestis kasutusele tuumaenergia. Oleme Fermi Energias korraldanud kaks koolitust koolinoortele ja räägime ka koolide gümnaasiumiklassidele tuumaenergiast. Kuid nagu igal teisel alal, tuleb tippu jõudmiseks pingutada veidi rohkem kui ilmuda kohale mõnele sissejuhatavale loengule. Tuumavaldkonna õpinguid saavad noored jätkata Soomes ja Rootsis, tulevikus ehk ka Eestis.

Minu enda reaktorifüüsika doktorantuur ja töökogemus nii Rootsis kui ka Jaapanis ei anna mulle tööd mitte sugugi ainult Fermi Energia osaluse kaudu. Eesti päritolu tuumateemade tundjaid on maailmas üsna palju ning paljud neist on valdkonnas kõrgelt hinnatud juhid ja eksperdid. Usun, et oma teadmisi nii energeetikast laiemalt kui ka tuumaenergiast kitsamalt hakkavad jagama teisedki valdkonna eksperdid ja teadlased, sest sellise keerulise teema puhul pole faktipõhise info saamiseks ühtki muud alternatiivi. Asjaolu, et otsustasime Fermi Energiaga alustada puhta energeetikasektori poole liikumist enne, kui riik selle teemani varem või hiljem oleks jõudnud, on minu meelest hädavajalik ja seda on ka rahvusvahelisel areenil tunnustatud. Me ei saa jääda lootma teistele. Võrdluseks - kui naised oleksid jäänud ootama, et teised nende võrdõiguslikkuse eest seisavad, oleksime siiamaani köögis, rasedad ja paljasjalgsed.