K.K.Sollmann kirjutas:
Minu tgshdlke tähelepanekute kohaselt on keskmise Vasja ajalooline tõde umbes-täpselt selline:
Jälle on tegemist tüüpilise punapropagandaga, kus kehtib vana hea tõde - ära levita valesid, vaid POOLTÕDESID, kus mingeid sündmusi saab teatud vaatenurga alt tõepoolest niiviisi vaadata ning leidub samas ka hulk fakte, mis neid pooltõdesid kinnitavad. Olen sellise propaganda aluspõhimõtetest ja toimimise tugevusest siin foorumis varem juba rääkinud.
K.K.Sollmann kirjutas:
* kõik, mis toimus siin 1939-1941 & 44-... , oli seaduslik.
Ja oligi "juriidiliselt kõik korrektne", vähemalt peaaegu korrektne teatud vaatevinkli alt. Tuleb meelde väljend JOKK ja selle kasutusnišš kaasajal...
K.K.Sollmann kirjutas:
* Eesti liitus vabatahtlikult N.Liiduga.
Vt eelmist vastust. Vormiliselt küll. Ja eeldati, et kes see ikka viitsib Prantsusmaa hävimise ajal sisusse tungida.
K.K.Sollmann kirjutas:
* lääneriigid ega USA liitumise protsessi ei vaidlustanud - järelklt oli ka rahvusvah. õiguse seisukohalt kõik seaduspärane
Ei vaidlustanud. Vähemalt mitte eriti tugevahäälselt kuni WWII lõpuni - oma liitlasega oli ühise vaenlase - Natsi-Saksamaa - purustamiseks häid suhteid hoida. Ja Prantsusmaa vallutamise aeg oli sellise pisikese sündmuse vaidlustamise jaoks ka väga vale aeg (ma mõtlen 1940.a. juunit). Et olukord muutus kardinaalselt peale Churchilli kuulsat Fultoni kõnet 5. märtsil 1946, sellest pooltõdede levitajad targu ei pajata...
K.K.Sollmann kirjutas:
* läbiviidud repressioonid olid vajalikud, kuna Hitler passis ukse taga ning peadselt algava sõja tõttu tuli riigivaenulik element ellimineerida
See on kõige raskemini kaitstav poolvale. Natsilembelised olid paljus siit juba ju 1939.a. sügisese Umsiedlungiga lahkunud. Samas - kindlasti esines siin ka tollal ka kurjategijaid jm ühiskonnas ebasoovitavat elementi, keda kindlasti need represioonid ka haarasid. Kusagilt punapropagandast olen lugenud, et 1941.a. küüditamine olevat hõlmanud 91 prostituuti. Ju oli see neid ainus (või üks väheseid) fakt selle poolvale tõestamiseks, mis nad leidsid arhiivimaterjalidest; muud objektiivset järeldust ma ei saa sellest teha.
K.K.Sollmann kirjutas:
* juhtus ka liialdusi, aga säärastel rasketel aegadel juhtub neid ikka
Seda juhtub igal pool - vrd nt mõisate täielik likvideerimine 1919.a. maareformiga, kolhooside täielik mahalammutamine 1990ndate alguses jms. Kui puudub avalikkuse ligipääs faktidele, siis saab faktide olulisuse ja ebaolulisuse kohta väita mida iganes.
K.K.Sollmann kirjutas:
* N.Liit aitas ENSV peale 2.MS jalule ja tõstis ta mahajäänud agraarmaast eesrindlike liiduvabariikide hulka
Jälle õige. Siia rajati 1940-80ndatel korralik tööstus. Aga...
a) ... suur osa tollal rajatud tööstusest põhines sisseveetaval tööjõul ja toorainel ning väljaveetaval toodangul. Ehk see ekspluateeris kohalikku arenenud infrastruktuuri ning teenis ühtlasi nõukogude rahvuspoliitika huve (venelaste osakaalu suurenemine siinses rahvastikus);
b) ... 1940ndatel aastatel ei rajatud tööstust tühjale kohale, vaid siiski pikaaegsetele traditsioonidele, millest annab tunnistust kasvõi korralikult väljaehitatud infrastruktuur (teed, raudteed, telefoniliinid, kauplused jms). Samuti ei saa väita, et EW oli 1940.a. agraarmaa - väga palju oli siiski siin juba ka tööstust, kuigi jah, N.Liidu mastaabis väiketööstust. Ning paljus oli siinne tööstus siiski orienteeritud kohalikule tooraine kasutamisele (mets, puit, paber, mööbel) ning kohaliku põlluharija (talud, mõisad) toetamisele (meiereid, võitööstused, viinatööstused, peekonikasvatus, Estonia-eksporttapamaja...) + turismile (Narva-Jõesuu, Haapsalu, Kuressaare, Pärnu, Nelijärve...). Samas oli sõda paljus sellegi tööstuse hävitanud. Kui minna veel täpsemaks, siis lahingutegevuses hävis vähe, väga palju hävitasid just punased 1941.a. taandumisel põletatud maa taktikat kasutades (Tallinna Osse Tselluloositehas, Türi Paberivabrik, Lutheri vabrik, Tallinna Filterveevärk, Tallinna elektrijaam, Kärdla kalevivabrik, Türi saatejaam). Ja palju hävitasid ka sakslased taandumisel (eriti Kirde-Eestis põlevkivi- ja õlitööstust).
Mis on loomulikum, kui hävitatud tööstus peale sõda taas üles ehitada? Seda teeb iga riik ja rahvus... Ületähtsustada "vennalikku abi" selle juures on kohatu. Siberisse küüditatud eestlased tegelesid nt seal samasuguse ülesehitustööga
K.K.Sollmann kirjutas:
* praegune Baltimaade majanduslik olukord on N.Liidu poolt osutatud abikäe otsene tagajärg
Tõepoolest on nõukaajal rajatud tööstusel (eriti infrastruktuuril nagu teed jms) Eesti praeguses majanduslikus edus oluline ja kindel roll. Keegi seda ei eita. Samas - kui iseseisev Eesti oleks 1930ndate lõpu stiilis jätkanud, oleks samalaadseid asju tehtud ju nagunii. Tööstuse osas loomulikult arendatud seda, mis Eesti riigi ja rahva jaoks kasulik: ehk siis profiil oleks küll olnud kardinaalselt teine.
Me ei saa võrrelda 1940. aasta Eestit muu maailma riikidega 1990ndatel - me PEAME võrdlema PRAEGUST Eestit nende riikidega, kellega me olime 1940 umbes samal tasemel (Soome) või isegi ees (Iirimaa, Portugal).
K.K.Sollmann kirjutas:
* kõik, kes Sks armee koosseisus N.Liidu territooriumil otseses v kaudses sõjategevuses osalesid, on kurjategijad - fašismi-natsionalismi ei õigusta miski
Igas sõjas tehakse mõlemal poolel alati eetika- ja moraalinormide vastaseid sigadusi. Mõnes küll rohkem, mõnes vähem, olenevalt distsipliini tugevusest. See on kahjuks reaalsus, sest sõjas on inimene viidud nii psühholoogiliset kui ka füüsiliselt viidud äärmuslikesse tingimustesse, kus ta käitumine on tihtipeale ettearvamatu.
Kui noppida propaganda jaoks oskuslikult välja ühe poole vastavad faktid (nt mõned partisanide mahalaskmisjuhtumid Eesti Julgestruspataljonide poolt, vahel praktiseeritud vangide mittevõtmise taktikat, komissaride ja juutide mahalaskmist jms), saab "tõestada" mida iganes. Seda juhul, kui pole taustateavet ja objektiivset stastistikat kõrval.
Targu vaikib punapropaganda maha aga enamike Saksa pool võidelnute tegelikud soovid - kaitsta oma kodumaad relv käes ning kui on õige aeg käes, siis pöörata kämbudele (loodan, et see sõna ei ole siin keelatud nagu venelaste vastav nimetus t...a) selg asutada üheskoos Eesti armee. Mida tõi/toob punane võim, näitas 1940-41 ju väga selgelt enamikele eestlastest.
Umbes samalaadne asi toimus ju ka 1917./18. vahetusel Eesti Esimese Diviisi asutamisega. Kui ajalugu oleks läinud teisiti, oleks see millalgi formeeritud vast ümber Eesti kui iseseisva riigi rahvusväeosadeks. Läks aga nii, et Saksa okupatsioon veebruaris 1918 nurjas sellise plaani, mistõttu tuli novembris otsast alata...
K.K.Sollmann kirjutas:
* nõukogude sõdur = vabastaja, kellele igavesti peame tänulikud olema.
Vabastaja? Natslikust režiimist - seda kindlasti, selles ei kahtle keegi! Selle fakti kontekstist väljarebimise ja rõhutamisega on punapropaganda leidnudki sobiva fakti, mis seda tegu nagu õigustaks. Aga targu jäetakse selle juures mainimata kaks aspekti:
a) Vabastades Eestit ühtedest okupantidest, hakati ise teisteks okupantideks.
b) Üks õige vabastaja lahkub ise peale vabastamist, mitte ei jää ise vabastatu kukile elama. Kui ma näiteks kihutan naabri majja tunginud kurjategija sealt välja, ei jää ma ise ometi naabri majja ise laiutama (tuleb meelde Joel Steinfeldi laul mägra majast).
Vrd - Eesti kihutas 1919.a. Põhja-Lätist punased välja, kuid ei jäänud sõja lõppedes neid alasid ise valitsema, vaid andis need alad siiski Läti Vabariigile - Eesti lõunapiir pandi paika (ligikaudse) rahvuspiiri järgi.
K.K.Sollmann kirjutas:
Võime ju muuta siinmail teksti ära kõikidel punamonumentidel, sootuks teine ja keerulisem küsimus on, kuidas muuta Vasjade maailmanägemust ning vaatenurka ajaloole....
Tegelikult peaks Eesti riigi püha kohus olema oma ajaloo nende aspektide seletamine ja seletamine ja seletamine... Mitte üksinda, vaid tihedas koostöös kõikide teiste punarežiimi ohvritega (Soome, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Gruusia, Armeenia), kellel on ju täpselt samad huvid.
Me ei tohi enne peatuda, kui Stalini juhitud N.Liit on maailmaajaloos avalikkuse teadvuses asetatud Hitleri-Saksamaa kõrvale ja tegelikult tegude mahult ja julmuselt isegi ette. Need riigid koos peaks olema selleks ettevõtmiseks arvestatav jõud.
Vene lihtinimese lõputut lollitamist ma samas aga ei usu, sest on olemas selline asi nagu Internet. Teatavasti ei saa selles üle riigipiiride liikuvat teavet tsenseerida, kui just ei taheta täiesti autonoomset võrku ehitada (Kuuba, osalt Hiina jt). Aga seda ma kaasajal enam ei usu. Just infosulg oli see, mis koostöös repressiivsete meetmetega hoidis lihtsat nõukogude (sh vene) inimest 1920-80ndatel aastatel passiivsena. George Orwell on sellest muide ideaalselt kirjutanud oma surematus romaanis "1984", mis (mulle tundub) on kirjutatud praktiliselt eranditult N.Liidu arengut vaadeldes.