TUVASTADA kokard/mütsimärk
Mütsimärk
Pirita rand andis sellise kokardi. Otsingust selgus, et vist esimese EW ohvitseri oma. Kuid kas kõigil oli selline või mingi kindla auastme/väeliigi tunnus?
Mõõtuteks ~ 4x5 cm
Mõõtuteks ~ 4x5 cm
Mütsimärk 1926-36 vormi juurde. Kokard kinnitus taolise mütsimärgi kohale ja oli tärnikujuline, sini-must-valge kontsentrilise südamikuga.
Märk ise ei näita väeliiki. Seda näitab alusmaterjali värv.
Märk ise ei näita väeliiki. Seda näitab alusmaterjali värv.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Jah, seda küll.Lohetapja kirjutas:Näitab küll väeliiki - see ju maaväelase mütsimärk. Mereväes ja õhuväes olid/on omad märgid. Ilmselt pead väeliigi all silmas seda, mida tänapäeval kutsutakse relvaliigiks - suurtükivägi, jalavägi jne.OveT. kirjutas:Märk ise ei näita väeliiki. Seda näitab alusmaterjali värv.
Milline oli õhuväe ja maaväe mütsimärgi erinevus?
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Pole iial kuulnud ega näinud.Lohetapja kirjutas:Õhuväelastel peaks olema olnud märgi peal ikka nende kotkas.
Kas on mingit illustreerivat materjali taolisest märgist?
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Minu teada ei olnud.Lohetapja kirjutas:Tundub tõepoolest, et ma eksisin oma üldistusega õhuväe osas. Kotkaga märk on neil praegu, aga kas see oli ka varem, seda ma tõesti kinnitada ei oska.
Tänapäevane märk on valmistatud 1. lennuväekursuse märki jäljendades.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
- just plain mean
- Liige
- Postitusi: 631
- Liitunud: 08 Dets, 2008 14:05
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
see on 1926.a. vormikirjelduse maaväe mütsimärk. Õhuväge selle kirjelduse kehtimise ajal veel polnud, sest lennuüksused kuulusid maaväe koosseisu. Kui lennuvägi sai 1935.a. oma sinakashalli vormi, siis kanti sellel endistviisi maaväe auastmetunnusied ja muid eraldusmärke, s.h. ka mütsimärki.
Väeliiki näitas riidest alus mütsimärgi all. Ohvitseridel oli sageli mütsimärgi pärg tikitud riidele ning vaid kilp ja mõõgad olid metallist.
Siinkohal juhiksin tähelepanu sellele, et maa-, lennu- ja merevägi on relvajõudude liigid. jala-, ratsa-, suurtüki- ja insenervägi on väeliigid. Raskesuurtükivägi, välisuurtükivägi, tankitõrjesuurtükivägi jne on relvaliigid.
See, kuidas kaitseväe poolharitlased asju praegu nimetavad oma mugavusest ja ignorantsusest lähtuvalt, on nende mure
Väeliiki näitas riidest alus mütsimärgi all. Ohvitseridel oli sageli mütsimärgi pärg tikitud riidele ning vaid kilp ja mõõgad olid metallist.
Siinkohal juhiksin tähelepanu sellele, et maa-, lennu- ja merevägi on relvajõudude liigid. jala-, ratsa-, suurtüki- ja insenervägi on väeliigid. Raskesuurtükivägi, välisuurtükivägi, tankitõrjesuurtükivägi jne on relvaliigid.
See, kuidas kaitseväe poolharitlased asju praegu nimetavad oma mugavusest ja ignorantsusest lähtuvalt, on nende mure
See tarkus on pärit ilmselt erukolonel Arvo Sireli raamatust Valimik sõjandustermineid (1998)? Kui õigesti mäletan, siis kasutatakse seal veel väljendit põhiväeliik maa-, mere- ja õhuväe suhtes. Sireli raamat ei ole antud küsimuses siiski enam kõige õigem viitematerjal, kuna 01.01.09 hakkas kehtima kaitseväe korralduse seadus, mis paneb kõige kõrgemalt poolt paika, mis on väeliik ja mis on relvaliik. Kahtlemata ei pruugi Riigikogu poolt vastu võetud seadus olla haritlase jaoks piisavalt autoriteetne allikasjust plain mean kirjutas: Siinkohal juhiksin tähelepanu sellele, et maa-, lennu- ja merevägi on relvajõudude liigid. jala-, ratsa-, suurtüki- ja insenervägi on väeliigid. Raskesuurtükivägi, välisuurtükivägi, tankitõrjesuurtükivägi jne on relvaliigid.
See, kuidas kaitseväe poolharitlased asju praegu nimetavad oma mugavusest ja ignorantsusest lähtuvalt, on nende mure
Tsiteerin:
§ 5. Vahetu alluvus kaitseväe juhatajale
Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on Kaitseväe Peastaabi ülem, väeliikide ülemad/--/
§ 11.Maaväe väeüksuste jagunemine relvaliikidesse
Maaväe üksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
1) jalaväe relvaliiki kuuluvad Scoutspataljon, Viru jalaväepataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon, Kalevi jalaväepataljon ja Vahipataljon ;
2) suurtükiväe relvaliiki kuulub Suurtükiväepataljon ;
3) õhutõrje relvaliiki kuulub Õhutõrjepataljon ;
4) pioneeri relvaliiki kuulub Pioneeripataljon;
5) lahinguteenindustoetuse relvaliiki kuulub Tagalapataljon
§ 15. Mereväe väeüksuste jagunemine relvaliikidesse
Mereväe väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
1) sõjalaevastiku relvaliiki kuulub Miinilaevade Divisjon;
2) kaldaüksuse relvaliiki kuulub Mereväebaas.
§ 19. Õhuväe väeüksuste jagunemine relvaliikidesse
Õhuväe väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
1) lennuväe relvaliiki kuulub Lennubaas;
2) raadiotehnilisse relvaliiki kuulub Õhuseiredivisjon
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13079671§ 29. Väeliikide ülemad
Väeliigi ülem:
1) vastutab lahinguvalmiduse ja mobilisatsioonialase ettevalmistamise eest väeliigis;
2) vastutab väeliigi tegevuse Kaitseväe Peastaabiga koordineerimise eest;
3) vastutab väeliigi arengu eest;
4) planeerib ja juhib väeliigi sõjalisi operatsioone;
5) vastutab väeliigi väljaõppe korraldamise eest;
6) nõustab kaitseväe juhatajat väeliigi küsimustes;
/--/
Väga pretensioonikas postitus, kas pole ? Paraku kubiseb see kõikvõimalikest vigadest ja sisaldab solvangut ...see on 1926.a. vormikirjelduse maaväe mütsimärk. Õhuväge selle kirjelduse kehtimise ajal veel polnud, sest lennuüksused kuulusid maaväe koosseisu. Kui lennuvägi sai 1935.a. oma sinakashalli vormi, siis kanti sellel endistviisi maaväe auastmetunnusied ja muid eraldusmärke, s.h. ka mütsimärki.
Väeliiki näitas riidest alus mütsimärgi all. Ohvitseridel oli sageli mütsimärgi pärg tikitud riidele ning vaid kilp ja mõõgad olid metallist.
Siinkohal juhiksin tähelepanu sellele, et maa-, lennu- ja merevägi on relvajõudude liigid. jala-, ratsa-, suurtüki- ja insenervägi on väeliigid. Raskesuurtükivägi, välisuurtükivägi, tankitõrjesuurtükivägi jne on relvaliigid.
See, kuidas kaitseväe poolharitlased asju praegu nimetavad oma mugavusest ja ignorantsusest lähtuvalt, on nende mure
maaväe mütsimärk
Vaatamata suurele kogemustepagasile pole sellist asja õnnestunud veel kohata ...
Kumb siis ?Õhuväge ... lennuvägi ...
Õhuvägi maaväe eraldusmärke vast ikka ei kandnud ...Kui lennuvägi sai 1935.a. oma sinakashalli vormi, siis kanti sellel endistviisi maaväe auastmetunnusied ja muid eraldusmärke, s.h. ka mütsimärki.
Ehk täpsustad siiski, mis asi see riidest alus oli ...Väeliiki näitas riidest alus mütsimärgi all.
Nii ja naa, ka täna on nii ja naa, pigem võiks selgitada kus ja mida kanti, mitte tekitada järjekordseid legende ...Ohvitseridel oli sageli mütsimärgi pärg tikitud riidele ning vaid kilp ja mõõgad olid metallist.
Ma ei tea kuidas poolharitlased neid asju nimetavad, kuid teadjad kasutavad täpsemat terminoloogiat kui tsiteeritud postituses ...See, kuidas kaitseväe poolharitlased asju praegu nimetavad oma mugavusest ja ignorantsusest lähtuvalt, ...
Muuseas, pealkirja võiks siiski ära parandada, pole ju maaväe oma ...
o
- just plain mean
- Liige
- Postitusi: 631
- Liitunud: 08 Dets, 2008 14:05
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Nii, huvitav, mis moodi ma lugupeetud Oleegi solvata suutsin????????Väga pretensioonikas postitus, kas pole ? Paraku kubiseb see kõikvõimalikest vigadest ja sisaldab solvangut ... Vaatamata suurele kogemustepagasile pole sellist asja õnnestunud veel kohata ...
Aastatel 1930-1940 nimetati seda lennuvägi, kuivõrd see tegeles lendamisega. Õhuväeks muutus see tänapäeva kaitseväes, kus lendab vaid üksik An-2.Õhuväge ... lennuvägi ...Kumb siis ?
Kanti justnimelt täpselt neidsamasid eraldusmärke - st. mütsimärki ja auastmetunuseid ning nööpe, mis maaväes. Divisjonide/lennusalkade eraldusmärgid, mida kuuekrael kanti, olid loomulikult lennuväe omad.Kui lennuvägi sai 1935.a. oma sinakashalli vormi, siis kanti sellel endistviisi maaväe auastmetunnusied ja muid eraldusmärke, s.h. ka mütsimärki. Õhuvägi maaväe eraldusmärke vast ikka ei kandnud ...
See oli mütsimärgi kujuline paksust värvilisest kalevist lõigatud riidetükk, mis ohvitseridel ulatus 1 mm võrra mütsimärgi välisserva alt välja, reakoosseisul aga mitte ning oli nähtav vaid mütsimärgi keskelt.Väeliiki näitas riidest alus mütsimärgi all. Ehk täpsustad siiski, mis asi see riidest alus oli ...
Maaväes olid need värvid 1926.a. vormikirjelduses määratud nii: jalavägi - rukkilillesinine, kahurvägi - helepunane, lennuvägi vesihall jne jne (loen praegu sõjaministri käsukirjast). Lennuvägi jäi sama väeliigivärvi juurde ka 1930.a., kui loobus maaväekhakist ja riietus sinakashalli vormi.
1936. a, kui väeliigivärve muudeti, sai jalavägi uueks värviks terashalli. Ka lennuväe lennuüksused kandsid halli, kuigi sinakat, õhutõrjeüksused aga helepunast.
Miks ma peaksin hakkama siinkohal kõiki eelmise kaitseväe vormiriiete kirjeldusi ümber jutustama? Vormiesemeid on Maarjamäe ajaloomuuseumis, mine ja vaata. Vormikirjeldused on saadaval arhiivis ja raamatukogudes. Fotosidki leiaks nendest asjadest nii sellest foorumist kui ka mujalt internetist. Kui ma oma fotokollektsiooni kord ära digitaliseerin, siis saan ka neid kasutada illustreeriva materjalina.Ohvitseridel oli sageli mütsimärgi pärg tikitud riidele ning vaid kilp ja mõõgad olid metallist. Nii ja naa, ka täna on nii ja naa, pigem võiks selgitada kus ja mida kanti, mitte tekitada järjekordseid legende ...
Meie praegusaja "teadjad" ilmselt ei ole kursis vähetähtsa tõsiasjaga, et sõjandusterminoloogia oli eesti keeles suhteliselt valmiskujul olemas ka enne Kaitsejõudude peastaabi ja kaitseministeeriumi keeleklubi teket. Paraku kehtib selles valdkonnas rusikareegel "mida mina ei tea seda pole olemas olnud". Nii sünnivad "uued keelendid" sõjandusterminoloogiasse (ilmselt selleks, et vaenlast segadusse ajada). Parim uudis selles valdkonnas on deformeerimine formeerimise vastandina.See, kuidas kaitseväe poolharitlased asju praegu nimetavad oma mugavusest ja ignorantsusest lähtuvalt, ...Ma ei tea kuidas poolharitlased neid asju nimetavad, kuid teadjad kasutavad täpsemat terminoloogiat kui tsiteeritud postituses ...
Muuseas, pealkirja võiks siiski ära parandada, pole ju maaväe oma ...o
Miks ta siis maaväe oma ei ole? 1926 a vormikirjelduses on see just maaväe märk.
Ja veel - minu teadmiste pagas on siiski pisut suurem, kui kol Sireli ramatuke (mida ma paraku polegi veel oma silmaga näinud). ma soovitaks selle asemel hoopis näiteks entsüklopeediat, mis ei tohiks ju ometi valetada? Või siis vaataks, mis moodi eelmises Eesti Vabariigis asju nimetati. See, et kaitseminister mingile paberile oma vedru alla joonistab, ei tee sellest veel ülimat tõde. Pigem mõjub pentsikuna.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist