Soomusrong 2.MS-s?

[nublu]

Hei-hei!

Juhtusin ebay.de nägema müügis üht portsu pilte 1941. a. Baltikumist. Muude hulgas ka selline foto, mille tagaküljele kirjutatud "Soomusrong Tallinnas" (Reval Panzerzug tegelikult )



Oskab keegi välimuse järgi öelda, kas tegu on Eesti soomusrongi rügemendi rongiga? Mis neist üldse sai? Kuhu venelased nood kupatasid?

Häguselt tuleb meelde, et Tallinna kaitsmisel ehitati ka mingid improviseeritud soomusrongid koha peal. Vist olid kitsarööpmelised. On see mõni neist?

Kui see mõni Eesti oma on, ostaks äkki pildi ära. Hind hetkel vaid 1 euro. Aga mingit punaste kokkuklopsitud raudvaguni pilte selle raha eest ka ei taha...[/url]

[propatria]

Tere!

Jään Su enamusele küsimustele vastuse võlgu, kuid pööra tähelepanu esimese platvormi küljel olevale valgele märgistusele - kas pole seal tegu mitte sirbi ja vasara sümboolikaga, mille all ristatud 2 vasarat? Muidugi võidi see platvorm sinna haakida igal ajal - tagumine osa paistab küll kuidagi võõras...

Tervitustega ProPatria

[propatria]

Tere!

Vähemalt osade eesti soomusrongide saatusest saab teada järgmist:

Vabadussõja lõppedes Tapa mõisahooned riigistati ja anti üle Eesti kaitseväele, kes paigutas siia soomusrongid nr. 1 ("Kapten Irv") ja nr. 3, moodustades I Soomusrongi Rügemendi. Hiljem toodi siia Valgas paiknenud soomusrong nr.2. Tapa mõisahoones asus rügemendi staap. 1941. a. viidi soomusrongid koos relvastusega Venemaale. 1949. a. asus Tapa mõisas vene tankipolk, seejärel ehitus- ja õppeväeosad (üle 3000 sõduri).

Allikas: http://www.eestigiid.ee/?CatID=62

Eesti Päevalehes ilmus 28.08.2003 Robert Nerman'i järjejutu osa kus kirjutatakse järgmist:

26. augustil kell 9 alustas sakslaste 151. jalaväerügement Ülemiste piirkonnas pealetungi, jõudis lõunaks raudteeni ning vallutas raskes võitluses Dvigateli vagunitehase ja Ülemiste lennujaama. 27. augustil kell 8 õnnestus neil jõuda Punase tänava joonele, kella 12-ks Pallasti tänavani. Sakslaste I pataljon kandis suuri kaotusi laevadelt, tselluloosivabrikust ning soomusrongilt avatud kuulipildujatule tõttu. Sama päeva õhtul lähenesid Narva maanteelt uued Saksa väed ning venelased tõmbusid tagasi Kadriorgu.

Allikas: http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=243792

Muidugi saab ilmselt palju ammendavama vastuse 2003. aastal ilmunud raamatust:

Tiit Noormets, Mati Õun, Jaak Pihlak
Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918-1941

Lugupidamisega ProPatria

[benedict]

Kas see ei või olla mitte sakslaste oma. Mulle paistab nagu oleks rong valmistatud betoonist.
Kuskilt olen lugenud aga hetkel ei suuuda meenutada kustkohast - et sakslastel olevat olnud mingid betooniga
soomustatud vagunid.

[nublu]

Tänud vastuste eest.

Ise oskan lisaks kommenteerida järgmist.

1. Tavaliste platvormvagunite liitmine rongi ette ja taha oli tavaline praktika. Sinna pandi raudteerööpad ja -liiprid, mida kasutati lõhutud tee parandamiseks. Samas olid sellised vagunid puhvriks. Kui teel olid rööpad lihtsalt lahti võetud ning need rongi raskuse all laiali vajusid - teelt läks välja suht kasutu vagun, mille lahtihaakimise järel rong sai tagasi manööverdada ning lahingut jätkata. Seega - rongi ees (või ka sabas) olevad vagunid ei näita veel rongi päritolu. Isegi kui see tõesti oli sakslaste rong - isegi nemad võisid sinna trofeeks saadud vene vaguni ette haakida...

2. Väga võimalik, et eesti rongid läksid Venemaale. Ma ei ole kusagil kirjanduses kohanud mingit märkimist nende kohta 1941. a. lahinguis. Samas on meeles kuskilt kahe soomusrongi valmistamine Tallinnas 1941. a. suvel. Miks neid pidi siis käsitöö korras tegema, kui korralikud rongid olemas oleks olnud. Äkki keegi oskab muude mõõtude järgi määrata, kas tegemist on kitsarööpmelise või laiarööpmelise rongiga?
Samas - lahing Pallasti tänava rajoonis soomusrongiga - seal minu teada kitsarööpmelist raudteed polnud...

3. Sakslaste soomusrong. Selle vastu on kaks põhjust. Esiteks - saksa raudteed olid teise rööpmelaiusega. Ei ole kuulnud, et nad soomusronge oleks laiemale rööpavahele ringi seadnud. Teiseks - ei ole üldse kuulnud sakslaste poolt soomusrongide kasutamisest siinses piirkonnas. Soomusrongid olid neil kasutusel põhiliselt raudteeliinide julgestamiseks ning kontrolliks ja seda ka peamiselt partisanitegevuse rajoonides. Seega meist palju lõuna pool.

Aga see kõik ei välista, et ma kusagil eksin. Või midagi lihtsalt ei tea. Nii et rääkige aga kõik välja, mida iganes teate

Ning seal on muid huvitavaid pilte veel. Kui kedagi huvitavad 1941. a. pildid Tallinnast, Rakverest, Narvast, Narva-Jõesuust - võin saata lingi.

Lennuväljadest ning lennuväest seal pilte polnud

[nublu]

Või mis siin ikka mitu korda postitada.

Keda teema huvitab - link on siin
http://cgi6.ebay.de/ws/eBayISAPI.dll?Vi ... =3&rows=50

[Külaline]

Tänu väga asjaliku lingi eest - kolmeks tunniks jätkus silmale ja vaimule puhkust...

ProPatria

[andrus]

3. Sakslaste soomusrong. Selle vastu on kaks põhjust. Esiteks - saksa raudteed olid teise rööpmelaiusega. Ei ole kuulnud, et nad soomusronge oleks laiemale rööpavahele ringi seadnud.

sakslastel siiski oli Nõukogude Liidu rööpmelaiusega soomusronge.
Kui vaadata näiteks Niehorsterit siis AOK 16 alluvuses olid PZ26 ja PZ30:

http://www.orbat.com/site/ww2/drleo/011 ... my_16.html

kindlasti oli neid teisteski suundades.

Ülaltoodud pildiga sarnast rongi siiski oma raamatutest leida ei suutnud, pealegi IMHO, Leedus ja Lätis oli "lääne" rööpmelaius, millel need rongid tegutseda ei suutnud, iseasi kas viljastava nõukogude aasta jooksul seda ümber ei ehitatud.

[nublu]

Ülaltoodud pildiga sarnast rongi siiski oma raamatutest leida ei suutnud, pealegi IMHO, Leedus ja Lätis oli "lääne" rööpmelaius, millel need rongid tegutseda ei suutnud, iseasi kas viljastava nõukogude aasta jooksul seda ümber ei ehitatud.

Nüüd võin küll puusse panna, kuid IMHO oli Eestis-Lätis-Leedus igal pool vene rööpmelaius. Oli ju kogu veerem samuti vene päritolu ning ei nähtud mingit majanduslikku põhjust hakata seda ümber ehitama.

Sakslased ehitasid küll raudteemagistraalid ümber oma rööpmelaiusele, aga puhtfüüsiliselt suutsid seda teha ainult põhimagistraalidega. Igatahes vähemasti 1944. a. olid nii Valga-Tallinn ja Tallinn-Narva tõstetud lääne laiusele ning venelaste üks esimesi töid oli selle vene laiusele tagasi tõstmine.

Võimalik et neil oli vene laiusele ümber ehitatud soomusronge. Kindlasti oli neil trofeedeks saadud vene soomusronge, mis sünnist saati sellele laiusele ehitatud.

Ise ei ole aga kunagi teemasse väga süvenenud. Seepärast ka see IMHO.

Ise aga arvasin (et miks pildil saksa rong pole) seepärast, et pildid on tehtud 1941. a. suvel/varasügisel. Ning siis oli raudtee veel ümbertõstmata.

[propatria]

Tere!

Fotol kujutatud soomusrong ei jäta saksa (või sakslaste poolt kasutatava) tehnika muljet juba selle tõttu, et näib kuidagi rüüstatud ja mahajäetuna...
Lähimbrus täis rämpsu, mis tundub pärinevat rongilt, kõik uksed pärani, ühest uksest sisse piilumas keegi sõjamees...
Stiilselt samalaadseid fotosid olen näinud sadu - II MS algupoolel pildistati väga ulatuslikult kõikvõimalikku vastase sõjasaagiks saadud tehnikat.

Kui ma ka eksin, siis ärge pikka viha pidage...

Tervitustega ProPatria

[ugandiklubi]

vaatades rööpaid,nende laiust ja suurust ,siis on tegu ilmselt kitsarööpalise soomusrongiga

[teddybbeer]

ei hakand uut teemat tegema....
niisiis väidetavalt viimane soomusrong Euroopas, pildid http://149.156.142.12/pocpancerny/galeria.htm

[nublu]

Tegin ProPatria soovituse kohaselt ning invetseerisin Soomusrongide raamatusse. Sealt sain siis targemaks järgmises osas.

Eesti soomusrongi rügemendi rongid läksid 12. veebruaril 1941 Punaarmee Balti Erisõjaväeringkonna kätte ning sellest hetkest alates on nende saatus teadmata. Arvatakse et need lammutati. Ilmselt aga ei olnud nad mitte 1941. a. suvel Tallinnas, sest siis oleks nende saatus teada

1941. a. suvel ehitati Tallinnas 3 soomusrongi. 2 neist oldi kitsarööpmelised ning 1 laiarööpmeline. Laiarööpmelise kohta öeldakse, et see oli rohkem olnud raudteesuurtükk kui soomusrong. See koosnes kolmest soomustamata platvormvagunist, millel olid 130 mm rannakaitsesuurtükid. Ilmselt nende pilt oli samas müügis.



Kitsarööpmelised rongid koosnesid aga vedurist, kahest lahingvagunist ning ühest laskemoona vagunist. Lahingvaguni relvastus koosnes ühest 76 mm ja ühest 45 mm kahurist. Lisaks kuulipildujad.

Nii et ilmselt üks neist rongidest seal pildil ongi. Mis aga huvitav - sama raamatu järgi olevat rongid hävinud Tallinna vallutamise käigus või lastud oma meeskondade poolt õhku. Selle foto järgi seda aga küll väita ei saa...

[VANA LÖUKOER]

sest yhel pildil on veoauto kasti aetud mingi käkerdis.veoauto on venemaa numbrimärgiga ja kui tähelepanelikult veel vaadata,siis auto juhi poolne ux on lahti ja siitmaalt meenutab see selle GAZ A A ust

[nublu]

see käkerdis seal kastis on vene nelik-kuulipilduja. Standartne õhukaitse relv sõja eel ja alguses. Neli maximi pistetud ühe raami peale ning seal peaks veel olema selline suht lihtne õhukaitse sihik (sellel pildil ilmselt see pisut alla väänatud värk seal raua peal...).

Neid torusi liikus siin eestis küll. Oli tol ajal kõigi suuremate vene maavägede üksuste relvastuses.