Saaremaalt ikka käidi Berliini pommitamas

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Saaremaalt ei käidudki Berliini pommitamas...?

Postitus Postitas Troll »

Tasuline artikkel - kui võimalik, kopi siia.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
sadist
Liige
Postitusi: 1047
Liitunud: 23 Juul, 2006 21:04
Asukoht: Paldiski
Kontakt:

Re: Saaremaalt ei käidudki Berliini pommitamas...?

Postitus Postitas sadist »

AJA LUGU: Ma võtsin viina koos Berliini pommitajatega!

“Nelja-aastase poisina mäletan, kuidas 1941. aasta augustiõhtul Nõukogude pommituslennukid madalalt üle linna lendasid. “Need
peavad küll kaugele minema,” ütles isa toona. Ligi kolmkümmend aastat hiljem, 1969. aasta novembris sattusin lenduritega, kes tol
õhtul Saaremaalt Berliini pommitama suundusid, Kuressaare restoranis ühte lauda,” kirjutab omaaegne kaubandusjuht Valdek
Kraus.

1941. aasta suvel olin uudishimuliku poisikesena hästi kursis, et kuskil käib suur sõda, kuid Kuressaares polnud päris sõjategevusest mingeid erilisi märke. Töötasime õhtuti köögiviljaaias – kes rohis, kes kastis peenraid. Nõnda ka sellel õhtupoolikul 1941. aasta
augustis. Meie maja seisis Tallinna ja Kevade tänava nurgal, praegusest Siioni kirikust diagonaalis üle risttee. Linn lõppes tollal juba Garnisoni tänava kohal. Sealt edasi kuni Sikassaareni laiusid põllud ja karjamaa. Nõnda avanes meie juurikaaiast hea vaade pea tervele linnale. Olime aias kogu perega: ema, vanaema, mina koos vanema vennaga ja isa, kes oli vene mobilisatsioonist vanuse tõttu pääsenud. Järsku juhtis keegi tähelepanu lennukile, mis lendas madalal linna kohal, teised väikese vahega kannul. “Need viivad ju korstnad maha!” hädaldas vanaema.Isa rahustas, et nii hull asi ei ole: tegelikult lendasid lennukid kõrgel ja hoopis teisel pool linna. Pommitajad pidid isa arvates olema teel väga kaugele: pomme heidetakse tavaliselt öösel, aga tol hetkel oli päike alles kõrgel. Kust võisime me toona teada, et need lennukid olid teel Saksamaa pealinna poole, et viia ellu Stalini kavandatud kättemaksuoperatsiooni?

Stalin käskis Berliini pommitada

1941. aasta 22. juuli hommikul, vaid kuu pärast Venemaa-vastase sõjakäigu algust, oli Saksamaa rünnanud Moskvat 27 pommituslennukiga. Saksa armee tungis edukalt peale kogu rindel ja Nõukogude väed taganesid kaootiliselt. Marus Stalin andis käsu: rünnata Berliini! Punalipulise Balti laevastiku juhtkond valis pommitajate baasiks Berliinile lähima Punaarmee kontrolli all oleva lennujaama, mis jäi Kolmanda Reichi pealinnast 870 kilomeetri kaugusele. See oli Kogula lennuväli Lääne-Saaremaal.
Kui 1969. aasta hilissügisel möödus 25 aastat Sõrve lahingutest, kutsuti sel puhul Saaremaale endise Eesti Laskurkorpuse ohvitserid, erilennukiga aga toodi Moskvast kohale lendurid, kes käisid siit 1941. aastal Berliini pommitamas. 24. novembril peeti
kunagisel Kogula lennuväljal miiting ning avati mälestusmärk hukkunud lenduritele. Kuressaares aga sai endise Pihtla tee imelühike lõik praeguse bussijaama ja politseimaja vahel lendurite eskadrilli toonase komandöri Jevgeni Preobraženski nime. Loomulikult
näidati külalistele restaureeritud raekoda, 1967. aastal valminud kultuurimaja ja aasta hiljem käiku antud kaubamaja, õhtul aga ootas külalisi pidulaud kaubamaja kolmandal korrusel restoranis Kuressaare. Kingissepa tarbijate kooperatiivide liidu juhina sain kutse
seal osaleda ka mina koos abikaasaga. Kohal oli pea kogu laskurkorpuse juhtkond, parteija rajooni täitevkomitee juhid.
Lendurid olid tulnud koos abikaasadega ning meid pandi külaliste lauda istuma, ilmselt selleks, et keegi aitaks neid vajadusel tõlkega ning räägiks kohalikest oludest ka. Eks külalised tundsid meie elu-olu vastu elavat huvi ning päeval nähtu oli neile muljet
avaldanud. Rääkisin toona lauas ka seda, mida 1941. aasta augustiõhtul näinud olin. Esialgu ei tahetud mind uskuda. Kui aga täpsustasin päeva ja kellaaja ning kirjeldasin, kus lennukeid silmasin ja kuhupoole nad lendasid, tunnistasid lendurid, et küllap nemad seal olidki.

Pidulaud oli heast-paremast lookas, Peoviina pudeleid keegi ei lugenud ja vanad sõjamehed klaasi ei sülitanud. Kuid Berliini lendudest rääkides jäid nad kidakeelseks. Nii palju saime siiski teada, et kui pommitajad Berliini kohale jõudsid, säras linn täistuledes ja
sihtmärke oli lihtne leida. Linn mattunud pimedusse alles mõni aeg hiljem. Viiele lendurile, Jevgeni Preobraženskile, Pjotr Hohlovile, Andrei Jefremovile, Mihhail Plotkinile ja Vassili Gretšišnikovile omistati 13. augustil Nõukogude Liidu kangelase
nimetus. Hoopis rohkem oli külalistel küsimusi meile. Nad tundsid huvi, mis on saanud rajooni tolleaegsetest juhtidest, kellest mitut mäletasid nad nimepidi. Rääkisin, et kõik peale täitevkomitee esimehe Vassili Riisi said hukka: pered saadeti tagalasse, aga neil endil keelati saarelt lahkuda, sest nad pidid jääma siia põrandaalust võitlust korraldama. Külalised olid sellisest käsust kuuldes väga imestunud.

Vintri dessant oli ette teada

Tol õhtusöögil peeti rohkesti kõnesid, teemaks peamiselt laskurkorpuse lahingutee VelikijemLukist Kuramaani. Kohaliku parteikomitee toonane ideoloogiasekretär Bernhard Holm pälvis korraliku aplausi ilmselt õhtu kõige lühema sõnavõtuga. “Kaks aastat olin
seersant, siis sain jefreitoriks,” tõusis ta hetkeks oma sõjateed kirjeldama. Ja istus tagasi. Palju räägiti tollel õhtul Tehumardi öölahingust (ja sellest, kuidas seal surma saanud ohvitserid maeti Kuressaare lossi õuele), samuti Sõrve lahingutest.
Ilmar Pauli polnud küll kohal, kuid temast ja Vintri dessandist räägiti rohkesti. Selgus, et sakslased olid saanud dessandi koha ja aja teada otse Punaarmee staabist ning oskasid selleks valmis olla. Olin sellest kuulnud juba 1954. aasta suvel, kui käisime isa ja emaga Vintri küla maadel heina tegemas ning saime öömaja kohalikus peres. Peremees rääkis, et päev enne dessanti tulid külla sakslased ja ajasid kõik elanikud kodust välja: öösel pidavat tulema lahing. Kaldal olnud majadele pandi tuli otsa. Nägin neist järelejäänud vundamente. Dessandi nurjumise järel tahetud Ilmar Pauli kui peasüüdlast tribunali alla anda. Sõbrad peitnud ta Kuressaares ühte keldrisse ning toonud välja alles siis, kui olukord oli mõnevõrra rahunenud.
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Saaremaalt ei käidudki Berliini pommitamas...?

Postitus Postitas Troll »

sadist kirjutas:Kohaliku parteikomitee toonane ideoloogiasekretär Bernhard Holm pälvis korraliku aplausi ilmselt õhtu kõige lühema sõnavõtuga. “Kaks aastat olin seersant, siis sain jefreitoriks,”
Purjus või, et sassi ajas, see ju degradeerimine?
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Saaremaalt ei käidudki Berliini pommitamas...?

Postitus Postitas Lemet »

Ei pruugi olla...iroonilises võtmes iseloomustus vägitegudele, mis korda saadetud. Ja vastavat hinnangut pälvinud. Stiilis, et peale kolmeaastast pingsat teenistust omistati leitnandile sooritatud vägitegude eest järjekordne sõjaline auaste- nooremleitnant
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
sadist
Liige
Postitusi: 1047
Liitunud: 23 Juul, 2006 21:04
Asukoht: Paldiski
Kontakt:

Re: Saaremaalt ei käidudki Berliini pommitamas...?

Postitus Postitas sadist »

HOLM, Bernhard, Peeter, s. 01.22 Saaremaa Lümanda v., elukoht Tallinn, algharidus, kaubandustöötaja. 07.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, Tšeljabinsk, tööpataljon, Eesti korpus.

:scratch:

Omamoodi huvitav on ka järeldus, et kui pommituslennuk lendab päevasel ajal, siis on kusagile kaugele minek. Aga see selleks, ega militaarkauge inimene ei pidanudki sellist asja sõja alguses teadma.

Mis Vintri dessanti puutub, siis ühe versiooni järgi olid selle toimumine ning detailid Kuressaares rahva seas nii laialt teada, et seda olevat arutatud piltlikult lausa igal tänavanurgal paar päeva ennem dessandi toimumist. Sakslastel ei pruukinud sellest teadasaamiseks Laskurkorpuse staabis oma meest olla ( ja väga ei kujuta ette seda ka, kes ja kuidas oleks sellist reetmist toimetanud ?).
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Saaremaalt ei käidudki Berliini pommitamas...?

Postitus Postitas andrus »

Artikkel Berliini pommitamisest mõlemapoolsete andmete põhjal.
berlin-1.jpg
berlin-2.jpg
berlin-3.jpg
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Saaremaalt ei käidudki Berliini pommitamas...?

Postitus Postitas andrus »

berlin-4.jpg
berlin-5.jpg
berlin-6.jpg
Mõned mõtted:
1. Saavutati ainult propagandatulemusi (sellele on vihjanud muidugi kõik saksa poole andmed)
2. Nõukogude propaganda pidas millegipärast vajalikuks väita, et esimene pommitamine möödus ilma kaotusteta.
3. Enne artiklit olevas postituses on pildil tõenäoliselt leitnant K. A. Milgunovi lennukirusud
4. Larintsev ja Zablotskij ei pidanud vajalikuks artikli lõpus olevale väitele lisada viiteid saksa dokumentidele, erinevalt hulgast väikestest detailidest artikli sees.
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1240
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Re: Saaremaalt ei käidudki Berliini pommitamas...?

Postitus Postitas Siki »

Aga kas 07. septembril 1941 Kogula lennuvälja pommitamisel alla tulistatud Saksa lenduri isik on nüüdseks selgunud?

Raamatust "Punane terror Saaremaal 1941. aastal" (Endel Püüa, Saaremaa Muuseum 2006) lk 14:

"30. septembril kaevati praeguse hotelli "Lossi" aias lahti viie laibaga ühishaud. Üks mõrvatu, kes osutus 7. septembril Kogula lennuvälja pommitamisel alla tulistatud Saksa lenduriks, leiti samas asuvast puukuurist. Põlevalt lennukilt langevarjuga alla hüpanud lendur oli maandunud Tolli lepikus ja otsinud peavarju Randvere külas Aleksander Ehanurme talus. Peremees oli küll lubanud meest varjata, kuid tõttas siiski juhtunust punaarmeelastele teatama. Jalga ja pähe haavatud sakslane paigutati esialgu sõjaväehospitali, kuid viidi peagi eriosakonna meeste poolt ära."

..ja lk 22:

"Niisiis on lossihoovi ohvritest siiani tundmatuks jäänud seitse nime, nende hulgas kaks Läti meremeest ja eespool mainitud Saksa
sõjaväelendur. Viimase isik olevat küll väljakaevamise järel kindlaks tehtud ja surnukeha omaste poolt Saksamaale toimetatud, kuid nime ennast ei ole õnnestunud leida."
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Saaremaalt ei käidudki Berliini pommitamas...?

Postitus Postitas andrus »

Siki kirjutas:Aga kas 07. septembril 1941 Kogula lennuvälja pommitamisel alla tulistatud Saksa lenduri isik on nüüdseks selgunud?
Võib-olla see: viewtopic.php?p=399070#p399070
HENKEMEIER, Hans-Leopold. (DOB: 19.09.21).
18.07.41 Lt., 1. Erg./JG 54.
10.08.41 Lt., 1. Erg./JG 54.
07.09.41 Lt., 1.(Erg)/JG 54 POW - Bf 109 shot down by AA vic Osel island and captured. 07.09.41 Lt., 1.(Erg)/JG 54 KIA? - Bf 109 E-7 (13+) shot down by AA over Oesel [died in captivity?]. Credited with 7 victories.
http://ww2.dk/lwoffz.html

Selline teema ka veel: https://www.forum-der-wehrmacht.de/inde ... ier-jg-54/

Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 1991-1992 kirjutab 1941.a. novembris seal käinud G. von Krusenstjern kahest saksa lennuväeohvitserist: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 3/page/155 Nii et võib-olla oli keegi veel.
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1240
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Re: Saaremaalt ei käidudki Berliini pommitamas...?

Postitus Postitas Siki »

Tänan!

Leidsin veel siitsamast foorumist selle juhtumiga seonduvad postitused:

Arensburger kirjutas:
vdreving kirjutas:Lendur ,kes Kuressaare lossis tapeti tegi 41.a. hädamaandumise oriküla mõisa taha sohu,olles eelnevalt saanud tabamuse vene õhutõrjelt.Piloot roomas purustatud jalaluuga lähimasse tallu,kus ta lahkelt venelastele välja anti.Praegu puhkab mees kudjapel.

Kuressaare mees Jaan Holm on kogunud mälestusi sõja ajast. Selle sündmuse kohta on ta pannud kirja järgmist:
Laupäeval korrastasid venelased Kogula lennuvälja. Järgmisel päeval (11. aug. 41) õnnestus neil tabada üht saksa lennukit, mis kukkus alla Oriküla ja Kaarmise küla vahel Kiige heinamaale. Saba kukkus heinakuhja otsa. Saba peal oli viis viisnurka, mis tähendas viie vene lennuki allatulistamist.
Urve Kirss Randverest meenutab.
Mulle rääkis Kalev Kreem, et tema isa oli heinamaal ja nägi seal sakslast langevarju rulli keeramas ja põõsa sisse panemas. Isa pannud sellele heinu peale ja näidanud sakslasele, et see kaugeneks, sest venelased ja miilits juba otsisid teda. Me, lapsed, läksime Ansi külas mööda Mustjala maanteed ja nägime selges sinises taevas valget tupsu. Hiljem saime teada, et see oli langevari. Lennukilt allahüpanud saksa piloot oli läinud Randveres Viira külas Espe väiksesse talumajja ja pugenud voodi alla. See tekitas hirmu pererahvale. Oma murest jutustas perenaine Randveres masinarehel. Kuulajate hulgas juhtus olema inimene, kes teatas vene võimudele koha kus piloot end varjas. Espe majade piiramisega arreteeriti piloot, ta vangistati ja hukati. Järgneva Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti ka Espe pererahvas Aleksander (1879-1941) ja Alfetiina (1890-1941) Ehanurm. Mõlemad perevanemad mõrvati sakslaste poolt 5. detsembril 1941.


http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=4339
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Saaremaalt ei käidudki Berliini pommitamas...?

Postitus Postitas andrus »

Berliini pommitamiste artikli 2. osa, kauglennuvägi.
267.jpg

268.jpg

269.jpg
Kasutaja avatar
krizz
Liige
Postitusi: 2069
Liitunud: 18 Mär, 2006 1:59
Asukoht: Eesti Kuningriik
Kontakt:

Re: Saaremaalt ei käidudki Berliini pommitamas...?

Postitus Postitas krizz »

Siki kirjutas:Tänan!

Leidsin veel siitsamast foorumist selle juhtumiga seonduvad postitused:

Arensburger kirjutas:
vdreving kirjutas:Lendur ,kes Kuressaare lossis tapeti tegi 41.a. hädamaandumise oriküla mõisa taha sohu,olles eelnevalt saanud tabamuse vene õhutõrjelt.Piloot roomas purustatud jalaluuga lähimasse tallu,kus ta lahkelt venelastele välja anti.Praegu puhkab mees kudjapel.

Kuressaare mees Jaan Holm on kogunud mälestusi sõja ajast. Selle sündmuse kohta on ta pannud kirja järgmist:
Laupäeval korrastasid venelased Kogula lennuvälja. Järgmisel päeval (11. aug. 41) õnnestus neil tabada üht saksa lennukit, mis kukkus alla Oriküla ja Kaarmise küla vahel Kiige heinamaale. Saba kukkus heinakuhja otsa. Saba peal oli viis viisnurka, mis tähendas viie vene lennuki allatulistamist.
Urve Kirss Randverest meenutab.
Mulle rääkis Kalev Kreem, et tema isa oli heinamaal ja nägi seal sakslast langevarju rulli keeramas ja põõsa sisse panemas. Isa pannud sellele heinu peale ja näidanud sakslasele, et see kaugeneks, sest venelased ja miilits juba otsisid teda. Me, lapsed, läksime Ansi külas mööda Mustjala maanteed ja nägime selges sinises taevas valget tupsu. Hiljem saime teada, et see oli langevari. Lennukilt allahüpanud saksa piloot oli läinud Randveres Viira külas Espe väiksesse talumajja ja pugenud voodi alla. See tekitas hirmu pererahvale. Oma murest jutustas perenaine Randveres masinarehel. Kuulajate hulgas juhtus olema inimene, kes teatas vene võimudele koha kus piloot end varjas. Espe majade piiramisega arreteeriti piloot, ta vangistati ja hukati. Järgneva Saksa okupatsiooni ajal arreteeriti ka Espe pererahvas Aleksander (1879-1941) ja Alfetiina (1890-1941) Ehanurm. Mõlemad perevanemad mõrvati sakslaste poolt 5. detsembril 1941.


http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=4339
Selle lenduri vend oli üks kõrge Saksa sõjamees (vist ka lennuväes). Olla tulnud Eestisse ja lossihoovis näinud oma venna väljakaevamist. Selge see, et reeturid said teenitud palga.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1240
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Re: Saaremaalt ei käidudki Berliini pommitamas...?

Postitus Postitas Siki »

krizz kirjutas:Selle lenduri vend oli üks kõrge Saksa sõjamees (vist ka lennuväes). Olla tulnud Eestisse ja lossihoovis näinud oma venna väljakaevamist. Selge see, et reeturid said teenitud palga.


Selle kohta olen kuulnud või lugenud, et ega neil talunikel väga valikut ei olnud vist. Haarang sakslasele oleks ilmselt nagunii tulnud, ja ta oleks väga tõenäoliselt siis ka leitud. Sel juhul oleks varjajad saanud punastelt karmi karistuse ja seda nad kartsid sel hetkel rohkem.. Lendur oli kusjuures esmalt viidud sõjaväehaiglasse, kus temaga oli kokku puutunud üks praegugi Kuressaares elav naine K. Priske. Sakslane küsinud temalt pliiatsit ja paberit millegi kirjutamiseks. Varsti tulnud sõjaväelased talle järele ja viinud ära. Peale massimõrvade avastamist tulnud jah lenduri vend Kuressaarde ja lossi hoovis olevat tehtud fotosid, kus oli kirst hukkunuga, selle juures tema vend ja ülesandjad, kaks väga ehmunud moega maainimest. Nii on igatahes meenutanud keegi saarlane, kes näinud seda pildistamist oma silmaga. Taluperemees ja tema kaasa said jah sakslastelt surmaotsuse ning nende nimed on Kuressaare Väike-Linnape fašismiohvrite monumendil, säilmed peaksid puhkama samas monumendi ees lillepeenarde all. Sinna teatavasti maeti peale sõda ümber kõik Saaremaa metsadest leitud hukatud, minu mälu järgi paarisaja ringis. Genis on lenduri ülesandjate surmaajaks märgitud 1945, mis on selgelt vale, peaks olema 1941.
Viimati muutis Siki, 06 Mai, 2021 17:15, muudetud 1 kord kokku.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline