N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Eestlased ning eestlastest koosnevad üksused, relvad, lahingud, varustus, autasud jne jne...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas toomas tyrk »

Küsiti siin minu käest umbes nädal tagasi Talvesõja ajal Eestis asunud ja Soomet pommitamas käinud N Liidu lennukite baseerumiskohtade kohta. Et mis lennuväljadel, ja üldse... Kuna pole kunagi neid asju eriti süsteemselt käsitlenud, siis sai isegi üsna lühikese vastuse andmiseks oma kogutud materjale puistatud ning Internetis otsitud. Kusjuures sattusin ka Internetis mitme uue allika peale, milledest varem aimugi polnud. Panen siis leitud asjad siia ka kirja, et edaspidi saaks juba lihtsalt viitega sellistele küsimustele vastata.

Kõigepealt aga üks lugemissoovitus. Pole enne tähele pannud, aga Meltjuhhovil on raamat välja tulnud Baltikumi okupeerimise kohta. Saadaval ka Google Books’is.
Прибалтийский плацдарм (1939–1940 гг.). Возвращение Советского Союза на берега Балтийского моря
https://play.google.com/store/books/det ... h_viewport
Toob üsna palju uut arhiivimaterjali käibesse. Huvitav nii okupeerimise operatsiooni ettevalmistus kui ka baaside aeg. 1940. a. suvesündmusi (ilmselt juba teatud poliitilistel põhjustel) enam ei kajasta. Kohati on muidugi teksti pikitud ka „kaasaega sobivat“ poliitretoorikat, aga see ei ole eriti domineeriv. Baaside aja alguse osa materjalid on suures osas sealt raamatust.

Kõigepealt sealt üks direktiiv Eestisse toodud väeüksuste moodustamise kohta.
TTPA Kindralstaabi ülema direktiiv nr. 4/2/49287/ss (nagu soveršenno sekretno, e. täiesti salajane), saadetud Leningradi sõjaväeringkonna sõjanõukogule:
„Täienduseks direktiivile nr. 071, 30. septembrist 1939 määratakse vägede organisatsiooniline koosseis järgmiselt:
1. 65. korpuse juhatus, arvuliselt 56 inimest. Juhatus formeeritakse LSR sõjanõukogu korraldusega koosseisu nr 4/1 järgi.
2. 123. sidepataljon koosseisu nr 04/801 järgi, välja arvatud (ehk – ilma nendeta):
a. Kaks hobuveol telegraafi-kaabli roodu – 160 inimest
b. Kaks hobuveol rühma telegraafi-posti roodus – 96 inimest
c. Vet-velskri punkt – 4 inimest
Pataljoni kogusuurus peale väljaarvamisi – 516 inimest.
Pataljon eraldatakse 19. laskurkorpuse sidepataljonist, mis tuleb LSR korraldusel taastada teiste LSR sidevägede arvel.
3. 11. üksik õhutõrje suurtükiväedivisjon (33. laskurkorpusest) organiseeritakse ringi koosseisu nr 50/838 järgi, lisades 8 traktorit TšTZ, 15 autot ZIS-5 ja viies koosseisu suurus LSR sõjanõukogu oma arvamuse kohaselt 300 inimeseni.
4. 16. laskurdiviis reorganiseerida lisatud koosseisu järgi suuruseni 13 790 inimest.
5. 18. kergetankiväe brigaad reorganiseerida lisatud koosseisu järgi suuruseni 3400 inimest.
6. 25. ratsaväe diviis reorganiseerida lisatud koosseisu järgi kaheks üksikuks ratsaväebrigaadiks.
a. 5. üksik ratsaväebrigaad 50. tankipolguga
b. 7. üksik ratsaväebrigaad ilma tankipolguta
Viimane jääb senisesse 25. diviisi asukohta.
7. LSR sõjanõukogu otsusega eraldada sõjaväeringkonna õhujõudude koosseisust:
a. Lennuväebrigaadi juhatus koosseisu nr. 15/965 järgi, lisades koosseisu nr. 15/828 lit. D, kogusuurusega 52 inimest.
b. Kaks hävituslennuväe polku, kumbki 4 eskadrilli, koosseisud nr. 15/828 lit. D ja nr. 15/806 lit. D, kogusuurusega 285 inimest polgus.
c. Kaks kiirpommituslennuväe (SB) polku, kumbki 5 eskadrilli, koosseisud nr. 15/828 lit. B ja 15/807 lit. B, kogusuurusega 500 inimest polgus.
d. Kaks lennubaasi hävituslennuväe polkude teenindamiseks, koosseis nr 15/819 lit. V, mida tugevdatakse ühe laskurrooduga (kuni 112 inimest) kogusuuruseni 310 inimest kumbki.
e. Kaks lennubaasi SB polkude teenindamiseks, koosseisu nr. 15/819 järgi, kumbki kogusuurusega 509 inimest.
8. 417. ja 418. üksikud autopataljonid reorganiseerida lisatud koosseisu nr. 032/703 lit. B muudatuste nimekirja järgi, mõlemi pataljoni suuruseks 400 inimest.
9. Kogu isikkoosseis peab olema hoolega valitud ning poliitiliselt kontrollitud. Mobiliseeritute hulgas ei tohi olla 1909. aastal sündinutest vanemaid.
10. Kõik eraldatud väeosad tuleb varustada esimese kasutuskorra mundrite ja varustusega. Kogu materjalosa peab olema täielikus korras ning eelnevalt sõjaväeringkonna sõjanõukogu poolt määratud komisjonide poolt kontrollitud.
11. Kogu isikkoosseis tuleb varustada voodiriietega.
12. Täielik lahingkord 4. oktoobril 1939 erikulleriga Kindralstaapi ettekanda.“

LSR sõjanõukogu otsustas (käskkirja nr ja kuupäeva pole antud):
„… Lennuväe segabrigaad moodustada – kaks hävituslennuväe polku seniste 25.; 38. ja 49. lennuväepolgu baasil ja üks SB polk seniste 35. ja 44. polkude baasil.
…“
Samas käskkirjas määrati ka muude väeosade moodustamiseks ettenähtud üksused.

/järgneb/
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kui algasid läbirääkimised baaside paiknemise osas Eestis, siis N Liidu kindralstaap küsis enne seda ka õhujõudude staabi seisukohta tulevaste lennuüksuste võimaliku paiknemise kohta. Lennuvägi oli suht ülbe ning pakkus paiknemiskohtadena välja senised Eesti lennuväe asukohad – sõjaväelennuväljad Tallinnas, Tartus ja Rakveres. Läbirääkimistel muidugi sellist tulemust saavutada ei olnud võimalik, nende baaside ülevõtmine jäi ikka 1940. aastasse. Aga midagi targemat Tööliste ja Talupoegade Punaarmee õhujõudude juhtkonnal ka kohe välja pakkuda ei olnud.
Koos sisseviidud maavägede üksustega saabus Eestisse ka LSR õhujõudude spetsialistide komando, kes uurisid 16.-30. oktoobrini kokku 33 asukohta võimalike lennuüksuste paigutamiseks. Ringsõidud valmistati ette koos Eesti sõjaministeeriumi esindajatega ning viimased olevat meelega valinud välja lennuväljadeks täiesti sobimatuid asukohti. Lõpuks olid venelased sunnitud ise kaardi järgi võimalikke sobivaid kohti valima hakkama ning sinna väljasõite nõudma. Nii suudeti välja valida kaheksa asukohta, kuhu oleks võinud 1939. a. sügisel lennuvälju rajama asuda ning veel viis asukohta, kuhu 1940. a. oleks saanud asuda lennuvälju ehitama. 1. novembril 1939 eraldati õhujõududele lennuväljade ehitamiseks maa-alad Laoküla, Klooga, Kuusiku, Kehtna, Ungru (Haapsalu lähistel), Sinalepa (samuti ca 14 km Haapsalust lõunas) rajoonides. Kuressaare lähistel anti seal äsja valminud tsiviillennuvälja maa-ala ajutiseks kasutamiseks, kuni Saaremaale kavandatud mereväebaaside asukohtade lõpliku selgumiseni.
31. oktoobril olid juba Eestisse jõudnud 55. kiirpommituslennuväe brigaadi juhatus, 25.; 35.; 38. ja 44. lennuväebaas ning 35. ja 44. kiirpommituslennuväe ning 25. ja 38. hävituslennuväe polkude maapealsete osade eelkomandod – kokku 1962 inimest, 283 autot ja 52 traktorit. Lennuväljade ehitamiseks oli kohale saadetud ka 2. üksik inseneri-lennuväljapataljon, kuid selles oli vaid 167 inimest, koosseisudes ette nähtud 662 asemel. Seega pidid lennuväljade ehitamises osalema nii kõik eelpool nimetatud baasid ja komandod, kui ka teistest väeosadest juurde komandeeritud ajateenijad.
Lennuväljade ehitus algas 6.-7. novembril. 38. lennuväe baas asus ehitama Klooga lennuvälja. 44. lennuväe baas ehitas Sinalepa lennuvälja (umbes 14 km Haapsalust lõunas), 35. lennuväe baas Kuusiku lennuvälja ja 25. lennuväe baas Kuressaare lähistel asuvat lennuvälja. 15.-17. detsembriks oligi kõigis neis asukohtades valminud esimesed stardi-maandumisrajad. Kloogal 15. detsembriks ja 150x850 m, Sinalepas 17. detsembriks 300x850 m ja Kuusikul oli 15. detsembriks tasandatud 84 hektariline väli. 25. lennuväe baas sai omale juba eelnevalt eestlaste poolt ettevalmistatud Kuressaare lennuvälja, kuid sellest hoolimata raporteerisid nemad omapoolsete tööde lõpetamisest alles 29. detsembril.

/järgneb/
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kõik eelpool toodu käis siis maalennuväe kohta. Mereväel olid omad lennuüksused, mis allusid laevastike staapidele. Oma lennuüksused olid kavas Eestisse tuua ka Baltimere laevastikul.

Kõigepealt jälle plaanidest. Sõjamerelaevastiku rahvakomissari direktiiv nr. 3010/ss 1. oktoobrist 1939 „Läbirääkimistest Eesti Vabariigiga“:
„…
Jõudude koosseis

III Lennuvägi
Valida välja asukohad üksikute mereluure eskadrillide paigutamiseks Tallinnas, Paldiskis ja Kuressaares;
Valmistada ette võimalus tulevikus paigutada merelennuväe üks SB polk ning üks hävituslennuväe polk Tallinn – Paldiski rajoonis.“

Teatavasti lepiti siiski kokku, et Tallinnas kui Eesti pealinnas N Liidu väeosad baseeruma ei hakka. Kuni oma sadamate valmimiseni oli lubatud ajutiselt kasutada vaid Tallinna sadamat ja reidi. Seega ühtegi lennuüksust Tallinna ei tulnud. Samuti said venelased Saaremaal merelennukite jaoks endise tsaari-Venemaa merelennubaasi Kihelkonnas (siis tuntud rohkem kui Papenholm, Papisaare), mitte Kuressaares.

Küll olid aga merelennuväe lennukid esimesed, mis Eestisse kohale jõudsid. 31. oktoobril algas tulevaste merelennukite baaside ettevalmistamine ning 12. novembril saabusid lennuteel Kihelkonna ja Paldiski baasidesse kokku 24 MBR-2 luurelennukit, mis kuulusid vastavalt 15. ja 44. üksiku mereluurelennuväe eskadrilli koosseisu. Teistel andmetel oli Paldiskis asunud 44. eskadrillis 15 lennukit ning Kihelkonnas 12, kuid võimalik, et Paldiski eskadrilli täiendati hiljem.

Paldiski juurde rajati ka merelennuväele lennuväli, kuhu 14.-16. detsembrini kolis üheksa hävituslennukit 12. üksikust hävituslennuväe eskadrillist ning kuus SB pommituslennukit. 16. detsembril andis sõjamerelaevastiku rahvakomissar korralduse Paldiskisse tuua veel 18 SB pommituslennukit ning 15 hävituslennukit (neist 9 I-15 ja 6 I-153). Lennuvälja aga kiiremas korras laiendada. 18.-19. detsembril jõudsidki kohale 17 pommitus- ning 6 hävituslennukit ja 22. detsembriks oli Baltimere laevastiku 10. segalennuväe brigaad (see oli üksus, kuhu kõik Eestis baseerunud mereväe lennukid olid koondatud) kasvanud 76-lennukiliseks. 19. detsembrist alustas brigaad lahinglendudega Soome sadamate ning laevaliikluse ründamiseks.

/järgneb/
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas toomas tyrk »

Talvesõja alguses N Liit ilmselt eriti ei arvestanud vajadusega Eestis asuvaid baase ja vägesid samuti sõjas kasutada. Vähemasti selline tunne jääb, et algul loodeti kiiret ja kerget jalutuskäiku läbi Soome ning Eestis toimuv oli nagu asi omaette. Soomes toimuva sõjategevusega mitte seotud. Kui aga rünnak Karjala kannasel toppama jäi, siis hakati tõsisemalt mõtlema ka Soome kommunikatsioonide äralõikamisele ning tagalas asuvate sihtmärkide hävitamisele. Ning toimus kõik see siis umbes kaks nädalat peale Talvesõja algust.

15. detsembril 1939 kell 2130 allkirjastasid Stalin ja Kindralstaabi ülem Šapošnikov direktiivi nr 0473, mis saadeti TTPA õhujõudude peavalitsuse, 7. armee ja Baltimere laevastiku ülematele ning sõjamerelaevastiku rahvakomissarile, milles anti korraldus:
„1. Otsekohe viia Haapsalu lähistel asuvale lennuväljale 35. SB polk ning üks I-153 hävituslennuväe polk.
2. Esimeses ešelonis 16. detsembril 1939 üle viia kaks eskadrilli hävituslennukeid ja SB pommituslennukeid kumbagi.
3. Kohe broneerida ülelendudeks vajalik kütus.
4. Mõlemad polgud koondada brigaadi ning määrata brigaadi ülemaks major Kravtšenko, kes allub otse õhujõudude ülemale.
5. Koheselt asuda Hiiumaal ettevalmistama SB pommituslennukite ja hävituslennukite tarbeks lennuvälja.
6. Anda korraldus 65. laskurkorpuse ülemale eraldada Hiiumaal rajatava lennuvälja ehitamiseks tööjõudu.
7. Täitmisest ette kanda.“

Mäletatavasti ei olnud esialgu Eestis lennuväljade ehitamiseks eraldatud maa-alade seas ühtegi Hiiumaal asunut. Kahjuks pole loetelu nende väljavalitud maatükkide kohta, et kas algul sinna ühtegi lennuvälja üldse planeeriti.

16. detsembril andis riigikaitse rahvakomissar välja käskkirja nr. 0228 „Eriülesannetega lennuväe brigaadi moodustamisest:
„1. Eriülesannete täitmiseks formeerida eriülesannetega lennuväe brigaad, mis koosneks 35. pommituslennuväe (Siverski) polgust ja 38. hävituslennuväe (Puškini) polgust, allutades selle otse Punaarmee õhujõudude ülemale.
2. Sõjategevuse juhtimiseks määran brigaadi väeosade ülemaiks:
Brigaadi ülemaks – N Liidu kangelane polkovnik G P Kravtšenko
Brigaadi komissariks – polgukomissar F I Bogatõrjov
Brigaadi staabiülemaks – major A J Rasskazov
35. kiirpommituslennuväe polgu ülemaks – major G A Suhhorebrikov
35. kiirpommituslennuväe polgu komissariks – pataljonikomissar I A Kerenõšev
35. kiirpommituslennuväe polgu staabiülemaks – major I A Bogatõrjov
38. hävituslennuväe polgu ülemaks – major T V Ledenejev
38. hävituslennuväe polgu komissariks – vanempolitruk N K Fjodorov
38. hävituslennuväe polgu staabiülemaks – major A L Sokolovski.
3. Eriülesannetega lennuväe brigaadi juhatuse formeerimiseks kasutada 71. lennuväe brigaadi juhatust täies koosseisus.
35. ja 38. lennuväe polgud eraldada koos polgu juhatustega.“

Samal päeval andis Leningradi SR õhujõudude ülem Ptuhhin omakorda välja käskkirja, milles käskis uue formeeritava brigaadi neljal esimesel eskadrillil (kaks kiirpommituslennuväe ning kaks hävituslennukite eskadrilli) juba 16. ja 17. detsembril asuda Sinalepa lennuväljale. Üksustel kästi Soome vastu sõjategevust alustada kohe kohalejõudmise järel. Lahingülesannetele lendamiseks ning tagasitulekuks tuli lennata mere kohal ning võimalusel vältida lendamist Eesti territooriumi kohal. Tallinn oli keelutsooniks – sinna oli üldse lennata keelatud.

Brigaadi juhatus ning mõlemi polgu maapealne personal jõudsid raudteel Eestisse 17. detsembril ning 18. detsembril andis Kravtšenko Haapsalus välja uue brigaadi esimese käskkirja, kus teatas, et tema, komissar ja 71. brigaadi juhatus on jõudnud Eesti territooriumile ning asunud brigaadi juhtima. Edaspidi tuli brigaadi nimetada Eriülesannetega brigaadiks. Muuhulgas lülitas Kravtšenko selles käskkirjas oma brigaadi juhatusse mitmed juba varem kohale jõudnud 55. lennuväebrigaadi ohvitserid ning 35. polgu koosseisu kuusteist 44. kiirpommituslennuväe polgu aviomotoristi. 55. brigaadi juhatus tuli lugeda N Liitu jäänuks ning ülejäänud varem kohale saadetud maapealsete komandode mehed saadeti tagasi oma väeosadesse.

/järgneb/
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas andrus »

12. novembril saabusid lennuteel Kihelkonna ja Paldiski baasidesse kokku 24 MBR-2 luurelennukit, mis kuulusid vastavalt 15. ja 44. üksiku mereluurelennuväe eskadrilli koosseisu. Teistel andmetel oli Paldiskis asunud 44. eskadrillis 15 lennukit ning Kihelkonnas 12, kuid võimalik, et Paldiski eskadrilli täiendati hiljem.
Geust, Tirkeltaub, Petrov: Red stars 5 järgi saabusid 12. MBRAE kaksteist lennukit Kihelkonda 12. kuni 15. novembril, 44. MBRAE viisteist lennukit samal perioodil Paldiskisse.
3. detsembril nimetati 12.MBRAE ümber 15.MBRAE-ks. Vist samal ajal koondati ükskud eskadrillid 15. RAP alluvusse.
18.-19. detsembril jõudsidki kohale 17 pommitus- ning 6 hävituslennukit
kaks eskadrilli SB pommitajaid 57. lennuväepolgust (1. ja 2.), hävitajad I-153 61.IAB.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas toomas tyrk »

Vahelduseks ka eriülesannetega brigaadi ülemast.
kravchenko2.jpg
kravchenko2.jpg (44.12 KiB) Vaadatud 12162 korda
Grigori Kravtšenko oli sündinud 12. oktoobril 1912 (ukj) Golubovka külas Jekaterinoslavli kubermangus talupoja perekonnas. Rahvuselt ukrainlane. Maailmasõja ajal kolis pere algul Kasahstani, hiljem Tšeljabinski oblastisse. Õppis põllumajandustehnikumis, kust kutsuti ajateenistusse. Tema sõjaväeteenistuse ajal avaldati komsomoli üleskutse anda kodumaale 100 000 uut lendurit ja seepeale andis ka Kravtšenko sisse avalduse tema lennukooli üleviimiseks. Kuna ta oli sel ajal juba kompartei liige, siis sattus ta ka valitud kontingendi hulka ning viidi 1931. a. mais üle 1. sõjaväe lennukooli kursandiks. Kool asus Sevastoopoli lähistel Katšas.

Lõpetas kooli 1932. a. ning kuna oli üks edukamaid õpilasi, siis jäeti esialgu sama kooli juurde instruktoriks. 1933. a. viidi üle teenistusse 403. hävituslennuväe brigaadi. 1934. a. sealt omakorda Moskva lähistel asunud eriülesannetega 116. hävituslennuväe eskadrilli, mille komandöriks oli eestlane Toomas Susi (see sama katselendur). Ka see eskadrill tegeles tegelikult katsetamisega – eskadrillil olid I-Z hävituslennukid, mis olid relvastatud tagasilöögita kahuritega APK-4bis. Eskadrilli ülesandeks oligi nende väeosakatsetuste läbiviimine. Selle ülesande eduka täitmise eest sai eskadrilli lülikomandör Kravtšenko oma esimese ordeni - „Austuse märk“. Asus ise samuti teenistusse Lennunduse teadusliku uurimise instituuti katselenduriks.

13. märtsist kuni 24. augustini 1938 oli Kravtšenko komandeeringus Hiinas, kus kogunes tema arvele 79 tundi lahinglende ning väidetavalt 10 allatulistatud jaapani lennukit. Selle komandeeringu eest sai esimese Punalipu ordeni ja komandeeringu järel ülendati kiirendatud korras majoriks.

Jätkas seejärel katselendurina samas instituudis, Stefanovski grupis. Osales I-16, DI-6 ning I-153 lennukite erinevates katseprogrammides ning sai kõige eelpool toodu eest kokku 1939. a. veebruaris esimese N Liidu kangelase tiitli. Tema kuldtäht oli järjekorra nr-ga 120.

1939. a. suvel Halhin Goli lahingute ajal kuulus kiirkorras sinna saadetud kogemusega lendurite gruppi, kohapeal määrati 22. hävituslennuväe polku „nõunikuks“. Kuna polgu komandör ning komandöri asetäitja mõlemad hukkusid lahinguis, siis määrati peatselt polgu ülemaks. Mongoolia eest sai Kravtšenko teist korda N Liidu kangelaseks ning Mongoolia Punalipu ordeni. Kusjuures seekord said esmakordselt kahekordseteks N Liidu kangelasteks sama käskkirjaga kaks meest – Kravtšenko ning Sergei Gritsevets – ning kui hiljem hakati välja andma Kuldtähe medaleid selle tiitli juurde, siis Kravtšenko kuldtähe nr oli II\1. Ehk teda võiks siis lugeda esimeseks kahekordseks N Liidu kangelaseks.

Septembris 1939 toodi omakorda „grupp kogemustega lendureid“ kiirkorras Mongooliast tagasi Moskvasse ning juba 15. septembril 1939 saadeti Kravtšenko Kiievi sõjaväeringkonda hävituslennuväe diviisi „nõunikuks“. Osales Ida-Ukraina „vabastamises“, kuna seal aga otsest sõjategevust ei toimunud ja kaotusi ei kantud, siis riviametikohtadele ta ei jõudnud. 2. oktoobril 1939 kutsuti Kravtšenko tagasi Moskvasse ning määrati õhujõudude peavalitsuse hävituslennuväe osakonna ülemaks.

Vahetult enne Tallvesõja puhkemist oli ülendatud polkovnikuks. Vt Stalini ja Šapošnikovi käskkirja eespool, seal oli teda ekslikult tituleeritud veel majoriks. Talvesõja alguses oli ta jälle komandeeritud Leningradi sõjaväeringkonna õhujõudude juhataja juurde „nõunikuks“, mis ametikohalt ta siis määrati Eestisse moodustatava eribrigaadi ülemaks, mida jäi juhtima kuni Talvesõja lõpuni. Naases siis lühikeseks ajaks oma Moskva ametikohale kuni määrati 19. juulil 1940 Balti erisõjaväeringkonna õhujõudude ülemaks. Novembris 1940 saadeti Moskvasse Kindralstaabi Akadeemiasse täienduskursusele, mille lõpetas 1941. a. mais ning ta määrati siis juba Kiievi sõjaväeringkonda 64. hävituslennuväe diviisi ülemaks.

Kravtšenko karjäär ei katkenud 1941. a. Ehk tema ei jäänud suurele sõjale eelnenud puhastuses Stalini luua ette. Ei hakka siiski kõiki seejärel toimunud muudatusi siinkohal ette lugema. Kuid kõigil oma ametipostidel osales ka isiklikult lahinglendudes. Hukkus 23. veebruaril 1943 kui vigastatud lennukist väljahüppamise järel tema langevari ei avanenud. Väidetavalt oli mürsukild varju avamise trossi läbi lõiganud.
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas andrus »

Nüüd kui Talvesõja alguses Eestis olnud nõukogude lennuväe suurus (paarkümmend mereväe MBR-2 vesilennukit) on selge, oleks sobilik meelde tuletada, mida mõned soome ja eesti autorid on kirjutanud Talvesõja alguse Soome pommitamisest: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?p=283045

Mulle teadalolevalt 12.(hilisem 15.) ja 44.MBRAE sõja alguse pommitamistes ei osalenud.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas toomas tyrk »

18. detsembril jõudsid Sinalepa lennuväljale 35 SB pommituslennukit 35. lennuväepolgust. 19. ja 20. detsembril jõudsid Sinalepa ja Klooga lennuväljadele 32 I-153 hävituslennukit 38. lennuväepolgust. 19. detsembril jõudis kohale ka 38. polgu maapealne koosseis. 21. detsembril algasid lahinglennud. Kui 35. polgu ülejäänud eskadrillid kolisid hiljem esimestele järgi, siis 38. polk jagati millegipärast pooleks. Eestisse toodi vaid polgu juhatus ning 3. ja 4. eskadrill ning polk kasvas hiljem uuesti täissuuruseni teistest polkudest üle toodud eskadrillide arvel.

22. detsembril saadetud telegrammis anti Kravtšenkole teada, et tema brigaad jääb Sinalepa lennuväljale vaid kuni Hiiumaal ehitatavate lennuväljade valmimiseni, siis tuleb tal sinna üle kolida. 22. detsembril leidis ka aset intsident, kus Kravtšenko brigaadi lennukid lendasid üle Tallinna ja reidil asunud N Liidu laevade. Tallinn oli mäletatavasti N Liidu lennukitele keelatud tsoon ning reidil seisnud N Liidu laevad oleks äärepealt lennukite pihta tule avanud. Või võib-olla isegi avasid. Sellele intsidendile järgnenud ettekannetes igatahes öeldi, et oleks äärepealt avanud, aga olid õigeaegselt oma lennukid ära tundnud. Ja siis ka Eesti õhutõrjet hoiatanud ja keelanud neil tuld avamast. See viimane väide aga kõlab enam kui kahtlaselt, sest mingit sellist operatiivset sidet Punalipulisel Baltimere laevastikul Eesti sõjaväe õhukaitse suurtükiväe grupiga küll ei olnud.

24. detsembril saadeti Kravtšenkole šifreeritud telegramm, milles heideti talle ette, et tema brigaadi lennukid on korduvalt rikkunud Eesti kohale lendamiseks kehtestatud eeskirju, on lennanud Tallinna kohal, mis oli kuulutatud keelutsooniks, ja et ta on omavoliliselt peaaegu kogu brigaadi kolinud Kuusiku lennuväljale. Tal kästi koheselt brigaad viia üle Sinalepa lennuväljale, mis algselt oli selle baseerumiseks ette nähtud. Väljalennud Sinalepa lennuväljalt ja naasmine toimugu ainult mere kohalt. Tallinna mitte lennata. Kõik edaspidised väljalennud kooskõlastada Tallinnas viibinud Baltimere laevastiku ülema asetäitja Alafuzoviga ning Paldiskis asunud merelennuväe brigaadi ülemaga. Korralduste täitmisest ettekanda.

27. detsembril Kravtšenko vastas omapoolse telegrammiga, mis oli adresseeritud Stalinile, Vorošilovile ja Šapošnikovile. Selles telegrammis avaldas arvamust ta ümberbaseerumise käsu kohta, et kõigi lennukite koondamine ühele lennuväljale ei ole hea, kuna see kuhjaks lennukid kokku ning vastase õhurünnaku korral oleks lennuväli liiga haavatav. Palus luba jätta kaks eskadrilli edaspidigi Kuusikule. 29. detsembril saabus Sinalepa lennuväljale veel 28 SB pommituslennukit. Sellest ajast peale baseerusid 35. pommituslennuväe polgu põhiline osa Sinalepas ning Kuusiku lennuväljale jäi ainult üks eskadrill. Täiendust toodi ka 38. hävituslennuväe polgule. 4. jaanuaril 1940 saabus 15 I-153 lennukit, mis olid varem kuulunud Kiievi Erisõjaväeringkonda kuulunud 2. hävituslennuväe polgu 4. eskadrilli. 12. jaanuaril saabus 17 I-153 lennukit, samuti Kiievi SR, seekord 43. hävituslennuväe polgu 4. eskadrill. Neist kahest eskadrillist said 38. polgu eskadrillid nr. 1 ja 2. 38. polgu eskadrillid paiknesid järgmiselt – üks eskadrill Kuusiku lennuväljal, kaks eskadrilli Klooga lennuväljal ning üks eskadrill Sinalepas.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas toomas tyrk »

Aga loodus ei salli tühja kohta. Ehk ega siis Kuusiku lennuväli tühjaks ei jäänud.

31. detsembril saatis õhujõudude staabi ülem šifreeritud telegrammi 7. armee ja 1. eriülesannetega õhuarmee ülematele, milleks käskis 53. kaugpommituslennuväe polgul (relvastatud DB-3 pommituslennukitega) olla valmis ümberbaseerumiseks Kuusiku lennuväljale. Polk pidi Eestis viibimise ajal alluma Kravtšenko eriülesannetega lennuväebrigaadile, lennuväli olevat viimase ettekande järgi otsustades lennukite vastuvõtuks valmis. Maapealse komando ettesaatmist ei olnud vaja, kuna lennuväljal oli juba SB pommituslennukite teenindamiseks ettenähtud lennuväebaas. Meeskondadel kaasa võtta voodiriided. Polgu baseerumine Kretševitše lennuväljalt Kuusikule toimus kolme grupina 6., 7. ja 9. jaanuaril 1940. 6. jaanuaril lendas 17 lennukit, 7. jaanuaril lendas välja 24 lennukit, neist 17 jõudis Kuusikule, 4 pöördus tagasi ning kolm tegid eri kohtades hädamaandumised, kusjuures üks hädamaandunud lennukeist purunes ja meeskond hukkus. 9. ja 12. jaanuaril lendasid kohale viimased 6 lennukit, nii baseerus Kuusikule kokku 40 DB-3 pommituslennukit. 20. jaanuaril lendas kohale veel kolm polgu lennukit. 17. veebruaril saabus Kuusikule veel 39 DB-3 pommituslennukit, mis kuulusid 7. kaugpommituslennuväe polku, mis seni oli asunud Voronežis.

20. veebruariks koondati 38. hävituslennuväe polgu kõik neli eskadrilli Kloogale. Samal ajal jõudis sinna ka Kaug-Idast endise 56. punalipulise hävituslennuväe polgu 4. eskadrilli isikkoosseis, ilma lennukiteta. Sellest formeeriti polgu 5. eskadrill millele anti lennukid ülejäänud eskadrillidest. Kuid polk ei jäänud siiski liiga pikalt täies koosseisus sinna pidama. Juba 25. veebruaril saadeti 2. eskadrill Kloogalt hoopis Kuressaarde, kuhu 26. veebruaril toodi Kiievi sõjaväeringkonnast 52. kiirpommituslennuväe polk (oli baseerunud seal Ovrutši lennuväljal).

Omal ajal oli asutud kiirendatud korras ehitama kahte lennuvälja Hiiumaale. Mingil hetkel siiski teise lennuvälja ehitamisest loobuti ning keskenduti ainult Valli lennuvälja ehitusele. Miks venelased lennuväljale Valli nimeks panid – ei oska öelda. Lennuväli asus tegelikult Putkaste küla juures Käina lähistel. Valli lennuvälja ehitus kestis kuni 23. veebruarini. 28. veebruaril baseerus sinna 15. hävituslennuväe polk, mis lendas samuti I-153 hävituslennukeil. Polgul oli kokku 59 I-153 hävituslennukit, neist 24 olid võimelised kandma ka tiibade all lisakütusepaake. (Tegemist oli tehases tehtud modifikatsiooniga, mitte kõigile lennukeile polnud võimalik neid lisapaake paigaldada.) Ühtedel andmetel vahetas 15. polk 12 selliselt modifitseeritud lennukit 38. polguga sama arvu tavaliste I-153 vastu. Teistel andmetel olla 15. polk lihtsalt 15 I-153 lennukit 38. polgule üle andnud (kus neid oli siis ka 5. eskadrilli varustamiseks kasutatud). Oli, mis oli – igatahes oli nüüd mõlemis polgus üks eskadrill, mis võis pommitulennukeid saata ka sügavale Soome territooriumi kohale.

Nii oli see eriülesannetega brigaad kasvanud juba kuue polgu suuruseks ning 7. märtsil 1940 nimetatigi brigaad ümber eriülesannetega lennuväe grupiks. Samal ajal allutati grupp ka Looderinde õhujõudude ülemale Ptuhhinile.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas toomas tyrk »

Paar sõna veel merelennuväest. 10. segalennuväe brigaadi ainus maalennuväli jäigi Paldiskisse. Kohe 1939. a. detsembris kohale toodud üksustele toodi sõja ajal lisa üksikute lennukite ning väiksemate salkade kaupa. Suurimaks üksuseks jäi 57. kiirpommituslennuväe polk, millest Paldiskisse oli toodud kaks eskadrilli. 19. jaanuaril toodi Paldiskisse neli DB-3 pommituslennukit, kuid neid kasutati mitte Soome pommitamiseks, vaid meremiinide panemiseks. Hiljem toodi juurde veel 6 DB-3 lennukit, nii et sõjategevuse lõppedes asus Paldiskis 10 DB-3 pommituslennukit. Hävituslennukite park oli aga üsna kirju. 20. veebruari 1940 seisuga oli Paldiski lennuväljal 12 I-153, 5 I-16 ning 8 I-15bis hävituslennukit.

Talvesõja ajal rohkem suuri muudatusi Eestis paiknenud lennuväe koosseisus ei toimunud. Ainuke märkimist vääriv sündmus on vast see, et Kloogal asunud 38. hävituslennuväe polk sai omale ka ühe lüli jagu I-16 hävituslennukeid. Neist esimene oli sooritanud hädamaandumise nende lennuväljal 13. veebruaril (kuulus varem 149. hävituslennuväe polgu 1. eskadrilli) ning kolm anti üle 10. märtsil 1940 7. hävituslennuväe polgust. Need viimased oli kahuritega relvastatud I-16 tüüp 17. Sõjategevuse lõppedes oli polgu relvastuses 56 I-153 (neist 9 olid lisakütusepaakidega) ning 4 I-16 hävituslennukit.

Ei hakka siinkohal pikemalt kirjutama ka nende üksuste sõjategevusest. Mainin ainult ära eriülesannetega lennuväe grupi kaotused kogu sõja vältel – 11 SB ja 13 DB-3 pommituslennukit, 5 I-153 hävituslennukit. Mereväe lennukite kohta ei ole kohanud eraldi Eestis paiknenud üksuste kaotusi.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas toomas tyrk »

Järgmine suurem muudatuste laine toimus 1940. a. suvel-sügisel. Need muudatused olid tingitud järgmistest asjaoludest.
1. Talvesõja lõppedes viidi mitmed üksused tagasi oma algsetesse baseerumiskohtadesse.
2. Eesti (ja Läti, Leedu) liitmise järel N Liiduga sai N Liidu sõjavägi võtta kasutusele kohalikud juba valmisehitatud sõjalised objektid.
3. Baltimaade liitmise järel loodi siin ka uus – Balti Erisõjaväeringkond, ning näiteks Eesti puhul läksid seni Leningradi sõjaväeringkonnale allunud väeosad Balti sõjaväeringkonna alluvusse.
4. Kogu N Liidu lennuvägi läks seniselt polk -> brigaad struktuurilt üle polk -> diviis struktuurile.

Veel peaks ka ära mainima, et valmisid ka juba baaside lepingu ajal ehitama hakatud objektid. Nii valmis Haapsalu külje all Ungru lennuväli ning 1940. a. juulis kolis 35. kiirpommituslennuväe polk Sinalepa lennuväljalt Haapsalule lähemal asuvale Ungru lennuväljale. Nende asemele kolis Sinalepale varem Kuusikul baseerunud 53. kaugpommituslennuväe polk, mis juunist-juulini oli viibinud Ukrainas (osales Moldaavia hõivamise operatsioonis). Tagasi tulles asus Sinalepale, aga ei jäänud sinna kauaks. Juba septembris kolis see polk tagasi oma kodulennuväljale Kretševitšesse Novgorodi lähedal. 7. kaugpommituslennuväe polk kolis septembris 1940 Kuusikult Jelgava lennuväljale. Kui Kuusiku lennuväli leidis N Liidu vägede poolt ka hiljem kasutust, siis Sinalepa jäigi tühjaks.

1940. a. augusti lõpus - septembri alguses lahkus 52. kiirpommituslennuväe polk Kuressaare lennuväljalt tagasi Kiievi sõjaväeringkonda ning 38. hävituslennuväe polgu eskadrill kolis tagasi Kloogale. Lennuväli anti üle piirivalve lennuväele. Siin baseerus NKVD piirivalve vägede üksiku lennuväe brigaadi 11. üksik lennuväe eskadrill, mis lahkus Kuressaare lennuväljalt juba peale uue sõja puhkemist 27. juunil 1941.

2. augustil 1940 anti Leningradi sõjaväeringkonna ülema poolt välja käskkiri Nr 4/48395 4. segalennuväe diviisi moodustamise kohta. Diviisi juhatus tuli formeerida senise 68. lennuväe brigaadi juhatusest, asukohaga Krasnogvardeiski linnas. Mis varem ja ka praegu on rohkem tuntud Gattšina nime all. Diviisi koosseisu määrati järgmised üksused.

63. kiirpommituslennuväe polk (mis oli alles eelmisel päeval ümbernimetatud endisest 3. kergepommituslennuväe polgust), asukohaga samuti Krasnogvardeisk e. Gattšina. Ja oli enne 4. diviisi koosseisu määramist kuulunud sama 68. lennuväe brigaadi koosseisu. Polku teenindas 123. lennuväe baas, asukohaga muidugi samas.

35. kiirpommituslennuväe polk, asukohaga Tartus (teistel andmetel – polk kolis Tartusse alles oktoobris 1940, asus sel ajal endiselt veel Haapsalu juures Ungru lennuväljal), koos seda teenindava 44. lennuväe baasiga. Oli allunud varem eriülesannetega lennuväe grupile.

24. kiirpommituslennuväe polk, koos 139. lennuväe baasiga, asukohaga Siiverski lennuväli. Polk oli varem kuulunud 15. lennuväebrigaadi koosseisus, asukohaga Kretševitše lennuväljal.

38. hävituslennuväe polk koos 38. lennuväe baasiga, asukohaga Tallinnas. Kuulus varem samuti eriülesannetega lennuväe grupi koosseisu. 1940. a. augustis koliski 38. hävituslennuväe polk Kloogalt Tallinna, Eesti sõjaväelt üle võetud Lasnamäe lennuväljale.

Uue diviisi formeerimine pidi olema lõpetatud 15. augustiks 1940. Samal päeval anti välja ka käskkiri eriülesannetega lennuväe grupi likvideerimiseks, mis pidi olema lõpule viidud 25. septembriks 1940.

10. augustil 1940 ilmus aga uus sõjaväeringkonna ülema käskkiri nr. 4/48477, millega muudeti 4. diviisi koosseisu. Sellest arvati välja 24. kiirpommituslennuväe polk ja 139. lennuväe baas ning nende asemel arvati diviisi koosseisu 50. kiirpommituslennuväe polk ning 20. lennuväe baas, asukohaga Siiverski lennuväljal. Varem oli kavas olnud see polk anda üle Lääne Erisõjaväeringkonnale, aga mingil põhjusel otsustati ringi, ning üle anti hoopis 24. polk. Samas käskkirjas anti ka 4. diviisi juhatuse käsutusse seni 11. laskurdiviisi käes olnud 47. lennulüli, asukohaga Narvas.

Eelpool nimetatud polkude diviisi koosseisu arvamine toimus järgnevalt:
- 38. IAP ja 38. lennuväe baas – 10. augustil 1940. Olid selleks ajaks asunud juba Tallinna.
- 35. SBAP ja 44. lennuväe baas – 13. augustil 1940, siis veel asukohaga Haapsalus, lendav koosseis ja eelsalk olevat Tartusse kolinud 14.-15. augustil. Teistel andmetel – alles oktoobris 1940.
- 50. SBAP ja 20. lennuväe baas – 17. augustil 1940
- 63. SBAP ning 123. lennuväe baas olid mäletatavasti ka varem allunud samale staabile.
Ajutiselt allus 4. diviisi staabile ka samas Krasnogvardeiskis asunud 10. kiirpommituslennuväe polk, mis oli varem ka kuulunud 68. lennuväe brigaadi koosseisu. Kui aga 4. diviis kolis Eestisse ning allutati Balti Erisõjaväeringkonnale, siis jäi 10. polk maha Gattšinasse.

27. augustil 1940 andis Leningradi sõjaväeringkonna õhujõudude ülem välja käskkirja 4. lennuväe diviisi Balti erisõjaväeringkonda üleandmise kohta, jõustumisega 1. septembrist 1940. Kuid alles 7. septembril andis ta välja järgmise käskkirja Leningradi sõjaväeringkonna territooriumil asunud diviisi väeosade ümberbaseerumise kohta. Selle kohaselt pidid üksused ümberasuma järgmiselt:
- diviisi juhatus raudteel Tallinna ajavahemikus 10.-15. septembrini 1940.
- 50. polk lennu teel Ungru lennuväljale, ajavahemikus 20.-25. septembrini 1940.
- 20. lennuväebaas – samasse raudteel, ajavahemikus 10.-17. septembrini 1940.
- 63. polk lennu teel Kuusiku lennuväljale, ajavahemikus 15.-20. septembrini 1940.
- 123. lennuväe baas – samasse raudteel, ajavahemikus 10.-17. septembrini 1940.

Reaalselt toimus kolimine ilmselt veelgi hiljem. Nii on 50. polgu kohta informatsiooni, et see jõudis Ungru lennuväljale oktoobris 1940 ning 63. polk Kuusikule alles detsembris.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas toomas tyrk »

1940. a. suvel toimus N Liidu lennuväes veel üks oluline muutus - kõigi korpuste juures formeeriti üksikud lennueskadrillid. Eesti territooriumil asus sel ajal 65. laskurkorpus, mis alles hiljuti oli kandnud ka tiitlit „eri“, kuid Eesti N Liidu koosseisu liitmise järel kujunes üheks paljudeks. Moodustamisel oli endise Eesti sõjaväe baasil 22. laskurkorpus.

22. laskurkorpuse üksik lennueskadrill formeeriti Eesti lennuväe lendureist ja lennukeist. Eskadrilli koosseisus oli kolm lüli (igaüks kolm lennukit) suurtükiväetule korrigeerimiseks ning kaks lüli (samuti kumbki kolm lennukit) sidelennukeid. Üks lennulüli oli veel reservis. Veel kuulus eskadrilli koosseisu tehnilise ekspluatatsiooni osakond, materjal-tehniline tugi, lennuvälja komandatuur ning liikuv remondibaas.

Eesti kaitseväe lennukeist läksid eskadrillile seitse Hawker Hart ja viis Henschel Hs 126 kerget luure- ja pommituslennukit, kolm PTO-4 ja kolm PON-1a õppe-treeninglennukit ning 2-mootoriline Avro Anson. Eskadrilli ülemaks määrati algul H. Kitvel, tema arreteerimise järel oli eskadrilli ülem P. Juhalain. Keda huvitab eskadrilli koosseis täpsemalt – raamatu „Põhjakotkad“ lisas on toodud kogu eskadrilli koosseis koos nende väheste muudatustega, mis selle eksisteerimise aja jooksul jõudsid aset leida.

65. korpuse eskadrilli moodustamise kohta anti Leningradi sõjaväeringkonna ülema esimene käskkiri välja 9. augustil 1940 – nr. 4/48468. Selle käskkirja alusel oleks eskadrill tulnud formeerida senise 16. korpuse lennusalgast (asus Korostovitši lennuväljal Leningradi oblastis), 56. laskurdiviisi juures asunud 96. sidelennulülist (asus Tartus) ja 90. laskurdiviisi juures asunud 11. sidelennulülist (asus Viljandis). Kokku siis samuti 5 lüli, neist kolm suurtükitule korrigeerimiseks ning kaks sidelüli. Uus korpuse lennueskadrill pidi asuma Tartu lennuväljale ning olema formeeritud 25. septembriks 1940.

Kuna vahepeal aga selgus, et 65. laskurkorpus läheb Leningradi sõjaväeringkonna alt ära Balti erisõjaväeringkonna koosseisu, siis otsustas sõjaväeringkonna juhtkond ringi, ning ei andnud 16. korpuse lennusalka ära. 26. augustil 1940 anti välja kaks uut käskkirja, milledest esimeses anti 16. korpuse lennusalk hoopis 19. korpuse üksiku eskadrilli formeerimiseks (mis jäi Leningradi sõjaväeringkonna koosseisu). Teises käskkirjas anti 65. korpuse eskadrilli formeerimiseks ainult üks R-5 lennukitel lüli senisest 31. luurelennuväe eskadrillist. See lüli pidi 1. septembriks 1940 kolima Tartu lennuväljale, kuid tegelikkuses jõudis kohale 3. septembril 1940. Uus käskkiri 65. korpuse üksiku eskadrilli koosseisude kohta anti aga välja 31. augustil 1940, mille järgi pidid eskadrilli moodustama see sama 31. eskadrillist eraldatud lüli ning juba Tartus asunud 96. sidelennulüli. Tähtajaks endiselt 25. september. Käskkirjas ei mainitud ka varasemas käskkirjas olnud 11. sidelennulüli ning seega jäi üksik eskadrill esialgu vaid 2-lüliliseks, isegi lennusalgast väiksemaks. Ilmselt seda hiljem täiendati lennukite ja/või üksikute lülidega, kuid selle kohta pole enam kuskilt infot ette jäänud.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas toomas tyrk »

Nüüd tagasi merelennuväe juurde. Kuna ma selle kohta leidsin Internetist suht vähe materjali, siis tuli vahepeal offline meediaga suhelda. Kuna olemas selline raamat - Левшов П.В., Болтенков Д.Е. Век в строю ВМФ: Авиация Военно-Морского Флота России (1910-2010), siis õnnestus üht-teist täpsustada ka veidi varem kirjapandu osas.

10. segalennuväe brigaad (mis oli Eestisse toodud merelennuväe üksusete katuseks) formeeriti 25. oktoobril 1939 endise 9. luurelennuväe brigaadi baasil. See 9. brigaad oli formeeritud alles pool aastat tagasi, sellesse oli kuulunud 5 MBR-2 lennukeil lennanud luurelennukite eskadrilli. Nüüd siis kasutati brigaadi juhtkond ära Eestisse toodava üksuse staabi loomiseks, esialgu määrati brigaadi koosseisu ainult kaks MBR-2 eskadrilli (12. lähiluure eskadrill ning 44. üksik mereluureeskadrill). Hiljem lisandus sinna ka kolmas (43. üksik mereluure eskadrill). Täpset käskkirja teksti pole küll avaldatud, aga ilmselt toimus asi samamoodi kui teistes välismaale saatmiseks mõeldud üksustes – meeskond komplekteeriti ka teistest eskadrillidest poliitiliselt ustavamate ning kontrollitud tegelaste kaasamisega.

Juba 22. oktoobril oli 44. üksik mereluureeskadrill saanud korralduse baseeruda Rohuküla sadamasse, kuid kuna hiljem selgus, et läbirääkimistel Eesti pool keeldus Rohuküla sadamat venelastele üle andmast, siis muudeti asukoht Paldiskiks. 28. oktoobril jõudsid aurikul „Lunatšarski“ Paldiskisse üksuse maapealne osa ning brigaadi juhtkond. Brigaadi juhtkond kolis hiljem Tallinnasse, kus asus ka kogu Baltikumi määratud mereväe osade staap. 26. oktoobril oli juba Kihelkonda jõudnud 12. eskadrilli maapealne osa ning 1. novembril jõudis Liepajasse transportlaeval „Luuga“ ka 43. eskadrilli maapealne osa.

12. novembril lendasid samaaegselt kaksteist 44. eskadrilli MBR-2 lennukit Veino lennubaasist ning kaksteist 12. eskadrilli lennukit Habolovo lennubaasist Paldiskisse. Veel samal päeval lendas viis 12. eskadrilli MBR-2 edasi Kihelkonna baasi. Ülejäänud seitse MBR-2 lennukit olevat Kihelkonnale jõudnud alles peale 15. jaanuari 1940. Nimelt oli ööl vastu 13. novembri torm ning suht avatud Paldiski lahes merel ankrus seisnud brigaadi lennukid paisati kaldale. 15 lennukit 19-st said nii tõsiselt viga, et vajasid põhjalikku remonti, mis kestis kuni jaanuari keskpaigani. Alles siis said ülejäänud 15. eskadrilli lennukid oma teekonda jätkata. Vahepeal 3. detsembril 1939 oli 12. lähiluure eskadrill nimetatud ümber 15. üksikuks mereluure eskadrilliks.

30. novembri seisuga oli Paldiski lennuväljale asunud ka 57. kiirpommituslennuväe polgu 2. eskadrill SB pommituslennukitel. 13. detsembril asus samasse 12. üksik hävituslennuväe eskadrill I-15 lennukeil. 18. detsembril lendas kohale veel 3 SB pommituslennukit ning 3 (teistel andmetel – 6) I-153 hävituslennukit. Viimaste algne üksus ei ole teada, olid kuulunud 61. hävituslennuväe brigaadi koosseisu (kuhu kuulusid kõik Baltimere laevastiku hävituslennuväe üksused), kuid kohapeal formeeriti neist 30. üksik hävituslennuväe salk, mille ülemaks sai vanemleitnant I. Borissov.

19. detsembril 1939 saabus Paldiskisse veel 14 SB pommituslennukit, mis varem olid kuulunud 57. polku ning 6 DB-3 pommituslennukit, mis varem olid kuulunud 1. miini- ja torpeedolennuväe polku. Hiljemalt siis (aga võimalik, et üks SB eskadrill oli nimetatud ümber juba varem) said eskadrillid uue numeratsiooni. SB pommituslennukite eskadrillid olid 10. lennuväebrigaadi 1. (ülem kapten A. Krohhalev) ja 2. (ülem teadmata) pommituslennuväe eskadrill ning DB-3 pommituslennukid sama brigaadi 3. eskadrill. Viimase ülemaks sai kapten M. Plotkin. Talvesõja jooksul saadeti väiksemate gruppidena lennukeid veel juurde ning Talvesõja lõpuks oli brigaadi koosseisus 1., 2., ja 3. pommituslennuväe eskadrill (nagu eespool kirjeldatud) ning 1. ja 2. hävituslennuväe eskadrill. Kuidas need viimased täpselt jagunesid, on vähemasti minule veel segane, aga igatahes kuulus nende koosseisu nii I-15, I-153 kui I-16 hävituslennukeid. Need kolm üksikut mereluure eskadrilli MBR-2 lennukeil – 15., 43. ja 44. – olid 25. jaanuaril 1940 10. brigaadi koosseisust välja arvatud ning allutatud vahetult Baltimere laevastiku õhujõudude ülemale.

Talvesõja aegsete kaotuste kohta on teada, et 1. eskadrill kaotas 5 lennukit, neist üks purunes lennuõnnetuses (09.02.1940), kaks tulistati alla vastase hävituslennukite poolt (mõlemad 20.02.1940, meeskonnad hukkusid) ning kaks tulistati alla vastase õhutõrje poolt (26.02. ja 02.03.1940, viimasel juhul hukkus ka lennuki meeskond). 2. eskadrilli kaotused ei ole avaldatud. 3. eskadrill kaotas vaid ühe DB-3 lennuki ja selle ka alles 4. märtsil 1940 lennuõnnetuse läbi, kui eskadrilli lennukid lendasid juba tagasi Paldiskist oma alalise üksuse juurde Bezzabotnoje lennuväljale.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas toomas tyrk »

Talvesõja järel asuti 10. lennuväe brigaadi koosseise korrastama. Enamus ajutiselt neile allunud üksuseid läks tagasi need sinna eraldanud väeosade juurde. Mis jäid aga ka edaspidi nende alluvusse – said juba uued numbrid. Pommituslennuväe eskadrillidest lahkus Paldiskist üks SB eskadrill ning üks DB-3 pommituslennukite eskadrill. Paldiskisse jäi ainult üks eskadrill, mis sai nimeks 20. üksik kiirpommituslennuväe eskadrill. Paldiskisse jäänud hävituslennukid koondati 30. üksikusse hävituslennuväe eskadrilli, mis oli relvastatud I-15 ja I-153 lennukitega. Augustis 1940 nimetati see ümber 94. üksikuks hävituslennuväe eskadrilliks.

Pisut segaseks jääb nende üksikute luurelennuväe eskadrillide staatus. Mäletatavasti võeti need Talvesõja ajal 10. brigaadi alluvusest ära ja vähemasti minu jaoks on arusaamatu, kas nad Talvesõja lõppedes uuesti allutati 10. brigaadile või mitte. Enamuses Internetis ringlevaist versioonides ei ole need eskadrillid ka peale Talvesõja lõppu 10. brigaadi alluvuses, kuid olen kohanud ka selliseid versioone, et on. Eelpool nimetatud raamatus „Vek v stroju“ on toodud Baltimere laevastiku õhujõudude koosseis seisuga „1940. a. keskpaigas“, ilma täpse kuupäevata, kus kaks neist eskadrillidest – 43. ja 44. – on 10. brigaadi alluvuses ning 15. üksik mereluureeskadrill ei ole enam üksik, vaid hoopis 15. luurelennuväe polgu koosseisus. Kuna aga ka kogu ülejäänud 10. brigaadi koosseis ei olnud kohe kindlasti 1940. a. keskpaigas selline nagu seal tabelis toodud, siis ma pigem nagu ignoreeriks seda. Ja eeldame endiselt, et need üksikud mereluure eskadrillid jäid iseseisvateks ning allusid otse Baltimere laevastiku õhujõudude ülemale.

Igal juhul jäi 10. brigaad oma koosseisult peale Talvesõja lõppu üsna kõhnakeseks. Paldsikisse jäi ainult kaks üksikut eskadrilli maalennukeid ning siis need mereluure eskadrillid, millede alluvus ei ole selge. Olukord hakkas muutuma alles 1940. a. septembris kui Eesti oli juba N Liidu koosseisus. Nimelt otsustati siis formeerida kaks uut merelennuväe polku, mis pidid hakkama Eestis baseeruma ning alluma 10. brigaadi juhatusele.

Kuna seal „Vek v stroju“ raamatus on käskkirja number ning osa sisust avaldatud selle suurema numbriga polgu kohta, siis alustaks sellest. 25. augustil 1940 andis sõjamerelaevanduse rahvakomissar välja käskkirja nr 00218, milles käskis formeerida 73. kiirpommituslennuväe polgu asukohaga Hanko lennuväljal, tähtaeg oli kusagil oktoobris 1940. Polgu formeerimiseks tuli kasutada ühte Hanko baasis asunud üksikut kiirpommituslennukite eskadrilli, Paldiskis asunud 20. üksikut kiirpommituslennukite eskadrilli ning kolme 57. kiirpommituslennuväe polgu eskadrilli. Tegelikkuses lõppes 73. polgu formeerimine 4-eskadrillilises koosseisus 20. septembriks 1940. 5. eskadrill lisandus polgule alles 1. detsembril 1940. Polgu komandöriks sai A. Krohhalev. Pisut segaseks jääb polgu algne paiknemine ning alluvus. Kas kõik eskadrillid baseerusid ka Hanko poolsaarele, või jäid osad neist esialgu Eestisse. Näiteks senigi Paldiskis paiknenud eskadrill. Või toimus kogu formeerimine tegelikult juba Eestis? Igatahes koliti polgu juhatus ja enamus eskadrillidest üsna pea Pärnusse. Baltimere laevastiku merelennuvägi võttis oma kätte Pärnus peaaegu valmis olnud Eesti tsiviillennuvälja ning sellest saigi 73. polgu põhibaas kuni 1941. a. suvesündmusteni välja. Hiljemalt Pärnusse kolimise ajal läks 73. polk ka 10. brigaadi alluvusse.

71. hävituslennuväe polgu formeerimise kohta väljaantud käskkirja ning selles sisalduvat ei ole senini õnnestunud avastada, kuid juba puhtast loogikast lähtuvalt pidi see aset leidma kaks numbrit suuremast polgust varem või siis samal ajal. Polgu formeerimiskohaks on internetis olevate materjalide puhul millegipärast pakutud Lasnamäe lennuvälja, kuid nagu juba eelnevalt nägime – Lasnamäe lennuväli läks vene maavägede lennuväele ning seal baseerus 38. hävituslennuväe polk. Merelennuväele anti üle Ülemiste lennuväli ning ka hilisemates dokumentides (kuni Suure Isamasõja alguseni välja) on 71. polgu baseerumiskohana märgitud Ülemiste lennuvälja. Nii et mina kaldun arvama, et see Laksberg/Lasnamäe on mingi kala ning formeerimiskohaks oli ette nähtud ikka Ülemiste. Polgu koosseisu läks see Paldiskis asunud siis 94. üksiku hävituslennuväe eskadrilli nimetust kandnud üksus ja veel neli eskadrilli kusagilt mujalt Baltimere laevastiku hävituslennuväe üksustest. Polgu ülemaks sai major A. Koronets ning relvastus koosnes I-15bis ja I-153 hävituslennukeist. See polk läks kohe algusest peale 10. brigaadi alluvusse.

Kolmas polk, mis 1941. a. suveks oli ka 10. brigaadi koosseisus ning vähemalt osaliselt paiknes Eestis, oli 13. hävituslennuväe polk. See polk oli kolinud 1940. a. kevadel Hanko poolsaarele ning miskipärast paljudes allikates pakutakse kohe samast perioodist ka 10. brigaadi koosseisu, kuid tegelikult jäi polk siis endiselt alluma 61. hävituslennuväe brigaadile, kuhu olid koondatud ka ülejäänud Baltimere laevastiku hävituslennuväe üksused. Polk allutati 10. brigaadile alles 9. juunil 1941. Selle põhjuseks oli ilmselt asjaolu, et mais 1941 oli alanud Hanko baasis lennuvälja remont ning seni kogu koosseisuga Hankos baseerunud polk jagunes osadeks. Hankosse jäi polgu staap ja üks eskadrill, üks eskadrill kolis Tallinna Ülemiste lennuväljale ning kolm eskadrilli Kerstovo lennuväljale Leningradi lähistel. Kuigi staap jäi Hankosse oli polgu komandör polkovnik I Romanenko Tallinnas. Teistel andmetel oli Tallinnas koguni 1,5 eskadrilli.

Olulisemad muutused, mis veel enne saksa-vene sõja puhkemist aset leidsid, ja mis vajaksid äramainimist. 43. üksik mereluure eskadrill kolis Paldiskist samuti Tallinnasse, Ülemiste merelennuväljale. Ning Paldiskisse toodi sealse merebaasi kaitseks uus üksik hävituslennuväe eskadrill, mis kandis numbrit 104.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: N Liidu lennuväe üksused Eestis 1939-41

Postitus Postitas toomas tyrk »

Võtsin veel veidi kaevata selle 73. polgu ajalugu. See läheb tagasi ikka vähe sügavamale, kui 1940. a. august. Nimelt oli algul kõigi Hankos asunud lennuväeosade katuseks kavandatud 73. segalennuväe polk.

Hanko mereväebaasi koosseis kinnitati sõjamerelaevanduse ministri käskkirjaga nr. 0067, 20. märtsist 1940. Selles oli kõigi muude üksuste seas kirjas ka 73. segalennuväepolk, mis oligi ainus lennuväeüksus baasis. Peale lennubaasi, mille nr ei ole antud. Kõik baasi üksused, st. ka lennuväe üksused, allusid selle käskkirja järgi baasi ülemale ja komissarile. Kes omakorda allusid otse Baltimere laevastiku ülemale.

22. märtsil lahkusid Hankost ja Hanko poolsaarelt kõik Soome tsiviilelanikud ning sõjaväelased ning samal päeval saabus ka kohale N Liidu komisjon, kes pidi objekti üle vaatama ning baseerumise osas seisukohad võtma. Selle komisjoni töö tulemusel valmis Baltimere laevastiku ülema ettepanek sõjamerelaevastiku rahvakomissarile (direktiiv nr 1op/152ss) Hankos baseeruda võivate väeosade kohta, milles (lisaks igasugu laevastikuüksustele) pakkus Hanko välja ka 15. luurelennuväe polgu baasiks ning kogu komploti kaitsmiseks oleks tulnud sinna kolida ka 13. hävituslennuväe polk.

22. aprillil andis sõjamerelaevastiku rahvakomissar välja uue käskkirja Hanko baasi kohta, mille esimeses osas olid toodud selle ülemale allutatud väeosad ning teises osas 22. juuniks 1940 seal baseeruma pidanud väeosad. Selles teises osas oli jällegi kirjas 73. segalennuväe polk, kuid see oli endiselt ainus lennuüksus Hankos. Ei 13. ega 15. polku selles käskkirjas ei mainita.

Tegelikkuses ilmselt seda 73. segalennuväe polku sinna Hankosse ka ei tekkinud ega kolinud. Nagu eelmisest postitusest näha – 25. augustil 1940 oli Hankos üks üksik SB eskadrill, mis pidi siis formeerida otsustatud 73. pommituslennuväe polgu koosseisu minema. Ei räägita 73. polgu ümberformeerimisest pommituslennuväe polguks. Ülejäänud selle hüpoteetilise polgu eskadrillid pidid ilmselt olema hävituslennukeil. Aga hiljem oli ikkagi 13. hävituslennuväe polk see, mis täies koosseisus Hanko poolsaarele kolis. Ning 15. luurelennuväe polk samuti Hankosse ei jõudnud, seal hakkas baseeruma 81. üksik mereluureeskadrill – 12 MBR-2 luurelennukit. Ning 73. pommituslennuväe polk kolis Pärnu lennuväljale Eestis. Või siis formeeritigi tegelikult juba seal.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline