Täna on siis auväärt juubel...
80 aastat tagasi, 23. detsembril 1941, tõusis esimest korda õhku hävitaja Myrsky (Torm) prototüüp - ainus Soomes projekteeritud ja ehitatud seeriahävitaja. Erinevalt enamikust teistest lennukitest ei olnud sellel lennukil "ainukest" peakonstruktorit, vaid selle projekteerijaks määrati neljast insenerist koosnev loominguline meeskond riigile kuuluvast Valtion Lentokonetehdase lennukitehasest Tamperes. Projekteerimisega alustati juba 1939. aasta suvel, kuid see kulges üsna aeglaselt.
Soome ei olnud toona jõukas riik, mistõttu lennuk ehitati võimalikult lihtsa tehnoloogiaga, kasutades minimaalselt kallist ja nappivat duralumiiniumi. Kere oli keevitatud ristkülikukujulise terastorustikust fermina, millele metallfermist üleulatuvad puiduga anti voolujooneline kuju. Tiib ja stabilisaatorid olid täispuidust ning kaetud vineeriga. Ka kere oli kaetud vineeriga ja ainult mootori kapotiosa oli valmistatud alumiiniumist.
Konstruktsioon meenutab suuresti näiteks nõulogude hävitajat Jak-1, ainus erinevus on see, et Jakil oli kere sabaosa kaetud mitte vineeri, vaid perkaliga. Mootor oli aga hoopis teist tüüpi, ameerika 14-silindriline õhkjahutusega Pratt & Whitney R-1830 kaherealine täht. Soomlased olid enne sõda ostnud USAst ühe partii neid mootoreid ja said seejärel sakslastelt, kes olid need trofeeks saanud, veel lisaks mitukümmend tükki. Relvastus koosnes neljast suurekaliibrilisest kuulipildujast ning tiiva alla võis kinnitada kaks 100 kg pommi või sama massiga allavisatavad kütusepaagid.
Tänu oma segakonstruktsioonile, milles oli ülekaalus puit, sai lennuk üsna raske. Sellest tulenevalt ei olnud lennuomadused kaugeltki silmapaistvad, maksimaalne kiirus ei ületanud 530 km/h. Ehitati neli prototüüpi, millest kolm kukkus katsete käigus alla, kusjuures kaks pilooti hukkus. Põhjuseks oli pöörisesse sattumine ja puitdetailide kehv liimimise kvaliteet. Nende probleemide lahendamiseks kulus peaaegu aasta seepärast algas seeriatootmine alles 1942. aasta lõpus.
Kokku telliti 50 Tormi, millest 47 jõuti valmis ehitada enne Soome lahkumist sõjast. Kuid 1944. aasta suvel jõudis neist rindele vaid 30 ja ainult 15 tegi lahingulende. Selleks ajaks olid soomlased saanud Saksamaalt sada viiskümmend Messerschmitti, mille taustal nende enda hävitaja nägi üsna armetu välja.
Myrsky piloodid mingit märkimisväärset edu ei saavutanud, vaid ainult ühes lahingus kahjustas leitnant Linden vastase Jak-9 ja kapten Virkunen tabas La-5. Kuid mõlemad kahjustatud masinad pöördusid tagasi oma lennuväljadele. Siiski ei kandnid soomlased ka kaotusi, kuigi õnnetusjuhtumite arv lennukitega oli kõrge. Kuni 1947. aastani, mil "Myrsky" relvastusest maha võeti välja ja vanametalliks tehti, kukkus 47-st toodetud masinast alla 10. Üldiselt ei saa Soome hävitajate ehitamise kogemust kaugeltki edukaks nimetada, küll aga oli see märkimisväärseks toeks läbi aegade ülepea oma lennuväega majandada.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...