LANGENUD EESTI SÕDURID
LANGENUD EESTI SÕDURID
Just lõppenud virtuaalne nuiasõda , mille kutsusid esile 80 aastat tagasi langenud saksa keisriarmee soldatid, tõi meelde loo langenud eesti sõduritest! Ja kui teistest rahvustest sõdurite säilmed tekitavad eestlase meeles ikka lahkarvamusi ,siis omaenda -päris eesti rahva poegadesse peaks suhtumine küll ühene olema.Seda juhul ,kui me ei vaata ühesilmselt läbi poliitikaprisma. Tuli nimelt meelde ammunähtud Kersna saade ,kus näidati eesti sõdurite säilmete väljakaevamist mingist ühishauast. Tegu siis noorte mobiliseeritutega ,kes minu mäletamist mööda paisati Sinimägede lahingutesse. Arvuliselt oli maetuid 200 ringis ja väljakaevamised toimusid siis kusagil Vaivara või Toila kandis . Vabandan ,aga ei mäleta täpset matmispaika. Enamuses tehti ka hukkunud kindlaks ja kõik säilmed pidi auavaldustega ümber maetama. Ilusti piimakastidesse sängitatuina viidi siis langenud kangelased ajutisse säilituskohta -Vaivara vallamaja varemeisse. Edasi olen kuulnud ,et puudusid ressursid ,huvi ja tahtmine jne. , jne. MIS ON NENDEST EESTI POISTEST SAANUD ?
Kuna keegi pole antud teemal sõna võtnud ,püüdsin jõudumööda uurida ise loo üksikasju.Tegu siis Utriast välja kaevatud 340 eesti sõduri säilmetega.Üritust juhatas siis arvatavalt Saksa Sõjahaudade Hoolde Liit. eestlased olid maetud eraldi saksa sõjaväelastest. Väljakaevatud säilmed ladustati Jõhvi lähedal asuvasse aita (mainisin ekslikult Vaivara rahvamaja) ,kus need siis aastaid läbitilkuva katuse ja kuulu järgi rottide keskel lebasid ? Materjal -zetoonid- veeti muidugi saksamaale ja on arusaamatu kuipalju on siis tuvastatud langenud sõjamehi ? Hiljem tekkis kemplemine eesti-saksa poolte vahel matmise korraldamisel. Saksamaa tahtis matta langenuid ,kui saksa armee sõdureid Narva kalmistule ,sellega polnud aga nõus arvatavalt eesti veteranid. Meie armas muinsuskaitse ajas samuti tollele isematmisele sõrad vastu -kulud oleks pidanud ju kandma eesti pool -seega ka muinsuskaitse ise. Andmed ,mida õnnestus saada katkevad minu otsingutes aastaga 2002 -mis sai siis EDASI!!
Teema on huvitav, aga kahjuks ei oska midagi asjalikku lisada ning heal meelel jääksin esialgu pigem lugeja rolli.
Eks samalaadseid asju ole Eestimaal mujalgi juhtunud, et hea ettevõtmine on lõpuks poliitika ja omavahelise naaklemise nahka läinud.
Eks samalaadseid asju ole Eestimaal mujalgi juhtunud, et hea ettevõtmine on lõpuks poliitika ja omavahelise naaklemise nahka läinud.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Kas on ka internetis olemas mingeid sõdurite nimekirju või andmebaase ?
Nimelt omal vanaisa ilmasõjast osavõtnu ja nüüdseks juba surnud.
Tahaks tema sõjaaja käekäigu kohta rohekem teada aga paraku, siis kui ta elus oli oli see keelatud teema ja nüüdseks on ta kahjuks surnud ja pole kellegi käest enam küsida.
Niipaljukest on teada et teenis Piirikaitse Rügemendis
Kas selleiste kesiset andmetega on üldse lootust miskit leida ja kust otsida ??
PS oma tegude eest ka siberis istunud ja hiljem asunud.
Nimelt omal vanaisa ilmasõjast osavõtnu ja nüüdseks juba surnud.
Tahaks tema sõjaaja käekäigu kohta rohekem teada aga paraku, siis kui ta elus oli oli see keelatud teema ja nüüdseks on ta kahjuks surnud ja pole kellegi käest enam küsida.
Niipaljukest on teada et teenis Piirikaitse Rügemendis
Kas selleiste kesiset andmetega on üldse lootust miskit leida ja kust otsida ??
PS oma tegude eest ka siberis istunud ja hiljem asunud.
Paari päevaga saan ühteist täpsustada aga momendil tean ainult et oli Narva kandis kuni väeosa purustamseni ???
Andmed pärinevad vanaema käest niiet ei pruugi olla eriti täpsed.
Vanaisa ise oli Tondi sõjakooli lõpetanud, siis poolas ülikoolis kehakultuuri õppinud, üliõpilasseltsi Liivika liige, Viljandist pärit,. Nimi Toivo Õunap.
Momendil ei oska muud täpsustada, kuid lähiajal uurin vanemate sugulaste käest niipalju välja kui võimalik.
Andmed pärinevad vanaema käest niiet ei pruugi olla eriti täpsed.
Vanaisa ise oli Tondi sõjakooli lõpetanud, siis poolas ülikoolis kehakultuuri õppinud, üliõpilasseltsi Liivika liige, Viljandist pärit,. Nimi Toivo Õunap.
Momendil ei oska muud täpsustada, kuid lähiajal uurin vanemate sugulaste käest niipalju välja kui võimalik.
Otsides andmeid arhiivist, mine Tallinnas Maneezhi tn Riigiarhiivi lugemissaali ja küsi, kas suures isikukartoteegis on andmeid Õunap, Toivo 8varem Hildebert) kohta. Siis vaadatakse sulle järgi, kas on toimikutest see nimi välja sedeldatud.
Ja teiseks Tõnismäele Riigiarhiivi filiaali, ja seal lugemissaalis küsi, kas on julgeoleku- või siseministeeriumi kartoteekides vanaisa toimikut või arvestuskaarti. "Memento" raamatute võrguversioonist ma küll Toivo Õunap'i kohta andmeid ei leidnud.
Kes siin abistada tahavad, neile kiirotsingu tulemus (elulugu vt Spordibiograafilises leksikonis):
Toivo Õunap (enne 1936 eesnimi Hildebert), 23. V 1913 Viljandimaa Paistu vald - 17. IV 2000 Viljandi. Isa metsatööstur Johan H. Ema Alide (sünd. Kõre). Õppis Kantreküla algkoolis Viljandis, Viljandi II algkoolis, Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumis, lõpetas 1932, sõjakooli aspirant, Tartu ülikoolis majandust 1932-38, Poola kehalise kasvatuse ülikoolis 1936, Tartu ülikoolis kehalist kasvatust 1939-1942, lõpetas. Oli pärast II ms vangis Venes, sundasumisel Sverdlovski oblastis Krasnoturinskis, naases Eestisse. Algul Vironias, siis 1932 Liivikasse. Kümnevõistluse Eesti meister (1939 Toivo Õunap 6179 punkti).
Vend Johannes Õunap (7. IV 1914), 1944 Saksamale, 1947 Belgiasse, sealt Inglismaa kaudu Uus-Meremaale.
ERA.1.3.5529 - siit võib leida Toivo Õunapi välispassitoimiku 1938-1939
EAA.2111.1.13186 - foto "Postimehe" materjalide hulgas
EAA, 2001, 1,18734 - ülikoolitoimik
EAA,1769,1,522 - Liivikaga seotud tema materjalid
Ja teiseks Tõnismäele Riigiarhiivi filiaali, ja seal lugemissaalis küsi, kas on julgeoleku- või siseministeeriumi kartoteekides vanaisa toimikut või arvestuskaarti. "Memento" raamatute võrguversioonist ma küll Toivo Õunap'i kohta andmeid ei leidnud.
Kes siin abistada tahavad, neile kiirotsingu tulemus (elulugu vt Spordibiograafilises leksikonis):
Toivo Õunap (enne 1936 eesnimi Hildebert), 23. V 1913 Viljandimaa Paistu vald - 17. IV 2000 Viljandi. Isa metsatööstur Johan H. Ema Alide (sünd. Kõre). Õppis Kantreküla algkoolis Viljandis, Viljandi II algkoolis, Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumis, lõpetas 1932, sõjakooli aspirant, Tartu ülikoolis majandust 1932-38, Poola kehalise kasvatuse ülikoolis 1936, Tartu ülikoolis kehalist kasvatust 1939-1942, lõpetas. Oli pärast II ms vangis Venes, sundasumisel Sverdlovski oblastis Krasnoturinskis, naases Eestisse. Algul Vironias, siis 1932 Liivikasse. Kümnevõistluse Eesti meister (1939 Toivo Õunap 6179 punkti).
Vend Johannes Õunap (7. IV 1914), 1944 Saksamale, 1947 Belgiasse, sealt Inglismaa kaudu Uus-Meremaale.
ERA.1.3.5529 - siit võib leida Toivo Õunapi välispassitoimiku 1938-1939
EAA.2111.1.13186 - foto "Postimehe" materjalide hulgas
EAA, 2001, 1,18734 - ülikoolitoimik
EAA,1769,1,522 - Liivikaga seotud tema materjalid
Kui vanaisa kodukohaks oli Viljandi kant ,siis kuulus ta arvatavalt 3. Piirikaitserügemendi II pataljoni. Pat. ülemaks kpt. Kõlu. Maikuu alguses paigutati rügement Narva jõe joonele Permisküla - Vasknarva vahele. Samasse rindelõiku väeosa ka jäi kuni saatuslike septembripäevadeni.Edasi siis kottijäämine ja kuidas kellegil õnne juhtus olema. Sellised andmed leidsin pealiskaudsel uurimisel-loodan ,et saad siit mingid pidepunktid edasisteks otsinguteks? Veel niipalju -rügemendi ülemaks oli kolonelleitnant M. Kaermaa Parimatega Ivalo.
Tänud estoloogile ja ivalole !!
Sain juba siit nii mõndagi teada mida varem ei teadnud ja arhiivi lähen kah esimesel võimaluse uurima.
Annan siis kah tulemustest teada.
PS vanaisa vend kes uus meremaale pääses leiti hiljem (70 ndatel) oma aiast surnuna ja kuuldavasti olevat enne seda organid üritanud teda korduvalt kaastöötajaks saada.... kas need asjad ka omavahel seotud on ..ei oska öelda.
Sain juba siit nii mõndagi teada mida varem ei teadnud ja arhiivi lähen kah esimesel võimaluse uurima.
Annan siis kah tulemustest teada.
PS vanaisa vend kes uus meremaale pääses leiti hiljem (70 ndatel) oma aiast surnuna ja kuuldavasti olevat enne seda organid üritanud teda korduvalt kaastöötajaks saada.... kas need asjad ka omavahel seotud on ..ei oska öelda.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 22 külalist