Märtsipommitamine 1944

[toomas tyrk]

Aitähh legendi eest!

Järelikult ei olnud need lahingkäsus antud sihtmärgid. Kuigi (mõned?) võisid ju ka olla.

[Jaanus2]

Arvestades sellega, kui vähe saksa sõjaväelasi pommitamises surma sai, oli sõjaliselt tegu vähemalt väga väikese kasuteguriga üritusega. Kas punalendurid olid analoogilistes üritustes kuskil ka edukamad või oligi see sõjaliste objektide pommitamise tavaline efektiivsus nende puhul? Mitte-elusate sõjaliste objektide puhul oli ka efektiivsus väike, arvestades lennukite hulka.

[andrus]

Üks lahingukäsu näide ka (2. kaardiväe kauglennuväekorpus):

[andrus]

Juskele hakkab ka tasapisi kohale jõudma "trofeelennukitelt tehtud kättemaksupommitamistega päästetud Tallinna" versiooni vähene usutavus.
http://jaakjuske.blogspot.com/2020/03/m ... -roll.html

Niisama veel ka natuke infokillukesi:
3. kaardiväe kauglennuväekorpus tegi lisaks Tallinna pommitamisele ka 13 lendu partisanide varustamiseks. Ei leidnud kellaaega, kuna need lennud toimusid, aga on võimalik, et seetõttu jäi teine rünnak nõrgemaks (esimese rünnakus Tallinnale osales 64, teises 49 lennukit).
4. kaardiväe kauglennuväekorpus tegi ainult ühe rünnaku Tallinna peale.
5. kauglennuväekorpus tegi teise rünnaku Narva rinde tagalasse (41 lennukit, Vaivara jaam, Kirikuküla, Perjatse, Kannuka).
6. kauglennuväekorpus tegi teise rünnaku Narva rinde tagalasse (20 lennukit, Vaivara jaam, Kirikuküla, Perjatse, Kannuka).
7. kauglennuväekorpus tegi teise rünnaku Narva rinde tagalasse (14 lennukit, Vaivara jaam, Kirikuküla, Perjatse, Kannuka). Paiknes Levašovo lennuväljal, mille stardi- ja maandumisrada langesid 4 kuni 6 tunniks soomlaste meetmete töttu rivist välja.
45. kauglennuväediviis tegi ühe rünnaku Tallinna vastu.

Soome lennukite rünnakud toimused 5, 6, 7. kauglennuväekorpuste lennuväljade pihta, seega võiks soomlased olla pigem Perjatse päästjad?

[andrus]

Kuidagi nõrgaks jäi see keskhaigla teema? Postimehe artikli kommentaaridest:

kommenteerin (troll nagu ma väidetavalt olen) miks minu arvates tollane Keskhaigla ja Liivalaia tänav said kaela hulga pomme.

On ünsa tõenäoline, et nende pomme heitnud lennukite sihtmärgiks oli Kaare tee tollase Kaitseväe keskhaigla (tänane Kaitsevägede peastaap) kandis, kus sel ajal asus (sadamast saabuva) kitsarööpmelise raudtee ja laiarööpmelise raudtee kohtumispaik. Minu arusaamal toimusid seal pidevad ümberlaadimised, seal asusid tagavarateed (mitmete ešelonidega), samas paiknesid ka Juhkentali kasarmud ja laod (millede asukoht oli venelastele juba ajalooliselt väga hästi teada). Loomulikult pidasid venelased heaks otseseks või kõrvaliseks sihtmärgiks ka sõjaväehaiglat.

Kuna lennukid lähenesid Tallinnale kagu ja lõuna suunalt, siis oli kindlasti üheks lähenemise orientiiriks Ülemiste lennuväli. Samas oli sellelt suunalt lähenemisel toimetamas mitmeid õhutõrjepatareisid ning ka ööhävitajate lüheim teekond saagini oli umbes samas kandis. Punakotkad arvatavasti oma ebakompetentsuses tõstsid tõkketule tõttu lennukõrgust, või kiirust vmt. Igatahes oli tulemuseks hilinenud pommide vagu, mis ei puutunud isegi Siselinna kalmistut (loogiline nö möödanihe kui pommid oleks vabastatud sõjaväe haiglat silmas pidades), vaid tabas nii Keskhaiglat kui ka Liivalaia tänavat, Vaestepatuste kanti, Endlat ning Väike Ameerika kanti.

[Kriku]

Loomulikult pidasid venelased heaks otseseks või kõrvaliseks sihtmärgiks ka sõjaväehaiglat.

MOTT.

Allikaid tal sellele väitele paraku vaevalt et on.

[andrus]

Loomulikult pidasid venelased heaks otseseks või kõrvaliseks sihtmärgiks ka sõjaväehaiglat.

MOTT.
Allikaid tal sellele väitele paraku vaevalt et on.

2) Artiklis püstitatakse väide, et haiglahoone moodustas hea sihtmärgi ning seetõttu seda ka rünnati. Risto-Pearu Koovit seda millegipärast ei kommenteeri ja kirjutab sellest, kas Tallinnas oli legitiimseid sihtmärke. Väide "Tallinn ei olnud kohe kindlasti tsiviilobjekt" eeldab ekslikult, et linna tervikuna saab hinnata kas tsiviil- või militaarobjektiks.

Sündmuste toimumise ajal oli postimehe artikli autor vist 11 aastane? ja "allikaid tal sellele väitele paraku vaevalt et on" ?

Seega praegu pole põhjust arvata, et sihiti haiglat? Haigla pihtasaamine pole argument, kui arvestada tolleaegset pommitamisvõimekust.

[Kriku]

Seda nüüd küll, aga sõjaväehaigla sihtmärgiks valimine pole ju parem?

[Lemet]

Toonases reidis osaleja on meenutanud, et orientiirideks olid meri, Ülemiste ning Harku järv. Millisesse kolmnurka ka pommid maha puistati. Kui pommitamise täpsusest rääkida. Hilisemad tulijad loopisid oma laadungi juba maal möllavate tulekollete pihta. Mingite konkreetsete objektide pommitamisest rääkida...

[andrus]

Seda nüüd küll, aga sõjaväehaigla sihtmärgiks valimine pole ju parem?

Mingeid allikaid ka sellele sõjaväehaigla sihtmärgiks valimise väitele on?

Kõige kahtlasem seni silma jäänud sihtmärk oli 45. diviisil: http://www.airpages.ru/raid1000/1944_45add_04.shtml

Точка прицеливания для обеих полков - центр города.

[Kriku]

Seda nüüd küll, aga sõjaväehaigla sihtmärgiks valimine pole ju parem?

Mingeid allikaid ka sellele sõjaväehaigla sihtmärgiks valimise väitele on?

Ma ju ülal ütlesin, et paraku tal vaevalt et on... See on Risto-Pearu Kooviti teooria, mitte minu oma.

[andrus]

Loomulikult pidasid venelased heaks otseseks või kõrvaliseks sihtmärgiks ka sõjaväehaiglat.

Jah, see jääb tal tõestamata,. Ma ei saa aru, miks on vaja oma spekulatsioone faktide pähe esitada.

Tallinnas paiknesid tol hetkel Armeegrupp Narva kümne rindediviisi peakorterid, koos tagalateenistusega.
Lisaks õhutõrje meeskonnad, kahe sõjaväelennuvälja tehniline personal (relvurid, tehnikud jne). Kriegmsarine kaldateenistus. Politseipataljonide (korrapolitsei alluvuses) tagalateenistused. Kõik enamasti sakslased ehk siis kokku kümned tuhanded sakslased. Tehniliselt jah rindeväeosasid siin eriti polnud (on loogiline eeldada, et nad on ikka rindel ju), kuid rindeväeosadega seotud mehi oli siin väga palju.
Lisaks rindega seotud laod, sadam ja raudtee.

Siin ta ajab pada veel nende kümne rindediviisi koha pealt ja vist ka politseipataljonide koha pealt. Mis kasu saab olla rindeüksustel oma tagalateenistustest/peakorteritest, kui need asuvad 200 km kaugusel?

[andrus]

Ilmus veel üks müütide purustamise artikkel: https://ajalugu.ohtuleht.ee/995242/mart ... -punanoiad

Seda ma lugenud ei ole, veebist hakkas silma selline lause:

Oskar Öpiku (Mamersi) raamatust "Häda võidetuile" (1958) pärinevad ka lood, nagu oleksid venelased kasutanud pommitamisel taganevate sakslaste Leningradi rindel maha jäänud pomme.

Kui tahetakse ümber lükata väidet, et NSVL kasutas pommitamisel trofeepomme, siis jäädakse küll hätta. Ma olen kolm ja pool aastat tagasi juba kirjutanud, et näiteks 4. kaardiväe kauglennuväekorpuse trofeepommid on dokumenteeritud: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 52#p485552 (lisan ka pildid, sealt näeb mis ülesannet antud korpus täitis). Neid üksusi võis veel olla, kuna aruannetes tihtipeale pole kirjas pommi täpne tüüp, vaid ainult kaliiber. Aga kust need trofeepommid pärit olid, kas Leningradi rindelt - see jääb lahtiseks.

[Kriku]

Loomulikult pidasid venelased heaks otseseks või kõrvaliseks sihtmärgiks ka sõjaväehaiglat.

Jah, see jääb tal tõestamata,. Ma ei saa aru, miks on vaja oma spekulatsioone faktide pähe esitada.

Kummalisel kombel ei toeta see spekulatsioon kuidagi tema argumentatsiooni. Tema Keskhaigla pommitamist käistleva artikli kommentaaride üldisem mõte oli, et nõuk. lennuväel oli Tallinnas hulk legitiimseid militaarseid sihtmärke - ja siis enam-vähem järgmisel hetkel kuulutab ta sihtmärkide hulka kuuluvaks ühe teise haigla.

Vist läks lihtsalt jutt lappama

[toomas tyrk]

Mõned pildid 3. kaardiväe kaugtegevuslennuväe diviisi sõjategevuse päevikutest. Pole vist varem siit teemast ja foorumist läbi käinud.

Kõigepealt üks üldine

Allikas: ЦАМО, Фонд: 20058, Опись: 1, Дело: 7


Ja edasi siis diviisi märtsikuu aruandest (ЦАМО, Фонд: 20058, Опись: 1, Дело: 9)