www.militaar.net

Väga huvitav artikkel Tallinna nn. vabastamisest: http://kultuur.elu.ee/ke484_punaolevik.htm

Tsitaat:
Eesti Korpuse vägede ülemjuhataja kindralleitnant Lembit Pärn andis oma eelvägedele käsu: kiirelt liikuda Tallinna peale ja jõuda sinna, ennetades venelaste teisi üksusi. Kindral ütles oma lähikondlastele veel: Eesti Korpus peab sinna jõudma kiiresti juba ainuüksi sel põhjusel, et venelaste väed ei hakkaks Tallinna rüüstama, elanikke vägistama ja tapma.
Paraku sai rüüstamisi teoks, sest korpuse ridu oli täiendatud pidevalt Venemaa venelastega. Korteritesse tungiti, varasid omastati. Millegipärast oli ivanidel eriti suur haigus kellade suhtes. Röövimistele-marodöörlusele pandi siiski kähku piir ja seda otseselt Pärna käsul. Marodööride osas sai teoks ka karm sõjaaja lahend - mahalaskmine.

Kuna ka mu vanaisa võttis osa tankidessandist Tallinna, ja on ka veidi tema mälestusi kirjalikult alles, siis saan õelda, et Tallinna "vabastamisel" langes tema andmetel vaid üks tankijuht. Rohkem langenuid polnud!


Eesti Laskurkorpuse mehed 354. laskurpolgu kokkutulekul 1982. Need mehed jõudsid esimestena Tallinna, ennetades sellega venelaste vägivallatsemist linnas. (Pildil: Hämarik, Äär, Käär, Reitsel, Kodurand, Rist, Talve, Jesse, Metssoo, Pekri, Liivak, Erm)

Väidetavalt on ka tõnismäel puhkavad 3 sõdurit maradöörid. Vähemalt väitsid nii ühes tele esinemises seal elavad memmed. Olla käinud vargil samas majas aga nende õnnetuseks oli see juba antud koos täiega mingile ohvitserile. Saadi kätte ja lasti ka samas maha madruste poolt.
Teise seigana (ja pisut naljakana) rikuti Venemaa valitsejanna korraldust aastast 1772 mis keelab matmised linna piires.

Lugemist, kes olid siis need "Tallinna vabastamislahingutes" langenud "kangelased"?:
http://www.ekspress.ee/viewdoc/47ECD528 ... 8200352652
http://www.epl.ee/?artikkel=327299
http://www.epl.ee/?artikkel=324119

Need olid Liviko viinatehases soomust teinud marodöörid, ja üks juudi rahvusest vene sanitar, kelle venelased ise vägistasid ja tapsid. Üks siis oli ka tanki juht, kes tõesti nn. lahingus hukkus.


PS! Ngu näha, meie poliitikute vaikiv protest ei leia maailmas mingit kõlapinda. Seevastu Vene propaganda töötab täistuurides. Tublid! Varsti olemegi kõigi silmis kõige natslikum Euroopa häbiplekk!

krizz kirjutas: Kuna ka mu vanaisa võttis osa tankidessandist Tallinna, ja on ka veidi tema mälestusi kirjalikult alles, siis saan õelda, et Tallinna "vabastamisel" langes tema andmetel vaid üks tankijuht.

Krizz:
ega ei ole andmeid, mis asjaoludel too tankijuht langes?

Propagandasõjast aga veel, et Vm-iste našistide väitel olevat Tõnismäe PS-i alla maetud terve kuhi punaarmeelasi, st praktiliselt kõikide N.Liidu rahvaste esindajad

Siit võid ise lugeda, mis ta kirja on pannud. See on mingi organisatsiooni jaoks kirja pannud. Niisama ta ei meenutanud kunagi sõda.
http://athena.divshare.com/thumbs/2007/ ... isplay.jpg (lõpus allajoonitud vahele kirjutatud tekstis on, et: Sellegi poolest oli meie pool ohvreid, surma sai üks tangi juht).
See väike lahinguke tpimus siis Pirita jõe juures Vaskjalas? Seal saigi see tankijuht surma.

Tallinnas või Tallinna vahetus läheduses oli N. Armeel siiski ka lahingulisi kaotusi, kuid mitte sakslaste, vaid taastatud Eesti valitsusele ustavate soomepoiste ja Pitka poiste käe läbi. http://www.maaleht.ee/?page&grupp=artik ... ikkel=1100
Kas mõni neist langenuist ka Tõnismäele maetud võib olla?
Kui on, siis on tegemist Tallinna mitte Saksa vallutajatest, vaid Eesti Vabariigi valitsusest "vabastamisel" langenutega.

Jah, seal Pirita joonel organiseerisid Pitka poisid Eesti valitsuse kaitset. Seal oli kanäiteks tänane pirita kloostri vaimulik Vello Salo.

See oli suureks kuriteoks suurriikide poolt, et eestlased pidid teineteise vastu sõdime, ega saanud seda teha 1940 a ühiselt. Vanaisa endagi vend oli SS-is. juhus ja vedamine oli see, kuhu poolele sattusid....

Sõjast on aga palju selliseid mälestusi, kus korpuse mehed ja sakasa poolel võitlevad eestlased said kokku, rääkisid, lasid teineteisel minna, või pidasid isegi pidu koos. Toompeal heisati ka punalipp kõigepealt eesti lipust allapoole. Üle 2 tunni oli nii.

On ka juhus, kus haavatud sõideti surnuks Porkunis...On igasugu hulle kommuniste/kurjategijaid.

Paljud korpuse mehed lootsid, et Liitlastega ühel poolel sõdimise tõttu panevad USA/Inglismaa hiljem õigluse maksma. Seda oleks saanud ka lõdvalt teha, kui oleks tahet olnud. Nimelt USA-l oli tuumapomm, Venemaal mitte. Meid aga müüdi jaltas maha.

Ajaleheartiklid võtavad kohe mõtlema. Vaadake nimekirja. Polkovnik, alampolkovnik, major, kapten, leitnant... Suur protsent langenuid ainult ohvitserid ja enamus neist ametikoha järgi mitte kõige madalama ametikohaga ohvitserid- diviisikomandöri asetäitja, polgukomandöri asetäitja... Statistika on sõjaajal teine. Palju reakoosseisu, palju ohvitsere- rühma/roodu tasemel ja vahel harva ka mõni vanemohvitser. Siin aga statistika täitsa teine. Ekspressi artikkel, eriti mis puudutab Liviko sündmusi samuti kahtlane. Polkovnik Võrk annab korralduse tulistada marodööre ja ennäe, võib olla ongi hukkunud marodööride seas kohe ainult vanemohvitserid!? Vähe totter. Ja väheusutav. Ilmselt vanemohvitseril polnud küll mõtet endal isiklikult marodööritseda ja napsi virutada. oleks andnud käsu kätte, küll oleks kärakas kohale toodud, niipalju kui vaja. Oleks ka nn Võrgu korraloojad vaadanud, keda nad maha kõmmutavad- purjus reamehi või ohvitsere, seda enam vanemohvitsere. Ei tasu unustada, et sõjas surrakse mitte ainult kuulide läbi- surrakse vanade haavade, haiguste, infarkti, kopsupõletiku jne kätte. Polegi mõni ime, et kui juba suured punaüksused olid Tallinnas sees, heitiski mõni ohvitser hinge. Ja miks surnud meest tulevikus mitte teha lahingus hukkunud kangelaseks? Vabalt. On vaja lahingus hukkunud kangelasi? Aga palun, teeme, niipalju kui vaja on. Loodame, et saame kunagi ka selle päristõe teada.

Toompeal heisati ka punalipp kõigepealt eesti lipust allapoole. Üle 2 tunni oli nii

Millal see veel oli?
Venelased olevat ju meie lipu tankikahuriga alla toonud.

"Tankikahuriga alla toonud"... Kuda sa seda mõtled nüüd, et T-34 passis Lossihoovi peal ja muudkui kõmmutas lipu varrast, nii kaua, kui see alla tuli?! Või, et korpuse mehed tassisid mõne tanki kahuri-raua üles torni ja peksid sellega lipuvarda pooleks?
Ebareaalne? Just nimelt... tasuks ikka natuke rohkemate materjalidega tutvuda, kui nõuka aegsed sõja-muinasjutud. Ei midagi iskliku, lihtsalt, väike huumor päevas ei tee paha

hugo1 kirjutas:

Toompeal heisati ka punalipp kõigepealt eesti lipust allapoole. Üle 2 tunni oli nii

Millal see veel oli?
Venelased olevat ju meie lipu tankikahuriga alla toonud.

Kui keegi viitsiks siis võiks selle pildi ülesotsida. Olen ka ise seda fotot näinud 2 lipust korraga mingis ajalehes trükituna.

hugo1 kirjutas:

Toompeal heisati ka punalipp kõigepealt eesti lipust allapoole. Üle 2 tunni oli nii

Millal see veel oli?
Venelased olevat ju meie lipu tankikahuriga alla toonud.

Kas mitte sakslased 1941.aastal ei tulistanud nõukogude lippu kuulipildujavalanguga alla? Ajad äkki sündmused segi?

Teoreetiline küsimus:
Kui lihtne oleks lossiplatsilt tankisuurtükiga lipuvarrast (Metalltoru 5-6 cm) tabada
Mitu lahingukomplekti selleks kuluks?
Ja kus sajaks alla mööda lastud mürsud?

Kui lihtne oleks 7, 62 kuulipildujavalanguga purustada selliselt distantsilt sedasama varrast?

T-34 kahurijutt tegi tuju kohe päris heaks. Huvitav, mitme kraadi peale T-34 kahuritoru sai üldse üles krudida, et kõmmutada päris kõrge torni otsas olevat lippu? Ilmselt oleks pidanud Lasnamäelt tulistama. Võis siis lipu koos torniga alla tooma. "Ajaloolistel" fotodel, kus leitnant Johannes Lumiste tõmbab punast plagu üles, küll ei tundu, et torn oleks kannatada saanud. Iseenesest kena muinasjutt. Ja päris tuttav. Mäletan, et tatikana sai Haapsalu kinos vaadatud mingit sõjafilmi. Seal häiris kangelaslikke vene meremehi lipp vaenlase objekti katusel, ning see toodi puhtalt alla laevasuurtükist lastud esimese mürsuga...

Kasulik on lugeda Peeter Kaasiku lugu "Tallinnas Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk" Akadeemia nr 9/2006, kus mitmeid asju kokku võetud. Üks variant loost on ka võrgust saada - http://www.valitsus.ee/brf/doc.php?34981 .

"Raamatus sõja ajal südinud tüdrukud" on kirjutab raamatukogujuhataja Aleksander Sibula tütar Helle Sibul:

"Nad sõitsid mööda Pärnu maanteed tankidega sisse. Suurem osa sõdureid oli purjus.

Kommertskooli ees kukkus üks purjus soldat tanki pealt maha ja jäi järgmisena tuleva tanki alla. Hiljem maeti soldat Jaani kiriku juurde kui kangelane, nüüd puhkab ta arvatavasti Tõnismäel." (lk 87)

Samas saame teada ka filmitegemisest "vabastamisest" pealtnägija Helju Viirese järgi. Refereerin.

22.09 lahinguid ei toimunud. Kuu aega hiljem, päikeselisel oktoobripäeval, nägin Harju tänavalt Vabaduse platsi poole minnes, et seal filmitakse midagi. Rahvariides naised lilledega splaleerides, rida veoautosid sõduritega reas, filmimehed kaameraga, üks andis andis ruuporiga vene k-s korraldusi. Ilmselt Leningradist. Käsklus, autod liikuma, naised lehvitama ja lilli loopima, mõned jooksid autokasti juurde. See läks nädalaringvaatesse. Olen näinud seda enne filmi. Tegelikult sel päeval: "Inimesed ei julgenud kodunt välja tulla, oldi varjendites ja keldrites - [----] Üldiselt kardeti, et nüüd nad tulevad ja hakkavad tapma. Oli ka kalkuleerijaid, kes stoilise rahuga arvasid, et ega nad kõiki ikka jõua ära tappa. Läheme veidi välja ja vaatame." (lk 121)


*

Omaette lugu on ka Tallinnasse sisenemise piltidega, sest ei ole alati selge, mis on lavastus, mis on tagantjärele filmitud või siis lihtsalt muu aja pildid dateeritud varasemaks. Näiteks Balti sõjaväeringkonna ajaloos (1968) on Punaarmee sisenemise pildiks Tallinna toodud see pilt, kus Laskurkorpus tuleb Kuramaalt Tallinnasse. Mind on huvitanud just inimeste reaktsioon Tallinna tänavail, sest Nõuk. ajal kirjutati enamasti rahva vaimustusest ja hiljem külmast hirmust. Ei viitsi raamatuid lapata, aga mõned asjaga seostatud pildid on siin:

1) Vabastamislahingutes (1966) "Tankidessant teel Tallinna"



2) Samas: "Dessandi esimesed tankid jõudsid Tallinna Keskväljakule" (sic!): (üsna puhkeasend linna "vallutamiseks")



3) Ja siis mõned pildid väidetavalt samast sündmusest (need ei tarvitse olla 22.09):









J. Veskijärv (dessantsalga staabiülem) kirjutab, et dessantsalgas olnud 18 tanki tankipolgust ja 16 iseliikuvat suurtükki 952. suurtükiväepolgust + veaoautod. Vaskjala juues kaotusi ei nimeta. Tallinnas "võitlesid julgesti" iseliikuva suurtükiväe mehed...

Tollane kapten Arnold Green (354. lp komsomoliorganisaator) teaks muidugi jutustada... Jäljekütte meil pole enam vist, muidu võiks vana seltsimeest küsitleda ju. Igatahes 1966 ta kirjutab, kuidas vintpüssid vahetati automaatide vastu, mis tänavavõitlusteks kohasemad, Vaskjalas kaotusi ei nimeta, kasutab Tallinna kohta väljendit "kui lahinguragin oli vaibunud", "Mõnes kohas avaldasid peitupugenud fashistid ka vastupanu. Haavata sai reamees V. Lepatalu ja veel mõned teised.", ja "Kuid kõik ei pöördunud tagasi. Oli neid, kes langesid Tallinna lähistel."

*

Tegelikult OT-na siin, aga viimane aeg oleks ergutada ka laskurkorpuse mehi oma mälestusi kirja panema või jutustama. Need erineksid ilmselt Nõuk. ajal esitatust, seda enam tollal avaldatust. Nii et kellel on lähedasi, kes selle tee läbi käinud, ärge laske meestel kõnelemata ära minna.

*

Vaata ka Vello Salo juttu ühest Vaskjalas langenust

http://www.ekspress.ee/viewdoc/61635ACE ... 840040FB6F