Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis

[UR]

Tervist!


Kahh söna sekka.

Arvan, et snaiprite jahimaadele miski 1200m kille asjaarmastajal asjaarmastaja vahenditega oleks kergelt ylepingutatud ettevötmine. Aga kui tahtmist on ja raha laiemalt käes, miks mitte.

Samas on olemas selline möiste nagu "designated marksman", täpuslaskur eesti keeles vist, kes on jao "pikk käsi". Kuskil 600 kuni 800m ulatusega. Saab hakkama 308 Nato kaliibriga, miks mitte? Kulutused varustusele kukuvad kordades.

Ja kui kellelgi on ikka isu 1000m peale kyttida, siis 6,5 x 55 mm rootsi rahvuskaliiber on selleks kahh olemas, hea ja märkimisväärselt odavam kui 338 jms.

Isiklikult kaldun arvama et kui mehel huvi, siis täpsuslaskmine sinna 600m peale on vägagi asjalik harrastus.

[Juhani Putkinen]

Ja kui kellelgi on ikka isu 1000m peale kyttida, siis 6,5 x 55 mm rootsi rahvuskaliiber on selleks kahh olemas, hea ja märkimisväärselt odavam kui 338 jms.

.308 on hea kaliiber tava täpsuslaskuri jaoks.

Sissitegevuses see on nõrk.

12,7 mm "püss"on omakorda sissitegevuseks ülearu raske (kaasas tassida).

.338 on minu arvates parim snaiprirelv sisside jaoks - ja sissitegevus on väga, väga tähtis niin Eesti kui ka Soome jaoks.

Relv on kallis ja padrunid on kallid - nõus, aga nendega on ka võimalik hästi treenitud lahingpaaril saavutada suurepäraseid tulemusi kaugelt (mis omakorda võimaldab lahinguväljal ellu jääda).

[Unto Pulkkinen]

Kohe esimene täpsusvintpüss ei ole vaja olla .308 või .338 kaliibri.
Odava .22 cal vintpüssiga on hea harjutada ballistiika, näiteks kuni 100-150 m.
Kõike ilma efektid lennujoonele tulevad juba avalikuks: kuuli langus, kõrvalekaldumine tuule pärast, õhurõhk, õhuniiskus.
Samas võib harjutada ka laskmise tehnika: relva toetus, kauguse mõõtmine optillise sihiku kaudu,
sihtimine, hingamine, päästikule vajutamine ja järelkontrollimine.
Padrunid on odavad nii, et võib lasta palju.
Kui põhioskused on korras, võib osta kalliima vintpüssi.

Gfreak kirjutas: *** ühesõnaga, KUHU on jäänud eestlane? ja MIKS? ***

Näiteks eestlase Leo sõnumid on väga head.

[Unto Pulkkinen]

Veel yks täiendamine eelmisele sõnumile.
Õhu temperatuur on ka yks faktor, mis mõjub kuuli lennujoonele ja
püssirohu temperatuur kuuli algkiirusele.

Need militaar kodulehed võiks olla Eestis peamised militaar kodulehed.
Nende kautu võiks edasi anda palju maakaitse teaded ja ka tugevdada maakaitsetahed rahva seas.

Mul on ettepanek:
Igaüks kasutaja võiks edasi anda selle militaar netti aadressi 2-3 kaaslasele.
Selle moodi kohe oleks palju rohkem kasutajaid ja teaded läheks laiemale Eesti maakaitse kasuks.

[Oma isa poeg]

Tere.
Unto soovitab esimeseks püssiks 22cal. vinti. Padrun odav ja saab põhioskused kätte.
Kardan,meil tekivad probleemid.Lasta saab vist ainult tiirus,soetamiseks vaja relvaluba,hoiutingimused vastavalt eeskirjadele ja ehk veel mõned takistused.
Asjaarmastajale suht tülikas ja kulukas.Veel lisada need huvilised kelle politsei välja praagib.Korjubki ehk kümneid huvilisi,kes seaduslikult ei saa harrastada ala mis neid huvitaks.
Lahendus oleks minu arvates õhupüss mis soetamisel veel loavaba.Moon kah odav.Optika ja muu vajalik kah saadaval.Kaugus ehk laskmisel poole väiksem kui 22cal. pakutud. Aga tunde ja algteadmised saab ka nii vist kätte.
Ja harjutada saab ka koduhoovis või muidu metsas. Aga kui võtta eellaetav,siis distants on ka 100-150 meetrit.Nagu pakutud 22cal.relval.
Ja saa sa siis aru, kas plõksib muidu või treenib X-tunniks.Arvel midagi pole ,aga oskused tulevad. Hiljem suurema kaliibriga ka lihtsam ja kiirem sõbraks saada.Algteadmised ju olemas.
Jõudu huvilistele.

[Juhani Putkinen]

Lahendus oleks minu arvates õhupüss mis soetamisel veel loavaba.

Õhupüsse on ka päris võimsaid (suurem kaliiber ja raskem kuul) - ei tea kas nendele on Eestis eraldi relvaluba vaja.

Igatahes mina soovitan veelgi kasutada päris snaipripüssi ja teha väga, väga palju külmharjutusi.

[Karuke]

Lahendus oleks minu arvates õhupüss mis soetamisel veel loavaba.

Õhupüsse on ka päris võimsaid (suurem kaliiber ja raskem kuul) - ei tea kas nendele on Eestis eraldi relvaluba vaja.

Igatahes mina soovitan veelgi kasutada päris snaipripüssi ja teha väga, väga palju külmharjutusi.

Jah on relvaluba vaja - kõgele mille kaliiber on suurem kui 4,5 mm

Aga harjutuste tarvis peaks õhupüss ka sobima, sihtimisvõtted on ikka smad kui tulirelvagi puhul.
Vedru ja kolviga õhupüssist on täpselt lasta raskem kui tulirelvast.
Kolb oma kineetilise energiaga destabiliseerib relva veel enne kuuli rauast väljalendamist.
Ju vist peaks siis eelistama relva kus õhk pumbatakse eelnevalt surve alla või CO2 balloonidega töötavat riista

[Oma isa poeg]

Lisaks veel oma postitusele paar venekeelset linki.
Loodan, et kirjutasin õigesti ja lingid avanevad. Kes loeb venet, ehk saab midagi oma tarbeks rakendada. Arvan ,et nende materjalide põhjal on nii mõnigi täpselt laskja välja õpetatud. Ehk sobivad iseõppijatelegi.
Ja lingid.
http://arch07.narod.ru/pullum/part3.html
Ja teine.
http://arch07.narod.ru/potapov/part 1.html
Edu lugemisel ja loetu kasutamisel.

[Leo]

Baaslaskeoskuse omandamiseks sobib iga püss, ka õhupüss väga hästi. Täpsuslaskur saab alustada treeninguid ka väikesekaliibrilise vintpüssiga kaliibris 22 LR. Need relvad ja laskemoon on mitu korda odavamad, kui täiskaliibrilised täpsuspüssid, seega saab palju rohkem harjutada. Lasketiire on Eestis piisavalt, nii Kaitsejõudude, spordiklubide kui jahiseltside käes, kus treenida. Näiteks saab 100 m tiirus harjutada nii, et kõik sihtmärgid on 10x väiksemad, kui täiskaliibrilise püssi jaoks, näiteks oleks siis poolfiguuri laius 5 sentimeetrit. Sellise märklaua leidmine taimestikust ei ole kerge ja pisemgi eksimus sihikuparanduste arvestamisel tähendaks möödalasku. Väikesekaliibrilise relvaga saab õppida selgeks täpsuslaskmise alused, kuid mingil hetkel peab ikkagi hakkama harjutama täiskaliibriliste püssidega reaalsetel laskeväljadel, seda ei asenda ükski simulaator või vähendatud suurusega märklauad.

338 Lapua Magnum on kasutusele võetud just selleks, et see on tõhusam kui 308 Win, kuid relvad on peaaegu sama kaaluga, näiteks SAKO TRG 22 kaliibris 308 kaalub 4,9 ja TRG 42 kaliibris 338 5,3 kilo, seega on vahe 400 grammi. Samas on suurema kaliibri praktiline laskekaugus topelt suurem. Võrdluseks 12,7 mm snaipripüss PGM Hecate II kaalub tühjalt ja ilma lisadeta 14 kilo.

Täpsuslaskmist ei ole võimalik õppida polkovnik Potapovi või kolonelleitnant Pauli Salo või major Plasteri suurepäraseid raamatuid lugedes, need on ainult kasulik lugemismaterjal baasteadmiste ja terminoloogia omandamiseks. Eestis on täpsuslaskureid ja eriala instruktoreid Kaitseväes, Kaitseliidus ja Politseis, huviline leiab võimaluse nendes organisatsioonides eriala kursuse omandamiseks.

[Madis22]

Täpsest laskurist ei tee snaiprit niivõrd tema oskus väga kauge maapealt lasta, kuivõrd taktika, oskus sihtmärki leida, selle kaugust ja suurust hinnata ja ise avastamatuks jääda. Suurte sõdade edukad snaiprid on teinud rõhuva enamuse oma laskudest distantsilt 200-300 m, kus paljud siin varem nimetatud tingimused enam relva täpsust ei mõjuta, kuid oluliseks muutub just minu viidatu. Ei maksa unustada, et ka vastane kasutab maskeerimisriietust, varjab ennast jne. Lõpuks on võimalik suurelt distantsilt lasta ainult seda, keda te näete.

[Unto Pulkkinen]

Internetist võib ära tuua ballistika programmi arvutile.
Program on tasuta ja lihtne kasutada. Aadress on alla:

http://home.wanadoo.nl/jhogema/skeetn/pcb/pcb.htm

Programmika tuleb lai kuulifaili. Kui ei oma kuul leidu failist, nii programmis võib arvutada ballistika
parameetri kahe kauguse kiiruse põhjal ja panna sisse faili,
näiteks .22 cal kuulile. Padrunitoose kyljes on normaalselt kiirusteaded erinevaile kauguseile.

Programmis on palju funktsioonid. Program arvutab palju erinevaid ballistika teated tabeli.
Programmi tulemused on piisavalt täpned kaugele ka.
Näiteks arvutasin pärituule ja vastutuule mõju kuuli tabamusele 600 m kaugusel:

Kuul: Lapua FMJ BT .308 Win 12 g D46
Algkiirus: 760 m/s
Sihik sisselastud: 400 m kaugusele
Õhuemperatuur: +15 graadi
Päri/vastutuul: +- 5 m/s

Tuul languse erinevus
----------------------------------------------
0 tuul 0 cm
pärituul 5 m/s 5,6 cm üles
vastutuul 5 m/s 6,0 cm alla

[Unto Pulkkinen]

Eelmise sõnumi tabellist jäib ära tabamuse erinevus.
Alla on täiendadud tabell.

Näiteks arvutasin pärituule ja vastutuule mõju kuuli tabamusele 600 m kaugusel:

Kuul: Lapua FMJ BT .308 Win 12 g D46
Algkiirus: 760 m/s
Sihik sisselastud: 400 m kaugusele
Õhuemperatuur: +15 graadi
Päri/vastutuul: +- 5 m/s

Tuul languse (drop) erinevus tabamuse (path) erinevus
---------------------------------------------------------------------------------
0 tuul 0 cm 0 cm
pärituul 5 m/s 5,6 cm üles 2,4 cm üles
vastutuul 5 m/s 6,0 cm alla 2,4 cm alla

Niisiis päri/vastutuule mõju ei normaalselt ole tähtis asja parandada.
Külgtuul küll on tähtis!

[Gfreak]

ma ei mõelnud sedasi...

vot selles see asi ongi, et sõnumid. muidugi võib sealt teoreetilist infot leida (ja väga head muide), aga päris asja see ei asenda, ja nagu ma aru saan, siis keski eestlane seda arendanud pole eriti (ei tea vähemalt), et massidele kätte jõuaks. siinkohal ei mõtle tsiviile.

tuleks arendada snaiperlust, tuua sissindus tagasi ja noorteorganisatsioonidega tegeleda. viimane on teisejärguline, aga suurendaks tuleviku militaarset personali. ja mul oleks ka hyva olla.

[Juhani Putkinen]

tuleks arendada snaiperlust, tuua sissindus tagasi ja noorteorganisatsioonidega tegeleda. viimane on teisejärguline, aga suurendaks tuleviku militaarset personali.

Noorteorganisatsioonidega tegelemine pole sugugi teisejärguline. Minu lahinglaskmistel on ka noorkotkad saanud kunagi RPG-kuulipildujatega lasta tõusvatesse märklaudadesse - ja ma arvan, et nad mäletavad seda elu lõpuni. Noorkotkad on ka jooksnud minu õppustel käskjalgadena väga edukalt. Naiskodukaitsjad jälle on väga edukalt ja vastutustundlikult töötanud radistidena ning shifreerijate ning deshifreerijatena (tagavarameedod arvutiga andmesidele) minu üleriigilistel õppustel.

Aga loomulikult päris kaitseliitlaste väljaõpe on lühikeses perspektivis ülioluline.

[Gfreak]

ma arvan, et sa mõtlesid RPK ikka

teisejärguline selles mõttes, et teised asjad on pisut tähtsamad

kuigi mullegi meeldiks natukene päris moonaga põristada...