Õhutõrje
Muide, kas on teada mis tüüpi radareid Soome NASAMS-süsteemis kasutama hakkab?
Firma ise pakub süsteemi "Sentinel"-radariga, kuid võib kasutada ka muid tüüpi aparaate. Holland kasutab NASAMS-i kompleksis "Rac 3D" "kaelkirjak"-tüüpi radarit, sobib ka meil /ja vist ka Soomes/ kasutusel olev(tulev) "Giraffe AMB" tüüpi radar.....
Firma ise pakub süsteemi "Sentinel"-radariga, kuid võib kasutada ka muid tüüpi aparaate. Holland kasutab NASAMS-i kompleksis "Rac 3D" "kaelkirjak"-tüüpi radarit, sobib ka meil /ja vist ka Soomes/ kasutusel olev(tulev) "Giraffe AMB" tüüpi radar.....
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
NASAMS tuleb AN/MPQ64F1 Sentinel radaritega.tommy kirjutas:Muide, kas on teada mis tüüpi radareid Soome NASAMS-süsteemis kasutama hakkab?
Firma ise pakub süsteemi "Sentinel"-radariga, kuid võib kasutada ka muid tüüpi aparaate. Holland kasutab NASAMS-i kompleksis "Rac 3D" "kaelkirjak"-tüüpi radarit, sobib ka meil /ja vist ka Soomes/ kasutusel olev(tulev) "Giraffe AMB" tüüpi radar.....
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Iisraeli õhujõududes võtab maaväe seersandist hävituslennuki piloodi koolitus aega 3 aastat. Kuskohast need 6-7 aastat võetakse? Selle aja sisse mahub ka lahingupraktika "kuumades kohtades", mida seal jätkub.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Juhani, mina küsisin, mida teeks Sinu arvates Soome meie asemel. Vastuseks sain teada, et Soome ei ole meie asemel. Aga seda tean ma isegi...Kujuta nüüd ette, et Soome on väike ja vaene riik. Kas see riik võtaks oma väheste olemasolevate rahaliste vahendite abil kaitsta vaid oma pealinna ja veel mõnda olulist punkti keskmaaõhukaitse abil või ostaks lennukid? Kui hetkel oleks raha vaid ühe jaoks kahest vajalikust?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Kahjuks ma pole Soome diktaator.Lemet kirjutas:Juhani, mina küsisin, mida teeks Sinu arvates Soome meie asemel. Vastuseks sain teada, et Soome ei ole meie asemel. Aga seda tean ma isegi...Kujuta nüüd ette, et Soome on väike ja vaene riik. Kas see riik võtaks oma väheste olemasolevate rahaliste vahendite abil kaitsta vaid oma pealinna ja veel mõnda olulist punkti keskmaaõhukaitse abil või ostaks lennukid? Kui hetkel oleks raha vaid ühe jaoks kahest vajalikust?
Soomes otsused teeb demokraatlikel valimistel valitu eduskunta (riigikogu). Natukese mõjujõudu on kaitseministril, rahaministril ja peaministril.
Mul on täiesti võimatu arvata milliseid otsuseid nad teeksid.
Oma arvamuse ma loomulikult tean, loetlen prioriteetide järjekorras kui oleks vaja hakata ehitama riigikaitset nullist - nagu Eestis aastal 1992 (1991 polnud veel võimalik otsustada midagi):
1. Suur kogus külgmiine, suundkildmiine ja distantslõhkeseadmeid nende õhkimiseks - tellida kodumaa tööstuselt kiirkorras;
2. Valmistuda hoolega ette tõhusaks sissisõjaks - väljaõpe, peidikud, varitsuste plaanid, harjutused, jne.;
3. Luua üleriigiline mitmekordselt dubleeritud raadioside (andmeside), mis võimaldab luure ja juhtimise üle kõgu riigi - ning mobiilne üleriigiline juhtimispunkt mis on ühes asukohas maksimaalselt 6 tundi;
4. Hankida suur kogus õlalt lastavaid taburetita õhutõrjerakette ja jagada need laiali üle riigi - loomulikult tõhus väljaõpe simulaatoritega;
NB! Siiani pole haisugi ei mereväest, ega ka lennuväest. Ei ka soomukeist, suurtükiväest või tankidest.
5. Luua suurtükivägi - selle jaoks ka UAVsid (luure);
6. Hankida keskmaa õhutõrje;
7. Asutada linnavõitlusbrigaad, mille ülesandeks tuleb hoida pealinn enda käes iga hinna eest;
7. Hankida rannakaitseraketid "rekkade" peale, luua esimene rannakaitsepataljon - selle jaoks ka UAVsid (luure);
8. Hakata mõtlema selle peale kas peaks looma mehhaniseeritud pataljon või isegi brigaad - kui, nii selle koosseisu jälle oma UAV-üksus (luure);
NB! veelgi pole üldse mõeldudki selle peale, et kas asutada lennuvägi või merevägi.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Rannakaitserekkade juurde:
1. Võta lahti Eesti kaart
2. Löö kokku tehnilised vahendid, mis on vajalikud ranna-ala kaitsmiseks (raketipatareid, liikuvad juhtimiskeskused, radarijaamad) ja vahendid, mis on vajalikud rannakaitse kaitsmiseks õhust ja vastase luureüksuste eest. Ülesanne - süsteem peab olema valmis tule andmiseks 30 minutit peale alalises baseerumiskohas häire andmsit.
3. Summeeri ülatoodu maksumused (vihjeks - selle maksumus on mõõdetav suurusjärguga "miljard ja rohkem". Küsimus pole isegi mitte rekkade hindades (rekkad ja raketid on selle asja kõige odavam osa), vaid selles, et Eestis puudub igasugune sõjaline merevaatluse radari- ja juhtimissüsteem (mis Soomes on olemas), mis tuleb alles nullist luua.
EPV oma on puhtalt tsiviilotstarbeline, Schengeni reegid, kaitstuse aste jne. Soomel on vastav sõjaline radarissüsteem olemas juba aastakümneid ja on suhteliselt väike kulu sinna need raketiautod juurde osta. Seepärast pole see Soome rannakaitserekkade näide Eestis pädev. Sõidate laevaga Stockholmi või Helsinkisse, vaadake natuke binokliga ringi- iga saarekese pealt paistavad mingid antennid.
4. Võrdle maksumusi rahaliste võimalustega. 99,9% pole selleks raha.
5. Go back to punkt 1 ja mõtle midagi paremat välja.
1. Võta lahti Eesti kaart
2. Löö kokku tehnilised vahendid, mis on vajalikud ranna-ala kaitsmiseks (raketipatareid, liikuvad juhtimiskeskused, radarijaamad) ja vahendid, mis on vajalikud rannakaitse kaitsmiseks õhust ja vastase luureüksuste eest. Ülesanne - süsteem peab olema valmis tule andmiseks 30 minutit peale alalises baseerumiskohas häire andmsit.
3. Summeeri ülatoodu maksumused (vihjeks - selle maksumus on mõõdetav suurusjärguga "miljard ja rohkem". Küsimus pole isegi mitte rekkade hindades (rekkad ja raketid on selle asja kõige odavam osa), vaid selles, et Eestis puudub igasugune sõjaline merevaatluse radari- ja juhtimissüsteem (mis Soomes on olemas), mis tuleb alles nullist luua.
EPV oma on puhtalt tsiviilotstarbeline, Schengeni reegid, kaitstuse aste jne. Soomel on vastav sõjaline radarissüsteem olemas juba aastakümneid ja on suhteliselt väike kulu sinna need raketiautod juurde osta. Seepärast pole see Soome rannakaitserekkade näide Eestis pädev. Sõidate laevaga Stockholmi või Helsinkisse, vaadake natuke binokliga ringi- iga saarekese pealt paistavad mingid antennid.
4. Võrdle maksumusi rahaliste võimalustega. 99,9% pole selleks raha.
5. Go back to punkt 1 ja mõtle midagi paremat välja.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Ma kirjutasin oma punktis 7. ainult ühest rannakaitsepataljonist. Loomulikult see ei suuda kaitsta terve Eesti rannikut - aga peamise koha Tallina kaitseks selle ühe pataljoni ja raketirekkatega saa palju ära teha - täiesti mõistliku maksumusega.Kapten Trumm kirjutas:Rannakaitserekkade juurde:
1. Võta lahti Eesti kaart
2. Löö kokku tehnilised vahendid, mis on vajalikud ranna-ala kaitsmiseks (raketipatareid, liikuvad juhtimiskeskused, radarijaamad)
Tallinna kaitseks tuleb nagunii Mistralite Giraffet ja keskmaaõhutõrje radarit - ka kõik need sobiva paigutusega annavat info ka sellest mis merel toimub. Laev on aeglane märk, selle asukoha informatsioon pole sugugi probleem rannakaitseraketipataljonile. Üldiselt annab kasutada ka passiivseid sensoreid - kaameraid, termokaameraid, laserkaugusmõõtjaid, jne.
Peale kauba rannakaitseraketid on targad - nendele pole vaja anda märgi täpseid koordinaate.
Sama muidugi käib ka nende NASAMSite rakettide kohta. Lastakse umbes vaenlase suunas ja nad otsivad ise vaenlase üles, suunduvad raketi ja lennuki kohtumispunkti - pam - vaenlase lennukit enam pole olemas üle 90% tõenäolisusega.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Sissisõja eesmärk on toota vaenlasele nii suuri kaotusi materjalis ja elavjõus, et vaenlane tõmbab lõppude lõpuks oma väed välja.ivanorav kirjutas:Küsin Juhanilt küsimuse 7.1 täpsustuseks.
Kas Sissisõja eesmärk on kaitsta iga hinna eest Arkadianmäge ja Nurmjärvit.
See punkt ei lähe kokku sissisõja kontseptsiooniga.
Sissisõjaks saa valmistuda ette kiiresti ja odavalt. Kui aga Venemaa ei ründa koheselt, nii pärast selle sissisõja võimekuse saavutamist on vaja tasapisi ehitada üles ka õhutõrje ja selliseid võimekusi millega või peksta vaenlast väga valusalt ka seal kus ta arvab ise olevat turvaliselt.
- Juhani Putkinen
- Liige
- Postitusi: 2306
- Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
- Kontakt:
Minu strateegia järgi vaenlase kolonnidele teostatakse väga suur kogus varitsusi külgmiinidega ja suundkildmiinidega. Vaenlase logistika hävitatakse täielikult enne Tallinnat. Soomel on ikka peale miinide ka midagi muut, et ärgem ajagem siin juttu Helsingist.ivanorav kirjutas:Niimodi saab ju vaenlane vabalt ilma vastupanuta Helsingini välja Marssida?
Oluline on ehitada ka Eestile riigikaitse, et Eesti säilitaks iseseisvuse.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kogemus kaasaegses sissisõjas Tsetseenias 1999-2009 (sõda kuulutati mõni aeg tagasi ametlikult lõppenuks, armee ei sõdinud seal juba hulk aastaid, OMONi ja GRU üksused ainult) näitab, et sissisõda Venemaad ei heiduta. Venemaa ei ole USA või Saksamaa, neist erinevalt on Venemaal olnud ALATI (kunstlikult loodud) ühiskondlik toetus sõjale, riigi kontrollitav meedia ja repressiivaparaat sõnakuulmatute nuhtlemiseks. Ja kuni see toetus püsib, ei heiduta need ohvrid ja pommiplahvatused kedagi.Juhani Putkinen kirjutas:Sissisõja eesmärk on toota vaenlasele nii suuri kaotusi materjalis ja elavjõus, et vaenlane tõmbab lõppude lõpuks oma väed välja.
Peale Gruusia vallutamist oleks venelased saanud endale kahtluseta teise Tsetseenia kraesse. Kahtlen, et Kreml seda ei arvestanud. Kindlasti arvestas. Ometigi ei heidutanud see neid ja nad läksid ikka augustis kõhkemata sõtta. Ja kui Lääs poleks sekkunud (Venemaa käitus pragmaatiliselt - kahju suhetest oleks olnud suurem kui kasu sõja lõpuni viimisest - järelikult jäeti pooleli), siis oleks Gruusia riik kasti löödud, seejärel oleks süstemaatiliselt välja juuritud allesjäänud relvastatud vastupanu (kasutades kohalikke marionette, luuretööd, piinamisi-tapmisi, sugukondlikku "vastutust" ja paljusid muid despootlikke võtteid) ja aastaks 2012 oleks seal järjekordne vene vasallriik olemas.
Ma ei julgeks puhtalt Afganistani näitel spekuleerida, et sissisõda heidutab. Afganistani sõja lõpetamisel oli ka muid olulisi põhjuseid, eelkõige Gorbatsov. Ilma Gorbita oleks hardlinerid edasi pannud. Praegu on ju näited elust 3:1 selle kasuks, et sissisõda ei heiduta. Tsetseenia 1994, Tsetseenia 1999, Gruusia 2008. Afganistanist tuldi poole tee pealt tagasi (selleks oli ka muid põhjuseid).
Vaenlase logistika hävitatakse täielikult enne Tallinnat. Soomel on ikka peale miinide ka midagi muut, et ärgem ajagem siin juttu Helsingist.
Ma oleksin väga ettevaatlik järelduste tegemisega. Esiteks, et sissisõda heidutab. Heidutab USA-d ja arenenud riike, mitte Venemaad. Teiseks: isegi Afganistanis, mis oli suurim sissisõda, kuhu venelane end mässis, ei suutnud sissid reaalselt mingit logistikat ära lõpetada. Ei suutnud seda ka tsetseenid. Ei suuda seda ka soomlased, sellest unistamine on soovmõtlemine.
Seega ainus võidukas strateegia on ise niikaua vastu pidada, kui suurriigid vahele segavad. Selleks on aga peale Araabia rindel käimise vaja omada ka kodus ühte-teist, mida tiblastan esimese ehmatusega maatasa ei teeks.
Venemaa on traditsiooniliselt tugev selliste ürituste lämmatamisel. Ma arvan, et Iraagis oleks venelased ammu korra majja löönud:
a) iga kahtlane isik oksa tõmmata, suured repressioonid iga vaenuakti eest
b) sõltumatu välismeedia riigist välja, asemele oma kontrollitud meedia
c) kohalik diktaator pukki
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
See asi vähemalt tänase päeva seisuga ei vasta tõele. AIM-120 laskmiseks on 2 võimalust.Sama muidugi käib ka nende NASAMSite rakettide kohta. Lastakse umbes vaenlase suunas ja nad otsivad ise vaenlase üles, suunduvad raketi ja lennuki kohtumispunkti - pam - vaenlase lennukit enam pole olemas üle 90% tõenäolisusega.
a)kasutades raketi enda radarit, mis leiab märgi - sedasi saab lasta üksnes väikestele kaugustele, ca 20-30 km. Siiski eeldab ohutu laskmine seda, et lennuki IFF on märgi kuuluvuse kindlaks teinud või märk on nii lähedal, et see on võimalik tuvastada palja silmaga (ca 10 km).
b)lastes raketi välja vastase suunas, jälgides samal ajal (radariga) vastase liikumist ja edastades perioodiliselt raketile kodeeritud sidekanali kaudu signaale kursi korrigeerimiseks (mid-course update) senikaua, kui rakett on oma radari kasutamiseks piisavalt lähedal.
AIM-120 kasutamine b varianti puhul ei erine algfaasis eriti SARH raketi kasutamisest - radar tuleb hoida sees ja suunaga vastase poole ja manööverdada saab nii palju, et märk ei väljuks radari nägemisulatusest. Seega need jutud, et rakett läheb ja ise teeb ei vasta kahjuks tõele.
Radarit kasutamata kahaneb laskekaugus murdosani sellest, mis on radarit kasutamata.
Ei käi see laskmine päris nii, et rakett ise vaatab. Sihtmärgi asukoht peab teada olema. Lisaks merealadel, kus liigub ka omasid ja kolmandate riikide laevu, peab enne laeva kuuluvus ka teada olema. Pealegi liiguvad laevad kiiresti, ilmaolud võivad olla sellised, et ainus töötav sensor ongi radar (paks udu, lumesadu, vihm - kõik need viivad muude sensorite efektiivsuse nulli). Jääb veel üle signint - mis koordinaatide määramisel eeldab jällegi vastavaid luurejaamu.Peale kauba rannakaitseraketid on targad - nendele pole vaja anda märgi täpseid koordinaate.
Laevavastase võimekuse saamiseks on kõige odavam võimalus varustada olemasolevad sõjalaevad kergete laev-laev tiibrakettidega (Penquin, Sea Skua). Eestil on tegelikult üks raketikaater ka olnud, aga too tuli ilma rakettidega. See on odavam kui mingid raketirekkad, sest laevadel on vahendid vastase avastamiseks ja meeskond juba olemas. Selleks pole vaja rajada täiendavat väljaõppesüsteemi, logistikat, baase ja palju muud.
Siiski näitab raketikaatrite kasutamine suurte sõjalaevade ja lennuväe vastu, et see pole väga elujõuline lahendus. Et lennuki ja laeva vastu on kõige efektiivsem vahend teine lennuk, tõendati ära juba WWII alguses.
Mõelge Falklandi sõja peale. Lage mereala, hea radaripilt ja tugev inglaste õhutõrje. Ometigi jõudsid Argentiina lennukid laevade kohale. Veelgi enam - omades ainult 5 tiibraketti, lasid arentiinlased põhja 2 suurt laeva ja ei kaotanud seejuures ühtegi lennukit. Võiks spekuleerida, et kui argentiinlastel oleks olnud 50 tiibraketti, kas inglaste laevastik oleks ikka suuteline olnud operatsiooni jätkama?
Viimati muutis Kapten Trumm, 04 Mai, 2009 12:19, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Aga mis oli selle valusa kogemuse "lessons learned" Venemaa jaoks? Kas Afganistani kogemus hoidis ära järgmiste sissisõdade puhkemise Venemaa osavõtul? Või hoidis ära invasioone sissisõjaohtlikesse riikidesse?Hydrazine kirjutas:Ma ei ole nõus ei Juhani ega Trummiga. Sissisõja tugevaim relv on vaimne terror. NSVL sai ikka väga valusa kogemuse, USA sai Vietnamis samavalusa. Sissisõda ongi selline, ei saa jagu ühe pauguga, vindumine kuni närvi jagub.
Vastus on EI. Pigem oli "lessons learned" vene counterinsurgency tehnikate täiustamine (eelkõige teadmine, et kasuta diktaatorit, kes on kohalike hulgas legitiimne- sellega astusid venelased Afganistanis ämbrisse. Ameeriklased ei teinud sellist viga ja on Afganistanis märksa edukamad olnud, kui vaadata sõjapiirkonna suurust ja riigis sees olevat sõjajõudu), mille näiteks oli sõja võit Tsetseenias.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist