Õhutõrje

Sõjaväelised erialad. Elutsükkel väljaõppest kuni reservist kustutamiseni. Nii nippidest kui ka relvadest/vahenditest.
Vasta
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6233
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Kpt Trumm, Sa oled toonud hästi palju näiteid, mis tõestavad lennukite häid külgi. Ega siin ei olegi midagi vastu vaielda. Kas Sa tooksid ka näiteid, mis näitavad sellise väeliigi nõrkuseid? Mida saab vastane teha, et sellise relva kasutamist nullida? Kuidas saaksid hävituslennukid läbi närida sellest süsteemist?

Pilt

http://www.globalsecurity.org/military/ ... 1/Ch11.htm

Kosovo and the continuing SEAD challenge
Aerospace Power Journal , Summer, 2002
In marked contrast to the highly satisfying SEAD experience of Desert Storm, the initial effort to suppress Serbian air defenses in Allied Force did not go nearly as well as expected. The avowed objective called for neutralizing as many of Serbia's SAMs and AAA sites as possible, particularly its estimated 16 SA-3 Low Blow and 25 SA-6 Straight Flush fire-control radars. Another early goal involved taking out or suppressing long-range surveillance radars that could provide timely threat warnings to enemy troops carrying shoulder-fired, infrared SAMs such as the SA-7. Unlike the Iraqis, however, the Serbs kept their SAMs defensively dispersed and operating in an emission-control mode, prompting concern that they meant to draw NATO aircraft down to lower altitudes for easier engagement. Before the initial strikes, there were reports of a large-scale dispersal of SA-3 and SA-6 batteries from nearly all of the known garrisons. The understandable reluctance of enemy SAM operators to emit and thus render themselves cooperative targets made them much harder to find and attack, forcing allied aircrews to remain constantly alert to the radar-guided SAM threat throughout the war. (6) This situation also had the effect of denying some high-risk targets for a time, increasing force-package size, and increasing overall requirements for SEAD sorties.
Allied Force drew principally on 48 Air Force Block 50 F-16CJs and 30 Navy and Marine Corps EA-6B Prowlers to conduct the suppression portion of allied counter-SAM operations. Land-based Marine EA-6Bs, tied directly to attacking strike packages, typically provided electronic countermeasures (ECM) support for missions conducted by US aircraft. Navy Prowlers aboard the USS Theodore Roosevelt supported carrier-launched F-14 and F/A-18 raids and strike operations by allied fighters. Each of the carrier-based Prowlers carried two HARMs. In contrast, those operating out of Aviano Air Base, Italy, almost never carried even a single HARM, preferring to load an extra fuel tank because of their longer route to target. To compensate, EA-6Bs often teamed with HARM-shooting F-16CJs or with HARM-equipped German and Italian Tornado electronic-combatrole variants. (9)
The Air Force used EC-130 Compass Call electronic warfare (EW) aircraft to intercept and jam enemy voice communications, thus allowing the EA-6Bs to concentrate exclusively on jamming the enemy's early warning radars. RC-135 Rivet Joint electronic intelligence (ELINT) aircraft, which orbited at a safe distance from the combat area, validated the success of the latter efforts. The biggest problem with the EA-6B was its relatively slow flying speed, which prevented it from keeping up with ingressing strike aircraft and diminished its jamming effectiveness. On occasion, the jamming of early warning radars forced Serb SAM operators to activate their fire-control radars, which, in turn, rendered them susceptible to attack by a HARM. Accordingly, the enemy limited activation of his SAM firecontrol radars to increase their survivability. (10)
http://findarticles.com/p/articles/mi_m ... ntent;col1
Viimati muutis kaur3, 04 Mai, 2009 14:30, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Hydrazine »

See pilt on sama informatiivne nagu "Lennuvägi lahendab kõik Eesti mured"...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40239
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

kaur3 kirjutas:Kpt Trumm, Sa oled toonud hästi palju näiteid, mis tõestavad lennukite häid külgi. Ega siin ei olegi midagi vastu vaielda. Kas Sa tooksid ka näiteid, mis näitavad sellise väeliigi nõrkuseid? Mida saab vastane teha, et sellise relva kasutamist nullida? Kuidas saaksid hävituslennukid läbi närida sellest süsteemist?
Paluks mitte minust valesti aru saada. Ma ei käsitle lennuväge kui mingit alternatiivi monofunktsionaalsele süsteemile nagu KM ÕT või rannakaitse. Kõige suurem efekt saabub siis, kui süsteemid üksteist täiendavad/katavad.

Küsimus on lihtsalt selles, mis järjekorras need muretseda. Minu isiklik arvamus on, et multifunktsionaalsed lahendused esmajärjekorras ja monofunktsionaalsed, kuid omal alal tugevamad süsteemid teises järjekorras. Mina paneks esiteks Ämarisse raketid püsti ja hävituslennukid sinna valvama. Koos lahendustega, kuidas saada hakkama ilma kodulennuväljata. Ülejäänu jääb kuni rakettide juurde muretsemiseni lennukite ja lähimaa ÕT kanda.

Sõltumata sellest, millise süsteemi me muretseme, on sellest tulenev efekt ikkagi "hädapärane". Ehk suudetakse toime tulla teatud maani väheintensiivse rünnakuga. Kui me räägime aga ÕT süsteemist, mis kataks kõiki suuremaid keskusi ja sadamaid ning rannakaitsest, mis suudab tõrjuda vähemalt vastase laevu mandri-Eesti ranniku ulatuses, siis selliste süsteemide soetamise ja ülapidamise kulude eest saab juba soetada ja ülal pidada soomlastega sama masti lennuväe. Nii või naa on tegu "esimesest ehmatusest üle saamisega".

Soomlasi pimesi kopida alati ei maksaks - kõige toreduse kõrval on seal ka palju asju seepärast nii, et see on kogu aeg niimoodi olnud.

Asjast: mida saab vastane teha?

1. hävitab lennuvälja nt õhu- või raketirünnakuga. Aitab töötav ja harjutatud varulennuväljade süsteem. Nagu Rootsis on.
2. paiskab lahingusse ülekaalukad õhujõud ja hävitab lennukid õhus. Siin rohtu raske leida. Samas mingeid sadu lennukeid ei saa siia korraga saata, kuna lähikonnas on kolm lennuvälja. Ka annab sellise olukorra teke selge märgi, et läheb "asjaks".
3. saboteerib lennukid maa peal, tapab piloodid vms võtmeisikud. Aitavad ranged turvameetmed.
4. hävitab/jammib varahoiatusradarid/kontrollkeskused ja raskendab sellega efektiivset vastutegevust. Aitab passiivsete sensorite kasutamine, mobiilsed radarid ja kontrollkeskused.

Kõik täpselt samad vastumeetmed on muide kasutatavad ka muude relvasüsteemide vastu - nt maapealne õhutõrje on iseäranis haavatav ettevalmistatud radarivastase ja sellele järgneva raketisüsteemide vastase ründe vastu. Kõik maapealsed süsteemid, iseäranis end paratamatult demaskeerivad (raketisüsteemid-radarid, MLRS - väga demaskeeriv laskmine) on hävitatavad lennuväe poolt. VF-l on toodud ÕT rakettide diagrammiga võrreldav rida ka igasugu radarivastaseid meetmeid välja pakkuda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kapten Trumm kirjutas:
Juhani Putkinen kirjutas:Sissisõja eesmärk on toota vaenlasele nii suuri kaotusi materjalis ja elavjõus, et vaenlane tõmbab lõppude lõpuks oma väed välja.
Kogemus kaasaegses sissisõjas Tsetseenias 1999-2009 (sõda kuulutati mõni aeg tagasi ametlikult lõppenuks, armee ei sõdinud seal juba hulk aastaid, OMONi ja GRU üksused ainult) näitab, et sissisõda Venemaad ei heiduta.
Kahjuks Tshetsheenial ei olnud kasutada väga suurt kogust külgmiine, suundkildmiine, distantslõhkeseadmeid ega ka suurt kogust õlalt lastavaid taburetita õhutõrjerakette.

Ka üleriigiline "side oli sitt".

Nad polnud valmistunud sõjaks "Putkineni strateegiaga".
ivanorav
Liige
Postitusi: 922
Liitunud: 30 Juun, 2008 22:38
Asukoht: Soome
Kontakt:

Postitus Postitas ivanorav »

Juhani,olid sina seal saunas kodututele suppi jagamas?
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6233
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Kpt Trumm, Sinu poolt välja toodud võimalikud stsenaariumid on sellised, mida vastaline saab teha lennumasinaid kasutades. Ma viitasin oma eelmise kirja graafika ja seletava Kosovo artikliga sellele, et kui vastaline hakkab liikuma oma maaväe kolonnidega ÕT-süsteemide vihmavarju all ja kõik need töötavad nagu vaja, siis on kogu selle tsirkuse rivist välja viimiseks vaja päris palju ressurssi (Allied Force drew principally on 48 Air Force Block 50 F-16CJs and 30 Navy and Marine Corps EA-6B Prowlers to conduct the suppression portion of allied counter-SAM operations) Esimeses järjekorras kulub aur nende hävitamisele ja siis saab alles hakata tegelema maaväe üksuste peatamisega. Hästi ettevalmistunud vastane kasutab kõiki nimetatud võimalusi muidugi õiges järjekorras ja vastavalt olukora hinnangule.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40239
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selle loogika järgi tegutsedes ilmub piirialale ka suurem kogus erinevaid ÕT süsteeme, mille tegutsemine (proovimine, radarite kalibreerimine) on signintile kergesti avastatav.

Teiseks koos kolonnidega saavad liikuda ainult mobiilsed ÕT masinad nagu Tunguska, SA-8 jt. Need on teeääres ootavatele kusti ja milani meestele lausa maiuspalaks (õhuke soomus, kallis hind ja vastumeetmeid pole). Maastikule laiali paigutatavad raskemad süsteemid aga meeldiks väga võitlusgruppidele. Nene kaitseks peab vastane kinni panema suuri jõudusid (et vältida kusti rünnakuid, peab kaitseperimeeter olema kompleksist kilomeetri kaugusel. See tähendab, et perimeeter on juba 6 km pikk ja klassikalise kaitse põhimõtete järgi on selleks vaja juba tervet jalaväepataljoni :)

Nagu näed, peale probleemide avaneb ka uusi perspektiivn - tekib ka mõnus väärtuslike sihtmärkide rohke (valuable target rich environment) ala.

Strateegiline küsimus on selles, et rakendades äkkstsenaariumitele tõhusaid vastumeetmeid, kanaliseeritakse vastase jõupingutus strateegiatele, mis ei ole nii kiired, on ebameeldivamad ja mille ettevalmistus on aeganõudev (ja paistab seetõttu välja).

Vastase esmane strateegia on hõivata riik äkkrünnakuga, esmalt hõivavad dessant- ja eriüksused vajalikud punktid ja sellele järgneb vastase kergete jõudude kiirmarss Tallinna suunas - enne kui jõutakse arvestatav vastupanu organiseerida. Meenutame näitena kasvõi Afganistani invasiooni algust. Meie nullvalmisoleku puhul tähendab see seda, et enne kui jõutaks vastupanu korraldada, on Savi Eedik juba peaministriks saanud ja palub oma pöördumises relvad maha panna ja vastupanu lõpetada.

Kui vastasel on selle strateegia vastu kaitsemeetmed olemas (nt vastane saadab lennukid õhku, tulistab eriüksuste kopterid alla ja Soome lahel olevad paar dessandlaeva pälvivad mõned tiibraketid ja upuvad tükkis täiega), siis on vastane sunnitud ette valmistama täiemõõdulise invasiooni. See on juba asi, mis paistab välja ja mille vastu on võimalik valmistuda.

Esimese variandi vastu ei ole erilist rohtu peale valmisoleku.

Praegu ei ole EV kaitstud isegi stage I eest. Ja ostetav napp ÕT seda kaitset ka ei tekita. Ja kui nt Paldiski piirkonnas tekitab, siis vastane läheb sellest mööda, kasutades meritsi maabumist. Selle vastu pole ikkagi mingit (isegi mitte hädapärast) rohtu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6233
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Kpt Trumm kirjutas:
Selle loogika järgi tegutsedes ilmub piirialale ka suurem kogus erinevaid ÕT süsteeme, mille tegutsemine (proovimine, radarite kalibreerimine) on signintile kergesti avastatav.
Piiter on Moskva järel tähtsuselt teine linn ning tema ümber on igasugust ÕT kola püsti. S-400 peaks minema sinna esimeses järjekorras. Oma ringi siblimisega võivad need vaatlejatel närvid päris krussi ajada. Piiri tagant pikamaa ÕT'ga katust tehes saaks samas ära katta üsna suure osa Vene territoriaalsest autonoomiast Eestis :)

http://www.ekspress.ee/2008/11/20/eesti ... ykeldamist
Teiseks koos kolonnidega saavad liikuda ainult mobiilsed ÕT masinad nagu Tunguska, SA-8 jt. Need on teeääres ootavatele kusti ja milani meestele lausa maiuspalaks (õhuke soomus, kallis hind ja vastumeetmeid pole). Maastikule laiali paigutatavad raskemad süsteemid aga meeldiks väga võitlusgruppidele. Nene kaitseks peab vastane kinni panema suuri jõudusid (et vältida kusti rünnakuid, peab kaitseperimeeter olema kompleksist kilomeetri kaugusel. See tähendab, et perimeeter on juba 6 km pikk ja klassikalise kaitse põhimõtete järgi on selleks vaja juba tervet jalaväepataljoni
Täiesti nõus.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40239
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

ÕT komplekse kasutatakse sõjaolukorras arvestusega, et vajalik ala oleks kaetud ka alumise laskekaugusega (mis on tublisti väiksem kui ülemine laskekaugus - need leitakse tehnilistest andmetest ja neid armastatakse publitseerida). Mis tähendab, et vastane ei saa hakkama kuskil Puskino all asuvate raketikompleksidega, vaid ka raskeid komplekse on vaja tõmmata piiri äärde.

Õnneks (ja meie ÕT õnnetuseks) ei ole laskekaugus mingi lineaarne suurus, vaid see on väljendatav sihtmärgi ja laskja kõrguste vahest ning märgi kõrgusest sõltuva fuktsioonina. ÕT seadme tuleraadius on pirnikujuline -allpool kitsam, siis kasvab jõudsalt ning üleval hakkab taas kahanema. On levinud väärarvamus, et tuleraadius on maapinnast algava silindri kujuline, kus silindri raadiuseks on "range" ja kõrguseks "altitude".

Samamoodi on alumised ja ülemised kaugused radaritel.

Ei vasta tõele arvamus, et Leningradi oblastis asuv S-400 süsteem nopib maha Ämarist startivaid lennukeid, nagu nad õhku tõusevad. Siin tuleks vaadata S-400 teenindavate radarite minimaalset avastamiskõrgust 3-5 m2 RCS-siga märgi vastu Ämari kohal, mis antud klassi radaritel kipub olema juba kilomeeter ja rohkem. Et ohustada madalatel kõrgustel töötavaid lennukeid Eestis, peab vastavad süsteemid tarima siia. Vastasel juhul Ämarist startiv hävituslennuk kõrgust ei võtagi, teeb 50 meetri kõrgusel kiire hüppe ja kaob radarite eest merekalda varu.

Päris ohtlik on aga Suursaarele ÕT rakettide panek. Kuna saar on suhteliselt kõrge, avaneb sealt hea vaatlushorisont ja Suur-Tallinna ala jääb tuleulatusse. Sinna oleks vaja sõja korral mõned radaritõrje raketid läkitada, et need silmad ja raketid kohe vakka jääks. Samuti on vaja tõrjuda saarele abi toovaid laevu, kuna sealne raketipositsioon on strateegilise tähtsusega Suur-Tallinna saadetavate liitlasabi transalennukite tõrjumisel-heidutamisel. Jällegi oleks vaja midagi, paraku D-30 haubitsaga sinnamaani rannast ei lase ja laevavastaseid relvasüsteeme meil pole.
Oma ringi siblimisega võivad need vaatlejatel närvid päris krussi ajada.


Rahuajal asuvad nad fikseeritud tulebaasides ja nende asukohta üldreeglina ei muudeta. S-300 oli ka Eestis, istusid vanades S-75 baasides, ühe koha peal. Nende asukoha kindlakstegemine ei ole eriline probleem - signint ja humint....
Viimati muutis Kapten Trumm, 05 Mai, 2009 11:18, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kapten Trumm kirjutas:Ei vasta tõele arvamus, et Leningradi oblastis asuv S-400 süsteem nopib maha Ämarist startivaid lennukeid, nagu nad õhku tõusevad. Siin tuleks vaadata S-400 teenindavate radarite minimaalset avastamiskõrgust 3-5 m2 RCS-siga märgi vastu Ämari kohal, mis antud klassi radaritel kipub olema juba kilomeeter ja rohkem
Või Venemaa saadab õhku oma "AWACSi" ja näeb suurepäraselt mis toimub Ämaris.

Näiteks NASAMS saa võtta vastu märgi koordinaadid ka lennukist. NASAMsi raketi pole vaja näha märki kui see tulistatakse õhku - saa tulistada ka "künka tagan" olevaid märke.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Soomel on mõned Hornetid ja veel mõned Hawkid - millega on kah võimalik midagi ära teha.

Soome lennuvägi on ka rahuajal hajutatud mitmesse baasi. Loodame, et Soome luure suudab hoiatada Venemaa rünnakust kas või 1 tundi enne rünnakut - et hajutada Soome lennukid umbes 20 eri baasi üle Soome.

Seega loodame, et Soome õhuvägi suudaks takistada Venemaat hävitamast Soome mobilisatsiooniladusid näiteks ühe ööpäeva, et saame korraldada mobilisatsiooni - kõige tähtsam on saada õhutõrje, õhuvaatlusvõrgud ja radarit täimõõduliselt tööle. Pärast seda võib-olla Soomel polegi enam lennuväge. Aga kõige kriitilisem aeg on juba läinud.

Eestil pole suurt kogust lennubaase ega ka suurt kogust hävituslennukeid.

Minu isiklik arvamus on, et Eestil on vaja esmajärjekorras ehitada endale tõhus õhutõrje - loomulikult ka õhuvaatlusvõrgud ja õhutõrje juhtimisvõimekus.

Oleks loomulikult mõnus lennata kas või F-16 lennukiga ja pidada sõbradega "dogfighti" - ma olen ka natuke proovinud seda dogfighti, tõesti ponev. Aga ...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40239
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ära unusta ka seda, et Soome on jagatud kolmeks õhukaitse sektoriks (Satakunta, Karelia, Lapi), kus iga sektori peale, mis on territooriumilt sama suur kui Eesti ja Läti kokku, on vaid üks 20 Hornetiga eskadrill. Iga sektor on "on their own hook" ja peab olema suuteline läbi viima DCA operatsioone oma vastutusalas ka ilma täienduseta.

Seega sama efekti saamiseks ei ole Eestis vaja 60 lennukit. Eestis on praegu 5 töötavat kõvakattega lennuvälja (Tartu Ülenurme, Pärnu, Kuressaare, Ämari, Tallinn) ja kui sobivad teelõigud kokku lugeda, siis alternatiivsete tugikohtade arv ei ole sugugi väiksem.

Olen täiesti nõus sinuga, et lennuvägi on Soomes see piksevarras, mis võtab esimese mataka ja seejuures ilmselt hävib (tekitades vastasele seejuures palju probleeme). Kuid miks see sama asi jäärapäiselt Eesti juures ei toimi, kui sama territooriumi peale võrreldav arv lennukeid muretseda? Miks Eesti puhul ei tööta see, mis Soomes arvatakse töötavat?

Et Soomes on 60 lennukit: vaata riikide ja piirkondade suurust. Ei jäta keegi Lapimaad ilma kaitseta, et kaitsta Helsinkit. Eskadrillid on paratamatult seotud oma piirkonnaga?

Et Soomes on Hawkid: need on kasutatavad heal juhul teisejärgulisteks missioonideks, hävitaja vastu air superiority rollis on tegemist rohkem lendava märklauaga (nagu ka L-39)?

Et Soomes on palju lennuvälju? Ma arvan, et Eestis pole üle pindalaühiku kohta neid vähem, pigem on isegi rohkem. Kesk- ja Põhja Soomes on tohutud asustuseta alad, kus pole isegi suuri maanteid. Ma arvan, et ei paku valesti, kui Eestis on 5 lennuvälja ja vähemalt 150 km teid, mida saab selleks kasutada.

Või mis on Soomes teistmoodi?

Pealegi ei maksa unustada, et Eesti on NATO-s, Soome mitte. Meil on lootust saada toetust AWACS-ilt, sateliitluurelt, tankuritelt, jammeritelt ja lõpuks ka taktikaliselt lennuväelt ja relva-abi (seda eeldusel, et vastane pole kohe esimesel päeval lennuvälju vallutanud). Soomlastel on see võimalus palju-palju väiksem.

"Tõhus õhutõrje" Eesti oludes ja võimaluste juures tähendab, et 2-3 miljardi eest saadakse Suur-Tallinna väga hädapärane ühekordne kate ja ongi kõik. Suur-Helsinki, kus tegemist on sisuliselt toimivates väeosades tehnika väljavahetamisega, läheb Soomele 7 miljardit. Selline mull Põhja-Eestis tähendab seda, et ülejäänud Eesti kohal haigutab operatiivavarus, kus vastase õhujõud saavad vabalt koonduda, rünnakuid läbi viia ning eemalt nokkides selle õhutõrje kiiresti rivist välja viia.

Ma tahan öelda seda, et tõhus maapealne ÕT pole Eesti riigile lähimad 20 aastat rahaliselt võimalik. Võimalik on vaid hädavariant, mis ei taga tõsiseltvõetavat kaitset.Seda tehnikat saab olema lihtsalt nii vähe, et jutud sellest, kuidas me sellega veel brigaadi katame, on tühipaljas udutamine.

Kui soomlased paneks 7 miljardit Trummi strateegiasse (teiste riikide vanakraam), siis selle raha eest saab suurendada Soome õhuväe arvukuse vähemalt kahekordseks. Bukid võiks rahulikult edasi seal olla teise järgu kaitseks. Kui lisajõud kasutada ära strateegliselt tähtsa Lõuna-Soome kaitseks, siis tekib olukord, kus Leningradi oblastis polegi venelastel nii palju lennukeid kui Soomel on. Kui samad lennukid kannaksid ka laevavastaseid tiibrakette, siis õhus kujunevat olukorda silmas pidades on tiblastani laevastikul targem sinna minemata jätta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
potentate
Liige
Postitusi: 354
Liitunud: 29 Dets, 2005 11:22
Kontakt:

Postitus Postitas potentate »

Milleks neid lennukeid üldse vaja on nende hooldamine ja meeskonna ja kõige muu käigus hoidmine nõuab pidevaid kulutusi. Las sõdurpoisid parem mängivad arvutimänge. On igasugused vinged raketid mis teevad kõiksugu vigureid, uputavad laevu, kimbutavad lennukeid, hävitavad soomustehnikat ja loomulikult ka maju ja muud pudi. Kindlasti on neid ka raskem peatada.

Kas on nii mõeldamatu eestit katvaraketi süsteemi(süsteemide) muretsemine?
Lemet
Liige
Postitusi: 19945
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Lootusetu... :? Paar postitust ülespoole- sommid maksavad 7 miljardit ja saavad selle eest Helsingi õhukaitse. Sama summa tuleks sama asja eest meil välja panna. Nüüd paar siskest lihtsat küsimust
1. Kui suur on Helsingi pindala?
2. Kui mitu Helsingit mahub 45 000 ruutkilomeetrile?
3 Kui mitu miljardit selleks kulub
jne. jne. jms

Ja nüüd küsime uuesti eelneva küsimuse:
Kas on nii mõeldamatu eestit katvaraketi süsteemi(süsteemide) muretsemine?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2306
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

See, et Soome hangib NASAMSe peamiselt Helsingi kaitseks ei sugugi tähenda et kõik raketilaskeseadeldised paigaldatakse Helsingi kesklinna.

Mõni raketikonteiner võiks asetseda näiteks Porvoo lähedal, kus ta kaitseb nii Porvoot kui ka Helsingi.

NASAMS on nimelt võrgutatud süsteem, mis hajutatakse laiali.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist