1. leht 3-st

Naised Nõukogude Armees

Postitatud: 22 Mai, 2011 16:14
Postitas Wiking
Sai siin paari tuttavaga arutatud ja tekkis huvitav küsimus: mis nõuded olid Nõukogude Armeesse astuvatele naistele? Haridus? Vanus? Parteilisisus? jne jne. Ehk on siin targemaid, kes asjade kohta oskavad pajatada.

Postitatud: 22 Mai, 2011 20:10
Postitas Karuke
Olenes ametikohast ma arvan.
Meil väeosas oli neli-viis naissõjaväelast, st naissoost isikut kes igapäevaselt kandis vormi.
Kõik nad kuulusid "santšasti" ehk siis polgu laatsareti juurde ja kõik nad olid hariduselt meedikud.
Arstitädi kandis majori paguneid, medõed olid seersandid.
Auaste sõltus nagu ma aru sain väljateenitud aastatest.
Seda siis muidugi eraldi arvestuses reakooseisu ja ohvitseride puhul.
Toiduainete laos oli veel üks praporšiku tädike, selline suur - nagu toidukraami ligi olijatel kombeks :D
Ühtki "riviteenistuse" naisterahvast ma ei ole kohanud

Postitatud: 22 Mai, 2011 20:49
Postitas Wiking
Aga kuidas "tädikestel" sõjaväkke astumise protsess võis käia? Et kui ta tundis, et tahab olla mutrike suurest NA'st, siis kuidas võis olla oma unistusi teoks teha? Nõuded jne? Kas mingid "tädikesed" töötasid ka sõjakomissariaatides?

Postitatud: 22 Mai, 2011 20:59
Postitas kalleb
meil oli sekretsitsa sekrenoi tsastis , kõrvalolevas artpolgu santsastis oli naisi ca 15 tk, mingid prapporid ka naised riidekaptjorkades

aga jah sellist a la patareikomandöri pole näinud

Postitatud: 22 Mai, 2011 21:02
Postitas kalleb
tädikesi oli ka sõjakomissariaatides aga ma arvan et seal olid nad eraisikuna

aga kui teada tahad siis kõik meditsiiniga kokkupuutuvad naisterahvad olid sõjaväelise astme omanikud , vist isegi sõjaväepilet oli väljastatud

Postitatud: 22 Mai, 2011 21:41
Postitas Wiking
Tänud info eest!

Aga kuidas käis naiste teekond vormikandjaks. Et kui mõnele "tädile" tuli mõte, et tahaks astuda ka Nõukogude Armeesse, kuidas siis pidi toimetama?

Postitatud: 22 Mai, 2011 21:49
Postitas kalleb
ma arvan et eks ta käks sõjakomissariaati ja pakkus end tööle võtta , prapporite jaks olid kursused (koolid) , reanaiseks said vist niisamagi

Postitatud: 22 Mai, 2011 22:19
Postitas Wiking
kalleb kirjutas:ma arvan et eks ta käks sõjakomissariaati ja pakkus end tööle võtta , prapporite jaks olid kursused (koolid) , reanaiseks said vist niisamagi
Arvad, et mingeid nõudeid, taustapäringuid jne polnudki?

Postitatud: 23 Mai, 2011 8:15
Postitas Karuke
Wiking kirjutas:Aga kuidas "tädikestel" sõjaväkke astumise protsess võis käia? Et kui ta tundis, et tahab olla mutrike suurest NA'st, siis kuidas võis olla oma unistusi teoks teha? Nõuded jne? Kas mingid "tädikesed" töötasid ka sõjakomissariaatides?
Noh kõik meedikud said vene ajal sõjaväelasteks enam vähem samal hetkel kui meditsiinikooli õppima asusid.
Unistuseks oletan - võis olla rohkem see, et sõjaväepension välja teenida.
NL ajal tähendas see ju vist, et 45-selt võid juba jõude elada

Postitatud: 23 Mai, 2011 8:18
Postitas ppp
Kindlasti olid erinõuded ja range taustauuring, erinevalt meestest, kes lihtsalt püüti mägedest ja metsadest võrkude ja püünisaukudega kinni ja püüti riietada mundritesse.
Nimetada võiks naiste puhul näiteks trikoo- ja talendivooru. Taustakontrollis olid peamised punktid suguhaiguste puudumine ja suguvõsas pidi eelnevalt olema olnud amatsoone või valküüre. I vsjo, rohkem polnudki vaja, pääsesidki järgmisse vooru ehk nõukogude armeesse.

Aga tõsisemalt rääkides - ei maksa ülemüstifitseerida ei naisi ega ka nõukogude armeed.
Isegi KGB kooli värbamisel polnud korralikku taustauuringut ega nõudeid, rohkem pealiskaudne sõel (vähemalt esmane), tähtis oli , et saaks mehed kätte ja linnukese kirja.

Postitatud: 23 Mai, 2011 9:25
Postitas Karuke
Wiking kirjutas:Tänud info eest!

Aga kuidas käis naiste teekond vormikandjaks. Et kui mõnele "tädile" tuli mõte, et tahaks astuda ka Nõukogude Armeesse, kuidas siis pidi toimetama?
Eks läbi sõjakomissariaadi ikka.

Lisaks veel, et nii mõneski venemaa kolkas oli töö väeosa kantseleis üks vähestest puhastest-tubastest töökohtadest.
Pluss tasuta toit vormiriietus, tulevane pension ja muidugi "Voentorgi" kauplus mis asus väosa territooriumil ja oli tihti muinasjutumaa võrreldes külapoega.
Rääkimata juba sõjaväevormi kultuslikust tähendusest venelaste juures

Postitatud: 23 Mai, 2011 14:46
Postitas Wiking
Kas parteilisus oli tähtis?

Postitatud: 23 Mai, 2011 15:10
Postitas Karuke
Wiking kirjutas:Kas parteilisus oli tähtis?
Alla roodukomandöri ametikoha või majori aukraadi - üldiselt mitte :D
Inimene kellel polnud parteipiletit taskus ei saanud lihtsalt karjääri teha.
Alluvaid, uut kuppu pagunile jms.
Aga naised ei tahtnud neid ju nagunii :D

Postitatud: 23 Mai, 2011 17:15
Postitas Wrangel
Kaugemates väiksemates "punktides" oli lisaks eelnevale veel ka paljude ohvitseride naised mingis ametis. Kuna näiteks mingisugune tehase moodi asi oli väeosa territooriumil siis ka seal olid ülemusteks ohvede naised. Minuteada näiteks Eestis Hiiumaa Kalana tipus oli alumiiniumlusikate valmistamise töökoda. Seal olevat töö olnud naised, sest neile lihtsalt oli vaja leida mingi tegevus, et nad "lollusi tegema ei hakkaks".

Mujalt on näiteid veel, pagunitega juuksurit olen kohanud, sides, meditsiinis, kokkadena, jne isegi lauljatel olid pagunid ja medalidki rinnas. Paljud olid sõjaväes just selle pärast, et siis nad olid vannutatud riigisaladuste pärast. Isegi kokkadel oli saladusi mida isegi ohved ei teadnud ja jõid kiselli samas kui sõdurid sellest hoidusid, teades kuidas sellesse pandud pulber sugukihule mõjub. Oleks tegelikult ka reaalselt tahtnud nende leitnandinolkide naiste nägusid näha kui peale pühapäevast kisellikest mehel mitu päeva ei tõusnud. ;)

Postitatud: 23 Mai, 2011 20:33
Postitas kalleb
leitnandid ei joonud seda kompot-i kunagi, naisuke tõi kompsuga headparemat dezurkasse ja nii siis isu kroonu kompoti vastu polnudki, siinsamas võib ka lugeda et teinekord võis ka soolast -motsha- kompotikest õige toote asemel juua saada kui mõni vihamees kruusi põit kergendas