M14 TP2 teemast Küsi kaitseministrilt!

Sõjaväelised erialad. Elutsükkel väljaõppest kuni reservist kustutamiseni. Nii nippidest kui ka relvadest/vahenditest.
Vasta
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6198
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

M14 TP2 teemast Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas kaur3 »

Kuigi kaitseeelarve tõuseb 2%-ni, on praeguse arengukava raames kavandatud tegevuste katmisest puudu üle 30% rahast – kui arengukava tehti oli finantsmull kõrgpunktis, nüüd oleme tagasi normaalsetel aegadel. Seetõttu tuleb oma prioriteedid väga täpselt paika panna ning seda ma ka teen.
Mis puutub võimekustesse, siis siin ei saa suhtuda asjasse põhimõttel, püüaks õige kõigile meeldida ning arendaks kõiki väeliike ühtlaselt, mille tulemuseks on reaalse kaitsevõime langus. Mina kavatsen keskenduda selle tõstmisele ja selleks prioriteedid paika saada.
Jõudu!

Üks palve ka omalt poolt, mis aitaks palju raha ning närve kitsa eelarve tingimustes säästa. Palun lõpetage ära täpsuslaskmise võimekuse loomise all läbiviidavad inim- ja riistvara katsed, mille käigus üritatakse juba paari aasta jooksul abi korras saadud M-14 (meieni ei jõudnud täpsuspüssid) peale kinnitatada täpsuspüsside maailma tippoptika (parim osa projektist). Relvade hajumine on suur, sihikud ei püsi paigal, laadid on saatanast ning juba mitmendat aastat käib katkematu täiustamine ning remont. Igale uuele remondikuurile eelneb lubadus, et nüüd on küll viimane kord. Meeste motivatsioon kahaneb iga laskeharjutusega. Lootetavasti ei tähenda teie poolt mainitud snaiprivõimekusega tegelemine selle vigase projekti jätkamist. Selle projektiga tuleb midagi põhimõttelist ette võtta, sest eriti kaitseliitlastele, kelle jaoks on see relv üks ihalgusväärsemaid ja prestiižsemaid relvi, on nimetatud projekt kaitsejõudude haldussuutlikkuse näiteks saanud. EKJ parim laiatarbe täpsuspüss Galil SWS pärineb Iisraeli relvatehingust. Pikka iga nendele vähestele tööhobustele! Kui täpsuslaskurite püssidega on ühel kaunil päeval asjad kõik korda saadud, siis võiks ette võtta snaiprite püssid, mis on juba kraad kangem kraam 8)

Järgmine, palun :mrgreen:
Leo
Liige
Postitusi: 3302
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas Leo »

Kaur3 võttis snaiprivõimekuse temaatika ilusasti kokku. Hetkel on M14 täpsuspüssi ehitamise projekt nagu künnihobusest võistlustraavli tuunimine. Kuigi välimus on hea, peaaegu õige, siis asi ei tööta. Täpsuspüsside projekti sõimunimi snaiprite hulgas on Täitsa P....s! ja jätkuvad ümberehitamised ja remontimised on lihtsalt riigi raha ja inimeste aja raiskamine. Eesti on oma snaiprivõimekuselt naabritest maha jäänud just relvasüsteemide kvaliteedi ja taktikaliste omaduste poolest, sest snaipriväljaõpe on meil väga korralik. Galil Snaiper on hea relvasüsteem, kuid eelmisel sajandil ostetud relvad on kulunud, lasevad 1,5-2 MOA tihedusega, mis on liiga palju, korralik täpsuspüss on kuni 1 MOA täpsusega. Isegi uuena on selle relvasüsteemi praktiline laskekaugus 500-600 meetrit. M14 TP2 on samuti 500-600 m relv. Liitlased on juba ammu üle läinud kaliibritele ja relvasüsteemidele, mis lasevad 2-3 korda kaugemale ja tabamuste tihedus jääb alla 1 MOA. Arvestades seda, kui vähe maksab korraliku snaiprivõimekuse arendamine võrreldes teiste kaitsejõudude miljardiprojektidega ja kui palju see annab Eesti kaitsevõimele usutavust, siis peaks täpsuslaskmise arendamine olema küll esimeste asjade hulgas.

Kuid ei saa öelda, et täpsuslaskmisega on kõik kehvasti. Väga palju on ära tehtud olemasolevate relvasüsteemide ja teadmiste ning rahaliste vahenditega. Eelkõige on entusiastlike kaitseväelaste ja kaitseliitlaste poolt loodud ja töötav snaiprite väljaõppesüsteem, sest ükski püss ei lase täpselt, kui laskur oma asja ei tunne. Kaadrikaitseväelastele hangiti väike hulk väga häid snaipripüsse Sako TRG 42 ja PGM Hecate II ja snaiprite vajalikkust üksustes mõistetakse hästi. M14 TP2 parim osa on selle optiline sihik, mis on sellise püssi jaoks liiga hea. Pigem sobiks optika korraliku poltlukuga snaipripüssi peale, sama sihik on ka jänki snaipritel kasutusel nii tavalise kui raske püssi peal. TRG ja PGM relvasüsteeme on lihtsalt vaja oluliselt rohkem juurde hankida, et saaks varustatud ka reservüksused, kuid eelkõige Kaitseliit, kes reageerib esimesena iga tõsisema kriisi puhul. Idanaabril on väga valusad kogemused vastase snaipritega, sellepärast ongi Venemaal paremad üksused relvastatud korralike snaiprirelvadega, näteks Austria Steyri snaipripüss kaliibris 308 ja Lõuna-Aafrika Truvelo raske snaipripüss kaliibris 50 BMG. Täpsuslaskmine on üks väheseid kaitsevõime teemasid, milles Eesti suudaks olla suurriikidega võrdne. Väga tore oli lugeda briti sõltumatu militaarajakirja Combat & Survival pikka artiklit Afgaanis teenivast Eesti kompaniist, kus eriti tõsteti esile Eesti snaipreid. Briti lihtsalt niisama kedagi ei kiida.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19038
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas ruger »

Esitatud probleemid M14 TP puuduste kohta on tõsine ülevaatamise koht, et kas on mõtet asjaga jätkata samas seisus? Iga hinna eest M14 teha M14TP-ks tekitab küsimusi."(Relvade hajumine on suur, sihikud ei püsi paigal, laadid on saatanast ning juba mitmendat aastat käib katkematu täiustamine ning remont.)" Või on kunagine idee jagada antud relvad laiali KL liikmetele maha maetud? Igale relva saanule anda kohustus osaleda laskevõistlustel ning anda vabad käed relva modifitseerimisel-parem laad, optika, bipod, optikakinnitus jne. Enne võimaliku jagamist tuleks teha ka kontrolllaskmised ja veenduda, mis täpsusega relvadega tegu on, et pärast ei avasta lasketiiru minnes, et hajuvus on ni suur, et ei saa 500m peal autolegi pihta. See viiks relva saajal motivatsiooni ka antud relvaga tegelemiseks. Ülejäänud M14 võiks teha punatäpiga ründevintideks ja mitte ajada taga võimaliku täpsusrelva neist.
Või hankida sõltumatu uurimine antud M14 relvadele ja sõeluda välja teatud hulk täpsemaid isendeid(raputame tuhka pähe kohalikele). Kas antud relvade optikakinnitusi(tehtud vist NordA poolt) on mõte antud relvadele panna? Kui on optika lahtitulemine või nihkumine siis võiks hankida USA-st korralike optika kinnitusi(vähemalt 4 või 5-s gen.-Sadlak Enterprises, Smith Enterprises, Basset, Springfield Armory mõningateks nimedeks).

Minu poolt küsimus kaitseministri kaudu meie liitlastele. Kas oleks võimalik saada NATO riikidest(USA+Britid) snaiperpüsse XM110, M24, AI või mõnda teist Steyr, CZ? Või on mõtekas hankida kasvõi USA-st hiinlaste Norinco M14 kloone ja neid teha täpsuspüssideks? Igatahes oleksid need uuemad, kui olemasolevad ja tihti suure hajuvusega kulunud relvad.
308 kaliibri juures peame arvestama ka olemasoleva padruni laskekaugusega nagu eespool ära õeldi. Kui soovime eelist saada siis see tähendaks üleminekut 300 Win. Mag või 338 Lapua peale.

Olemasolevate Hecate ja Sako TRG koguseid peaks suurendama kindlasti.

308 eelis on selles, et on levinud ja moona peaks leidma igal ajal, mis konflikti korral võib 300 ja 338 korral probleemiks osutuda.
Viimati muutis ruger, 06 Aug, 2011 10:43, muudetud 1 kord kokku.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas allatah »

Lisaks veel natuke selle teema kohta.

Kuna m14 on meil olemas nagunii, siis tuleb teda ka kasutada. Valanguga sellest relvast lasta ei saa (vä. mõned täpsusrelvad, mille päästikut on "remonditud" :evil: ) ja seega peaks selle kõrval olema ikkagi tavalised automaadid. Küll aga võib jaos üks relv olla ju väiksema laskekiirusega, aga pikema distantsiga. Praegu nii ongi, kuid tõepoolest see ülikallis optika on vast raiskamine. Optika on super, aga isegi harkjalga pole relva küljes.
See on minu isiklik ja võimalik, et ka ekslik arvamus, aga tunne on selline, et selle relva laskeulatuse tõstmiseks 100-150m võrra on tehtud tohutuid kulutusi. Praegu laseme täpsusmoonaga, ülikalli SNAIPERrelva sihikuga ja kaitseliitlased on ise veel harkjalad ka ostnud. Samas on mõned tüübid ise hankinud oma AK4le ~500 euro eest optika ja harkjala ning lasevad peaaegu samakaugele kui meie.
Ma tahan öelda seda, et kui leppida näiteks max laskeulatuse 700m asemel laskeulatusega 500m võiks olemasolevaid m14 püsse tuunida niivõrd palju, et neid jätkuks vist igale meie sõjaaja jaole.
Mitte et ma tahaks oma relva kehvemaks muutumist, aga neid häid sihikuid saab ju alati maha võtta ja paremate relvade saabumisel neile külge kruvida.

Teine probleem/küsimus.
Kuidas on lood lasketiirudega, mis on pikemad kui 300m? Täpsuslaskuri jaoks on ikka vaja pikemaid harjutusi, sest mõned täpsuslaskmise iseärasused hakkavad ilmnema alles 300+ meetri peal. Ma ei tea kuidas on mujal Eestis, aga Viljandis olevat tiiru (max ~600m) tahetakse lühendada 300m peale, sest see häirivat kohalikke elanikke. Kui nii tehakse, siis võib vast säästumarketist hakata optikat ostma, sest 300m peale piisab ka sellest kvaliteedist. Kusjuures ma ei ole isegi mitte Sakala malevast, aga me käime seal laskmas, sest minu kodumalevas pole üldse miskit pikema-maa tiiru. :(

Teemasid on veel kuhjaga, aga vast ei tasuks hädaldamisega esialgu liiale ka minna. Jõudu!
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6198
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas kaur3 »

Hädaldamisega ei tasu tõesti liiale minna, kuid rääkida kodumaisest kaitsetööstusest ja -võimekusest tingimustes, kus ei suudeta valmis kombineerida (off the shelf osadest) elementaarset jao taseme täpsuspüssi, siis millest me räägime? Ja jagusid on meil väga palju. Ma ei taha siinkohal hakata rääkimagi hädaplaanist hakata lahendama täpsuslaskurite relvaprobleemi viisil, kui tagasilöögiga püssi peale taheti kruvida tagasilöögita tankitõrjerelva Carl Gustavi optilised sihikud (sest neid olla lao seina ääres tarbetuna rohkelt vedelemas). Üks sihik ju kõik, sest vaatad ühest otsast sisse, näed teisest otsast välja ning vahepeal on isegi sihikujaotused, mis on mõeldud ... lahingumasina tabamiseks :mrgreen: Jääb vaid üle küsida, et kuhu kivi alla nüüd koer on maetud?

Kuna ei ole viisakas kritiseerida olukorda oma lahendust välja pakkumata, siis minu ettepanek on järgmine:

- jao taseme täpsuslaskuritele välja valida täpsemad Ak4'd. Iga jao liige on relvaga tööpõhimõtetega kursis ning valmis asendama telli, kui vaja. Neile tuleb peale muretseda seni aktiivsemate kaitseliitlaste (kes löönud käega riigipoolsele M-14 projektile) enda raha eest Euroopa relvapoodidest ostetud Hensoldt sihikud (ruger nimetas poe letihinnaks 500 euri), mis konstrueeritigi täpsuslaskuri G3 (mille koopia on Ak4) jaoks koos vastavate kinnitusjalgadega. Kuna meie NATO liitlastel Saksamaal ja Norras on G-3 relvastusest maas, siis võib aimata, et kusagil on olemas ka need Hensoldtid ning ma ei taha hästi uskuda, et need on juba poodnikele maha müüdudu. Esialgu piisaks ühest kirjast vastava palvega kohalikule ministeeriumile. Sama kirja võib saata ka rootslastele, kes "unustasid" oma relvakingituse kotti pistmast need samad Hensoldtid. Kui sõbrad vastavad, et kõik on otsas ja siiskierapoodnikele jagatud, tuleb kaupmeeste käest küsida hinnapakkumist ning see on meie koguste puhul raudselt alla 500.-

- praegu M-14 peale "sunnitavad" Schmidt und Benderid tuleb ilusti maha kruvida. Need sobib panna korraliku vintpüssi peale, sest SB on juba maailma sõjalise kõrgliiga mõistes tõeliselt hea sihik juba kompanii ja pataljoni taseme snaipritele. Kaitseliitlastest täpsuslaskurid kellel on isiklikud täpsed vintpüssid tohiksid need oma relva peale ümber tõsta. Selliseid mehi on palju! Kellel oma püssi siiski ei ole (riigipoolne SB motiveeriks kindlasti nii mõndagi endale muretsema korraliku püssi), peab riik ostma näiteks Tikka Tacticali, mis maksaks meiesuguste jaoks arvatavasti vanas rahas u. 20 000.- või ilma maksudeta ja suurema koguse pealt isegi vähem. Tikka Tacticali taolisi püsse oleks vaja kordades vähem, sest sellised relvad on juba kompanii ja pataljoni taseme relvad, mitte jao taseme omad.

Nii oleks lahendatud nii jao kui ka kõrgema taseme täpsuslaskurite probleem elementaarsel viisil. Just elementaarsel, sest maailmas on liikumas palju erinevaid ja raudselt paremaid relvade lahendusi. Tänasel päeval on meil rahaga kitsas käes, nagu minister oma vastustes viitas ning minu südametunnistus ei tihkaks hakata rääkima kallimatest lahendustest. Juhul kui kusagil kabinetisügavustes on plaanimisel sama ulatuslik kästitulirelvade hange Iisraeli relvatehingu ulatuses, siis võtan oma väljapakutud mõtted tagasi ning sel juhul tuleks lahendada täpsuslaskurite relvamure hoopis teisit.

Nii palju siis ühest laiaulatuslikust nišivõimekusest, mis kargab kohe silma meie infantry heavy struktuuri juues.
kapten.
Liige
Postitusi: 68
Liitunud: 18 Nov, 2005 21:13
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas kapten. »

Jutt jumala õige kõik! Aga kas AK4 ga saab 500m. pealt kilukarbile pihta, kui kasutada praegust M14 optikat? M14 ga saab pihta küll ja ega rohkem sellelt relvalt saagi nõuda.Probleem on jah, kuidas ja kus käia harjutamas KL relvaga? Rikkamad mehed on ostnud omale Sakod need on politsei registris ja pole harjutamisega nii suurt probleemi.
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 728
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas wolfgang »

Vintraudu saab uusi ja paremaid panna, millega täpsus paraneb. Nt. Wabariigi aeg paigaldati, süstemaatiliselt, vanadele vene, jaapani, inglise vintidele uued ja paremad rauad, kui originaalis. Sama tehti mujalgi. Ehk oleks vaja tekitada, minginegi relva remondi ja parendusvõimekus.
Mingi uue raua valmis sepistamine ei tohiks meile küll ülejõu käia.
vetewana
Liige
Postitusi: 373
Liitunud: 31 Juul, 2008 11:57
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas vetewana »

Kõigepealt tuleks endale selgeks teha, mis kaliibris täpsuspüssi endale soovitakse kas 5.56 või 7.62. Hea 5.56 kaliibris täpsuspüss laseb täpsusega 300 meetri peale vähemalt 0.4 MOA-d. Meil kasutusel olevad AK-4 ja M-14 ei ole täpsuspüssid isegi juhul kui neile kinnitada viimase peal optika ja harkjalg. Nende raudade töötlus täpsus, tolerantsid ei küündi täpsuspüsside tasemele. Sisuliselt tuleb täpsuspüss kui uus relvasüsteem sisse osta. Igasugune vintraudade paigutamine unusta kohe ära kui meil ei suudeta isegi olemaolevat M-14. rahuldaval tasemel optikakinnituse ja harkjalaga komplekteerida ehk isegi jalgratta leiutamine on meile kaugelt ülejõu käiv ülesanne.
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 728
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas wolfgang »

Vintraua vahetus pole leiutamine. Õige pink peab olema, mis selle vastuvõetavas täpsuses valmis teeks. Neid müüakse. Korralikku terast müüakse ka. Jooniseid peaks ka saama või joonestab olemasoleva toru pealt maha.
Puhas pealehakkamise küsimus.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19038
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas ruger »

Kuigi teema on minemas M14TP arutuseks tekitab minus küsimusi, optika lahtitulemine või nihkumine. Põhjus võib olla optika kinnituses või optika rõngastes? Kas meil ei fikseerita neid optikarõngaid teatud liimidega(sinine Loctite)? Kas optikarõngad on kooskõlas optika ja relva enda maksumusega? Et maksame ca 45k optikale ja paneme sinna juurde 200kr alumiiniumist hiina optikarõngad ja mittepüsiva optikakinnituse? Võimalik, et ka antud SB optika asemel võiks kasutada kergemaid optikaid(10-15k maksvaid-vanas rahas). Antud optika pealepanek on jah selle relva juures selge ülepingutamine. Sobiks Sako TRG ja Hecate II jaoks rohkem. Ehk prooviks antud komplekti rohkem tasakaalu viia. Sobivaid soovitusi on osades teemades juba soovitatud. Kokkuhoiu koht oleks see küll. Tagasiminek antud projekti juures, kuid meil on vaja leida antud relva juures stabiilsus, mitte tõmblemine ja motivatsiooni ning rahaline kulu.

Kui palju on antud M14 juures arvestatud nende reaalset kulumist ning vananemist? Relvad, mida hoitakse ladudes, ei kulu küll, kuid eeldaks mingi aegset ülevaatlust ja uuesti konserveerimist. Reservväelased peaks antud relvad endale ilma optikata kätte saama? Kas antud relvi reservõppekogunemistele ei oleks võimalik näiteks vahelduseks anda? Eeldab teatud ümberõppimist, kuid relvad iseenesest saavad kasutust ja KV-gi tagasisidet. Ei tahaks reservväelasena avastada, et näiteks saadav relv on oksüdeerunud või hoopis kasutuskõlbmatu. Ehk kui pikaks ajaks on antud relvi hoida plaanitud? Ka metall väsib. Osa neist on pärit 50ndatest. See teeb vanuseks varsti 60 aastat. Kas reservväelastele antakse tulevikus 70-80 aasta vanused relvad? Siit ka küsimus, mis saab ca 5-10 aasta pärast?
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
vetewana
Liige
Postitusi: 373
Liitunud: 31 Juul, 2008 11:57
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas vetewana »

wolfgang kirjutas:Vintraua vahetus pole leiutamine. Õige pink peab olema, mis selle vastuvõetavas täpsuses valmis teeks. Neid müüakse. Korralikku terast müüakse ka. Jooniseid peaks ka saama või joonestab olemasoleva toru pealt maha.
Puhas pealehakkamise küsimus.
Kas ma saan nüüd sinust õieti aru, et sina tahad kaitseväes snaiperrelvadele vintraudu puurima ja freesima hakata kui tegelikuses ei suudeta isegi M-14. korralikku optikakinnitust ega harkjalgagi külge kruvida?
ruger kirjutas: Et maksame ca. 45k S&B optikale.
Paneme selle 45k. S&B optika 50 aastat vanale karabiinile peale ja täpsuspüssi ikka samahästi kui ei ole. See näitabki, et raha on kaitseväel lihtsalt liiga palju, ei osata mõistlikult isegi ära kulutada. Praktiliselt sama keiss on ka nende miinipaatide, transpordilennukiosakute, helikopteritega jne. Ostame midagi unikaalset ja kallist ära, peaasi ainult, et sellest ometi riigile täiendavat kaitsevõimekust ei tekiks.
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 728
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas wolfgang »

:D mina ei taha neid, ei puurima ega freesima hakata. Küllap leidub vastavaid vendi Eestis niigi. Mu teada on vastavaid pinkegi. Ka rea sõduri AK on kulunud rauaga. Võiks neist alustada ja küll saab täpsemad töödki tehtud.
vetewana
Liige
Postitusi: 373
Liitunud: 31 Juul, 2008 11:57
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas vetewana »

Paljugi, mida teha saaks aga ei taheta teha ja ei tehtagi. Miks ei taheta? Arvatavasti sellepärast, et ei kaitseplaneerijad ega ka poliitikud ei võta meie riigikaitset eriti tõsiselt. Siis jääb üle ainult kaitseministri käest veel küsida, et kas emakesel Venemaal on piisavalt palju tanke, lennukeid, laevu, rakette jne., et meid vaenlase eest kaitsta?
Medusa
Liige
Postitusi: 860
Liitunud: 21 Jaan, 2005 10:04
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas Medusa »

Tp2 on hetkel väga kõikuva kvaliteediga. Enda oma on kuidagi normaalne sattunud, sihik ei loksu (vähemalt siiani, sülita või üle õla) ning täpsus piisav. Jänki või rootsi moonaga on kuni 600 m torsotabamus tehnilise täpsuse seisukohast kindel, kui tuulega puusse ei pane (hajuvus kuni 15-20 cm), 155 graanise Lapua scenariga sain korra isegi 7,5 cm 500 m peal (aga selle moonaga üldse vähe lasknud, siiani, lihtsalt moona sobivuse vaatamiseks). Kõva sõna sellise relva kohta. Aga olen näinud ka hullemaid relvi - valangud, mõned mittetöötavad kaitseriivid, ärakukkuvad kruvid, loksuvad kinnitused jne. Niiet enam-vähem töökorras TP2 on ehk pigem erandiks? Siiani on küll selline tunne olnud.

Enne esitatud küsimusele mõeldes, rõngad ise paistavad kindlad olevat, küsimus on ainult selles picatinny liistus koos oma alusega, ehk siis see päris mount ise. Tundub olevat pehmemat sorti alumiinium (sest saab ka sellest materjalist hästi teha, paljud uued ründepüssid on Al lukukojaga), mis on jõuga relva peale keeratud. Nimelt, ei ole isegi seda alust relvale sobitatud, sest peale vaadates on näha, kuidas sihikualus on paindes. No kes keelas relvaterast kasutada.. Nagu oleks see oluliselt kallim.

Minu relval on asi niipalju möödas, et sihik on enda mehaanilisest nullist 90 klikki kõrvale keeratud (kontrollisin ükskord stendis ära), selleks et see rauaga samas sihis vaataks. See 90 klikki on 90 cm 100m distantsi peale (ehk picatinny liist on pool kraadi vasakule viltu, väga jõhker viga mistahes standardi järgi). Mul on tuuleparandust ühes suunas võimalik teha vaid 30-35 kliki ulatuses, siis sõidab erector tube juba vastu optika siseseina. Tuleb muidugi öelda, et enne "parandamist" oli asi väheke hullem.

Kogu see sihikualus on puudulikult tehtud - läbimõtlemata, halb materjalivalik, mõnest kohast liiga väikese paksusega, liiga keeruline, eriti Sadlaki omadega võrreldes. Jalgratta kallihinnalise leiutamise asemel oleks (jajah, oleks seal küüned...) olnud lihtsam töötav lahendus lihtsalt sisse osta ning säästetud raha eest ka harkjalad alla lükata.

Kaba ei sobi paljudele. Asi lihtsalt selles, et see relv on ette nähtud avatud sihikutega laskmiseks ning kaba kujundus soosis ka selle relva nuiana/odana kasutamist. Mitte täpsusrelvana. Mina tunnen kõige rohkem puudust püstolkäepidemest, või vähemalt püstisemast (nagu on mariinide Mcmillanil). Mina isiklikult ei pea põsetuge väga tõstma, aga paljud keeravad selle üles välja ning ikka on ebamugav. Ka tehti sihikualuse juures jälle selline loll lüke, et optika on kõrgele tõstetud. Ühest küljest sellepärast, et lukku kätte saada puhastamiseks (kuigi õige disainiga saaks seda muret lahendada ning samas sihikut allapoole tuua) ning teisalt sellepärast, et avatud sihikuid kasutada saaks (optika alt sihtides) - täiesti tarbetu tegelikult. See optika kõrgus põhjustab ka palju muresid selle kaba sobimatuse juures.

Lisaks muidugi olematu relvade selektsioon - tuleb meelde üks praakpadrunipesaga (oli lõpuni töötlemata) ning nii mõnigi seest roostes relv. Salvi on ka kuidagi vähe - ainult 2 relva kohta (mõjutus Galilist?). Ja rihmast ei hakka üldse rääkima.

Aga mitte ülearu virisedes tuleb siiski toetada seda mõtet, et võiks siiski tunnistada oma vigu ning Tp2 korda teha, sest raha on juba kulutatud. Või raiskamine lõpetada ning teha jaotelliks AK4 ning paremaks relvaks T3T (S&B on ju iseenesest olemas, TRG optikakinnituse ostmine ei ole ka raketiteadus).
vetewana
Liige
Postitusi: 373
Liitunud: 31 Juul, 2008 11:57
Kontakt:

Re: Küsi kaitseministrilt!

Postitus Postitas vetewana »

Korraliku täpsuslaskuri 7.62 mm. relva täpsus peaks jääma kindlasti alla 1 MOA, kusagil 0.5-1 MOA. M-14 täpsuslaskuri versioonid M-21, M-25 jne. on selleks suutelised ja lasevad alla 1 MOA. USA 7.62 mm. poolautomaadid SR25, XM110, Mk.11 lasevad õige moonaga väidetavalt kuni 0.5 MOA täpsusega. Nende olemasolevate M-14. ja AK-4. tuunimine täpsuslaskmiseks on mõtetu, tuuni neid palju tahad, korralikku täpsuslaskuri relva neist kummagist ei saa. Sisuliselt raha raiskamine.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline