www.militaar.net

ruger kirjutas:Ligikaudne hinnang üksustest, mis Venemaal SVR-ides ja laevastikes on. Info pärit RAND-i uuringust.

https://twitter.com/pmakela1/status/1191099484773765121
https://www.rand.org/pubs/research_reports/RR2573.html

Et Vene suurtükid on kohe valmis väravast välja sõitma ja 100% lahingvalmis aga NATO suurtükid on roostes ja vedelevad aia ääres?

nimetu kirjutas:

Et Vene suurtükid on kohe valmis väravast välja sõitma ja 100% lahingvalmis aga NATO suurtükid on roostes ja vedelevad aia ääres?

Ei. Pigem nii, et kui hakata vene kaudtuleüksuseid ja NATO kaudtuleüksuseid lugema, siis on seis oluliselt tugevamalt venelaste kasuks. Kui homme on rohkem aega, siis teen väikese ülevaate.

*1. tankiarmee (73621)
------*2. motolaskurdiviis (23626)
------------*1. tankipolk (58190)
------------------18 x Gvozdika
------------*1. motolaskurpolk (31135)
------------------18 x Msta-S
------------*15. motolaskurpolk (31134)
------------------18 x Gvozdika
------------*147. suurtükipolk (73966)
------------------36 x Msta-S
------------------18 x Tornado
------*4. tankidiviis (19612)
------------*12. tankipolk (31985)
------------------18 x Gvozdika
------------*13. tankipolk (32010)
------------------18 x Gvozdika
------------*423. motolaskurpolk (91701)
------------------18 x Gvozdika
------------*275. suurtükipolk (73941)
------------------36 x Msta-S
------------------18 x Tornado
------*27. motolaskurbrigaad (61899)
------------------18 x Akatsia
------*6. tankibrigaad (54096)
------------------18 x Akatsia
------------------18 x Grad
------*288. suurtükibrigaad (30683)
------------------36 x Msta-S
------------------8 x Uragan
------*112. raketibrigaad (03333)
------------------12 x Iskander
*6. ühendrelvaliigiarmee (31807)
------*138. motolaskurbrigaad (02511)
------------------36 x Akatsia
------------------18 x Grad
------*25. motolaskurbrigaad (29760)
------------------36 x Gvozdika
------------------18 x Grad
------*9. suurtükibrigaad (02561)
------------------18 x Msta-S
------------------8 x Uragan
------*26. raketibrigaad (54006)
------------------12 x Iskander
*20. ühendrelvaliigiarmee (89425)
------*3. motolaskurdiviis (54046)
------------*252. motolaskurpolk (91711)
------------------18 x Msta-B
------------*752. motolaskurpolk (34670)
------------------36 x Msta-B
------------------18 x Grad
------------*237. tankipolk (91726)
------------------18 x Msta-B
------------*99. suurtükipolk (91727)
------------------36 x Msta-S
------------------18 x Grad
------*144. motolaskurdiviis (61423)
------------*488. motolaskurpolk (12721)
------------------18 x Gvozdika
------------*182. motolaskurpolk (?)
------------------?
------------*254. motolaskurpolk (?)
------------------18 x Gvozdika?
------------------4 x Grad?
------------*59. tankipolk (?)
------------------?
------------*856. suurtükipolk (23857)
------------------36 x Msta-S
------------------18 x Tornado
------*1. tankibrigaad (63453)
------------------18 x Msta-S?
------*236. suurtükibrigaad (53195)
------------------36 x Msta-S
------------------8 x Uragan
------*448. raketibrigaad (35535)
------------------12 x Iskander
*11. armee korpus
------*79. motolaskurbrigaad (90151)
------------------36 x Akatsia
------------------18 x Grad?
------*7. motolaskurpolk (06414)
------------------18 x Akatsia
------*244. suurtükibrigaad (41603)
------------------18 x Msta-S
------------------18 x Grad
------*152. raketibrigaad (54229)
------------------12 x Iskander
*79. reaktiivsuurtükibrigaad (53956)
------------------12 x Tornado
------------------6 x Smertš
*45. suurtükibrigaad (31969)
------------------16 x Malka
------------------8 x Tjulpan
*76. õhudessantdiviis (07264)
------*1140. suurtükipolk (45377)
------------------12 x D-30
*98. õhudessantdiviis (65451)
------*1065. suurtükipolk (31539)
------------------12 x D-30
*106. õhudessantdiviis (55599)
------*1182. suurtükipolk (93723)
------------------12 x D-30
*61. merejalaväebrigaad (38643)
------*1611. suurtükidiviis (63866)
------------------12 x Gvozdika?
------------------6 x Grad?
*336. merejalaväebrigaad (06017)
------*1612. suurtükidiviis (63962)
------------------12 x Gvozdika?
------------------6 x Grad?

-Ballistilised raketid (48)
48 x Iskander

-Reaktiivsuurtükid (238)
6 x Smertš
24 x Uragan
66 x Tornado
142 x Grad

-Iseliikuvad suurtükid (624)
8 x Tjulpan
16 x Malka
288 x Msta-S
126 x Akatsia
186 x Gvozdika

-Veetavad suurtükid (108)
72 x Msta-B
36 x D-30

24 x Iskander

-Reaktiivsuurtükid (96)
8 x Uragan
18 x Tornado
70 x Grad

-Iseliikuvad suurtükid (222)
72 x Msta-S
54 x Akatsia
96 x Gvozdika

-Veetavad suurtükid (12)
12 x D-30

Kui arvestada ainult meile ligemal olevaid üksuseid (144. motolaskurdiviis, 25. motolaskurbrigaad ja Kaliningradi üksused), siis on tulemus selline:

12 x Iskander

Reaktiivsuurtükid (88)
18 x Tornado
70 x Grad

-Iseliikuvad suurtükid (186)
36 x Msta-S
54 x Akatsia
96 x Gvozdika

-Veetavad suurtükid (30)
18 x Giatsint-B
12 x D-30

Neid üldiselt maaväe vahetuks tuletoetuseks ei kasutata, st suhtes 1 manööverpataljon=1kaudtulepataljon need arvesse ei lähe.

Venemaa sõjavarustuse kokkulugemisel ei tohi unustada ka seda, et on olemas selline tore leiutis nagu raudtee, millega saab teistest ringkondadest rasketehnikat juurde kärutada.

Tänavu 7. veebruaril avaldas Rootsi kaitseuuringute instituut FOI uurimuse, milles analüüsiti kõiki Venemaa sõjaväeõppusi aastail 2009–2017 ja jõuti järeldusele, et Venemaa sõjavägi valmistub pikaajalisteks piirkondlikeks sõdadeks selliste vaenlastega nagu Hiina või NATO.

Tänavu 20. veebruaril Moskvas Föderaalkogu ees esinenud president Vladimir Putin teatas, et vastuseks Ühendriikide oodatavale lahtiütlemisele kesk- ja lühimaarakettide lepingust võtab Venemaa kasutusele raketisüsteemid, mis ei võta sihikule mitte ainuüksi USA ja tema liitlaste relvastust, vaid ka juhtimiskeskused. See Putini teadaanne langes peaaegu viimse kui üksikasjani kokku Juri Andropovi ähvardustega USA-le 1983. aasta novembris, mil Moskvas leiti, et ameeriklased valmistavad õppuse Able Archer sildi all ette ootamatut tuumarünnakut ja on selleks viinud oma tuumajõud kõrgeimasse lahinguvalmidusse.

Nüüdseks oleme vähemalt sõnade tasemel jõudnud tagasi NSV Liidu ja USA kõige vihasema sõjalise vastasseisu aega pärast Kuuba raketikriisi. Venemaa korraldab regulaarselt õppusi, mille üks osa on harjutada tuumalööke USA territooriumile. Venemaa strateegia ja sõjaline doktriin omistavad erilist tähtsust tuumarelva kasutamise vajalikkusele ja võimalustele. Venemaa püüab kindlustada strateegia elluviimist, kaasajastades nii strateegiliste kui ka operatiiv-taktikaliste rakettide arsenali.

Sõjaväeekspert kindralmajor Vladimir Bogatõrjov nendib, et Moskva tugevdab oma kohalolekut USA piiri lähedal ja kavatseb paigutada strateegilist lennuväge ühele Venezuela saarele (Orchila) Kariibi meres, kus on juba olemas mereväebaas ja sõjalennuväli. Kokkulepe Venemaa mereväe aluste õiguse kohta siseneda Venezuela sadamatesse on juba sõlmitud. Samuti on Moskva sõlminud juba 2015. aasta veebruaris Nicaraguaga lepingu Venemaa mereväe laevade lihtsustatud korras sisenemise kohta Nicaragua sadamatesse. Pole välistatud, et samasugune leping kirjutatakse alla Kuubaga, sest Havanna on korduvalt kinnitanud soovi jätkata juba NSV Liidu ajal alanud mereväealast koostööd Moskvaga.

Pärast seda, kui 2021. aasta veebruaris aegub nõndanimetatud uus START-leping, mis reguleeris Venemaa ja USA strateegiliste tuumarelvade arsenali, kaob täielikult igasugune läbipaistev süsteem, andmete vahetamine startide kohta, stardist ettehoiatamine ja nii edasi. Maailm ei püsi edasi enam kokkulepetel, vaid hirmul. Tõenäosust, et START-lepingut ei pikendata veel viieks aastaks ega asendata uue strateegiliste tuumarelvade arsenali kärpiva lepinguga, suurendas tunduvalt kesk- ja lühimaarakettide lepingu häving.

Pealegi on nüüdseks kadunud üks veel 1980. aastatel toiminud väga oluline pärssiv tegur: toona oli enamik kõrgema ešeloni poliitikuid omal nahal kogenud Teist maailmasõda ja adus hästi, millised võivad olla suure sõja tagajärjed. Hirm tavapärase konflikti taustal vahetatavate tuumahoopide ees pesitses neis kõigis ning nad olid paljuks valmis, et seda vältida.

Tuumalöögi aritmeetika

Uue START-lepingu järgi peavad Venemaa ja USA kärpima 2021. aasta 5. veebruariks tuumaarsenali järgmiste piirmääradeni: 700 mandritevahelist ballistilist raketti, ballistilist raketti allveelaevadel ja raskepommituslennukitel, 800 rakendatud ja rakendamata stardisüsteemi ning 1550 lõhkepead eri kandjatel.

Kui juhtimiskeskus saab käsu, siis tänapäevane ballistiline rakett stardib šahtist kahe-kolme minutiga. Maismaal baseeruv raketisüsteem vajab veel mõnda minutit, et kinnitid vallandada ja rakett laskeasendisse tõsta. Allveelaev, kui see just ei asu juba minimaalsel sügavusel ja täielikus lahinguvalmiduses, laseb raketid välja umbes 15 minuti pärast.

Ballistilise raketi teekond Venemaalt USAsse võtab umbes 25–30 minutit. Vee alt välja lastud ballistiline rakett võib kohale jõuda märksa kiiremini, isegi 12 minutiga. Väljaspool atmosfääri on ballistilise raketi kiirus üle kuue kilomeetri sekundis (ehk üle 20 Machi). Raketirünnaku signaali saamise järel jääb reageerimiseks ja otsuse langetamiseks kõigest 20–30 minutit. Ent eelhoiatussüsteemid on teatavasti korduvalt eksinud. USA raketirünnakust teavitamise süsteem (kosmosepõhine infrapunasüsteem SBIRS) tuvastab stardi, tõlgendab kogutud teavet ja määrab kindlaks raketi tõenäolise trajektoori 20 sekundiga. Venemaa analoogsel süsteemil kulub selleks kolm-neli minutit. Kui anda löök ühe raketiga, mille lõhkepea on standardne 250–300 kilotonni, siis on täieliku hävingu tsoon umbes 8–12 kilomeetrit. Rääkimata massilisest saastumisest radioaktiivsete sademetega.

The new Russian MRLS flamethrower TOS-2 will enter field tests. Instead of being built on the T-14 Armata chassis like previously announced, the new system will be a WHEELED one!

It appears to be a complete change in the employment doctrine for the heavy flamethrowers

Russia claims that the first two #Avangard hypersonic glide vehicles will be loaded into operational UR-100UTTKh ICBMs of the Russian Strategic Missile Forces during the next week.

Õnneks on tänane VF siiski hale vari majanduslikus mõttes NSVL-st ja taolist võidujooksu, nagu 70ndate-80ndatel näha võis, pole lähikümnenditel karta.
Võimaluste tohutud käärid paistavad juba tavaliste vägede arvus, kui NSVL-l oli maaväediviise 350, siis VF-l on maaväebrigaade 80, mis vähem kui 1/10 nõuka sõjajõust 80ndate seisuga.