www.militaar.net

USA-s Washingtoni osariigis puhkesid eile õhtul rahutused, kui politsei oli tapnud mustanahalise noormehe.
Kevin E. Peterson (21) lasti maha neljapäeva öösel Washingtoni osariigis asuva Vancouveri linna lähedal Hazel Dellis.

Sajad inimesed kogunesid eile Petersoni mälestusüritusele ning selle lähistel arenes pingeline vastasseis vasak- ja parempoolsete protestijate vahel. Ajakirjanike filmitud videos on näha kaht inimrühma teineteise peale karjumas.

Rahvahulgad läksid pärast mälestusüritust laiali, kuid hiljem korraldasid Vancouveri linnas sajad meeleavaldajad rongkäigu. Protestiaktsiooni käigus purustati aknaid ja põletati lippe. Märulivarustuses föderaaltöötajad tõkestasid protestijate sisenemise ühte hoonesse.

Teateid oli ka tulevahetusest.

Peterson oli endine ameerika jalgpallur ja väikelapse isa.

Politseiametnik Chuck Atkins ütles, et mees tapeti, kui uimastipolitsei viis neljapäeval läbi juurdlust ja jälitas üht kahtlusalust parkimisplatsini, kus too avas korrakaitsjate pihta tule. Ühe teise versiooni järgi haaras ta relva, kuid politseinike tulistamist ei mainitud.

Petersoni tapmine leidis aset veidi maad Portlandist põhjas, kus pärast mustanahalise George Floydi tapmist mais puhkesid ulatuslikud meeleavaldused politseivägivalla ja rassismi vastu.

Mullu raputasid USA-d suured politseivägivalla vastased meeleavaldused. Samal perioodil kerkis mõrvade statistika enneolematusse kõrgusesse. Mitu hiljuti avaldatud uuringut näitavad, et tegu pole pelgalt kokkusattumusega.
Ühes avaldatud uurimistöös kirjutab Utah' ülikooli õigusteaduse professor Paul Cassell, et tõendid viitavad sellele, et politseinikud ei kippunud Floydiga juhtunu järel agressiivseid meetodeid kasutama ja pigem hoidusid kahtlusaluseid arreteerimast, et mitte saada sarnaste videote antikangelasteks.
Cassell väidab oma uurimuses, et politseinike käitumisel oli üks selge tagajärg: kurjategijad, kes pääsesid arestist, said julgust juurde ja sooritasid rohkem vägivallategusid, sh mõrvu.
Washingtonis asuv Kriminaalõiguse nõukogu tegi asja kohta oma analüüsi ja vaatas läbi rohkem kui 20 USA suurlinna mõrvastatistika. Sealt selgus, et mõrvade arv kasvas pärast Floydi tapmist ja sellele järgnenud protestilainet peaaegu kõigis linnades märgatavalt.
„Mõrvade arvu kasvu suurus ja äkilisus on enneolematu," tunnistas üks uuringu autoreid, kriminoloog Richard Rosenfeld väljaandele Washington Post.
Neli nädalat pärast Floydi surma kerkis Minneapolises tulistamiste arv 200 protsenti, mõrvade arv kasvas möödunud aastaga võrreldes peaaegu 90 protsenti. Aasta lõpuks oli 425 000 elanikuga linnas registreeritud 82 mõrva, mida on 70 protsenti rohkem kui 2019. aastal.
Minneapolises kasvasid ka muude kuritööde arvud: tulistamisjuhtumeid oli umbes 500 ehk poole rohkem kui aasta varem. Tegemist oli viimase kümne aasta rekordiga. Ka registreeriti üle 4600 vägivallakuritöö, sh kümneid rööve ja autorööve.
Statistikat kasvatanud mõrvad ei toimunud politseivägivalla protestidel ega nende lähedal, vaid vaesemates naabruskondades, kus elavad etnilised vähemused. Need on alati olnud gängi- ja narkovägivalla üheks tulipunktiks.
Mai lõpus ei hakanud mõrvade arv kõrgustesse kerkima mitte ainult Minneapolises, vaid sama efekti oli märgata 2300 kilomeetri kaugusel kõige pikemalt väldanud meeleavalduste kantsis Portlandis. Linnas registreeriti ainuüksi juulikuus 15 mõrva, viimase 30 aasta jooksul polnud juulis midagi sellist varem nähtud. Aasta lõpuks oli kurb statistika selge: mõrvu toimus 55. Seda oli eelmise aastaga võrreldes ligi 67 protsenti rohkem, samuti oli tegu viimase 26 aasta rekordiga.
Osad nende linnade praegustest ja endistest linnapeadest räägivad sama juttu nagu Cassell. Nemad usuvad, et osa politseinikke vähendas tahtlikult justkui mitteametliku vaikiva protestina kinnivõtmiste arvu.
„Nad tegelesid omal moel kodanikuallumatusega ja tahtsid näidata, et ilma nendeta saabub kaos," sõnas Seattle'i endine meer Michael McGinn juulikuus väljaandele The Atlantic.

Some kirjutas:Ei tea jah... Samas BLM liikumise suhtes tundub siin küll kõigil üksmeel olevat.

mart2 kirjutas:

Some kirjutas:Ei tea jah... Samas BLM liikumise suhtes tundub siin küll kõigil üksmeel olevat.

Milline see üksmeel siin on?...

Some kirjutas:No ma räägingi, et antifa ja BLM-i osas oleme päris üksmeelel siin.

Facebook has stopped users from sharing articles by DailyMail.com about a BLM founder Patrisse Cullors' multi-million dollar property empire while users were allowed to share it from other outlets.

Users that wanted to share links to the DailyMail.com were met with a message that said it 'couldn't be shared.'

'This content was removed for violating our privacy and personal information policy,' a Facebook spokesperson told DailyMail.com.

However, other outlets, such as Black Enterprise, a media company that covers black-owned businesses, was allowed to be shared by Facebook users.

The media convicted an innocent man, and the jury was too fearful to stand on the evidence, and that was the story of the trial.

"we're looking for a guilty verdict... as far as I am concerned it's first degree murder," Maxine Waters

"Congresswoman Waters may have given you something on appeal that may result in this whole trial being overturned."