https://twitter.com/nktpnd/status/1046851305262727168Chinese destroyer "approached within 45 yards" of the front of the US ship, adding that the Decatur "maneuvered to prevent a collision."
Hiina jõudemonstratsioonid
Re: Sündmused Lõuna-Hiina mere ümber
USA ja Hiina laevade kokkupõrkest merel ei jäänud palju puudu...
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9097
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Hiina vs. USA
USA käsitleb Hiina kõrgeima sõjaväelise juhi väidet, et sõda USA-ga on vältimatu, sisuliselt sõja kuulutamisena:
https://www.military.com/daily-news/202 ... icles.html
https://www.military.com/daily-news/202 ... icles.html
Re: Hiina vs. USA
Selles uudises siiski mitte USA ei käsitle, vaid kindral Coffman käsitleb. Mitte et see põhimõtteliselt õige ei võiks olla.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Hiina vs. USA
Eks see on üsna tähelepanuväärne ütlus küll, sest erinevalt venelastest, ei praali hiinlased tavaliselt niisama.
-
- Liige
- Postitusi: 619
- Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
- Kontakt:
Re: Hiina vs. USA
Mõned päevad tagasi sattusin huvitavale vestlusele, mis tõstatas huvitava küsimuse Hiina kohta: keelebarjäär. Väide oli umbes selline, et erinevalt venest ei valda hiinlased nii hästi inglise keelt ega pole hiina keel nii lihtsalt otse tõlgitav ka, et kõrgetasemelised sõnavõtud ja artiklid, mis peaksid informeerima nii kodu kui välispublikut oma hoiakutest ja ''punastest joontest'', need lähevad ingliskeelses tõlkes sageli kaduma oma kohmakuses. Et kui kodmaal ütleb Xi 'Meid on reedetud', siis välismaale antakse edasi hoopis 'Me oleme pettunud'. See tekitab nii tahtmatut kui tahtliku vääritimõistmist mõlemal pool, kuid eriti Läänes, millel on tava kõike läbi oma väärtushinnangute näha, a la 'deeply concerned' = 'don't care'.
Ei oska öelda kui prevalentne see päriselt olla võib, võib olla keegi teine (akf. Heath?) teab paremini. Aga huvitav võimalik nüanss ajal, mil areenile on tekkinud uus jõuline mängija, kellega tuleb alles harjuda ning tema 'tells' tundma õppida. Vene oli ja on hulka mugavam selle koha pealt.
Ei oska öelda kui prevalentne see päriselt olla võib, võib olla keegi teine (akf. Heath?) teab paremini. Aga huvitav võimalik nüanss ajal, mil areenile on tekkinud uus jõuline mängija, kellega tuleb alles harjuda ning tema 'tells' tundma õppida. Vene oli ja on hulka mugavam selle koha pealt.
My fair lady.
Re: Hiina vs. USA
Ütleks, et juhtub ka parimates peredeski seda tõlkes kaduma minekut, rääkimata siis rahvusvahelisest suhtlusest suurriikide vahel. Koorem on suuresti tõlkidel olgu keel kuhu nad tõlgivad hiina või inglise. Isiklikult jääb mulle mulje, et nad saavad suhteliselt okeilt hakkama. Nagu ise ütlesid, eks kulus ka külma sõja ajal aega nn NSVL-mõistjate ja sovietoloogide kujunemiseks ning Hiina on vähemalt senini suutnud eemalhoida seda tungivat tähelepanu, mille osaliseks sai sõjajärgne NSVL. Selle kohta, et venelased kuidagi pikapuuga ees oleksid hiinlastest inglise keele oskusega, ma ka väga kindel ei ole. Vajalikel nägudel ma kahtlustan, et oskus on suhteliselt sarnane.
Suhtlemisstiili kohalt on mulle mu senise vähese kogemusepagasiga silmajäänud hiinlaste poolt just pigem selline "kommunist kommunistiga" suhtlemisstiil. Rahvusvaheliselt proovitakse asju ajada muidugi diplomaatiliselt nagu teisedki, aga ma ei ole vähemalt täheldanud eriti mingit nurgataga asjaajamist või mitmeti mõistetavust nagu Jaapanil kombeks. Samas jällegi on kogemustepagas küllaltki tühi Hiina teemadel ning eksperdiks ei peaks.
Punaste joonte kohta väidaks, et Läänele on need suhteliselt hästi teada, sest ega need punased jooned ei ole praeguse "Puna" ning ajaloolise "Valge" Hiina vahel väga erinevad. "Puna" Hiinat on hetkel lihtsalt mõndade nendega lihtsam torkida, sest nad kontrollivad mandrit ning asuvad totalitaarsuse ning autoritaarsuse ristil, rääkimata mitmetest probleemidest vähemustega. Nende mitmete punaste joonte mitte tundmise asemel, on praegune olukord paremini selgitatav läbi Lääne katsete ennast Hiina suhtes jätkuvalt kehtestada. Seda olukorras, kus Hiina jõudsalt Läänele järgi ronib ning taotleb "võrdsust", st enda tunnistamist. Selline kehtestamine on aga hiinlastele ajalooliselt suhteliselt negatiivse maiguga, eriti kuna seda juhivad suuresti samad riigid, kes "kehtestasid" ennast Hiina suhtes 19. ja 20. sajandil. Seega võib Hiinale vastuhakkamist, vähemalt suurriikide poolt, pidada ka üheks nende punaseks jooneks.
Suhtlemisstiili kohalt on mulle mu senise vähese kogemusepagasiga silmajäänud hiinlaste poolt just pigem selline "kommunist kommunistiga" suhtlemisstiil. Rahvusvaheliselt proovitakse asju ajada muidugi diplomaatiliselt nagu teisedki, aga ma ei ole vähemalt täheldanud eriti mingit nurgataga asjaajamist või mitmeti mõistetavust nagu Jaapanil kombeks. Samas jällegi on kogemustepagas küllaltki tühi Hiina teemadel ning eksperdiks ei peaks.
Punaste joonte kohta väidaks, et Läänele on need suhteliselt hästi teada, sest ega need punased jooned ei ole praeguse "Puna" ning ajaloolise "Valge" Hiina vahel väga erinevad. "Puna" Hiinat on hetkel lihtsalt mõndade nendega lihtsam torkida, sest nad kontrollivad mandrit ning asuvad totalitaarsuse ning autoritaarsuse ristil, rääkimata mitmetest probleemidest vähemustega. Nende mitmete punaste joonte mitte tundmise asemel, on praegune olukord paremini selgitatav läbi Lääne katsete ennast Hiina suhtes jätkuvalt kehtestada. Seda olukorras, kus Hiina jõudsalt Läänele järgi ronib ning taotleb "võrdsust", st enda tunnistamist. Selline kehtestamine on aga hiinlastele ajalooliselt suhteliselt negatiivse maiguga, eriti kuna seda juhivad suuresti samad riigid, kes "kehtestasid" ennast Hiina suhtes 19. ja 20. sajandil. Seega võib Hiinale vastuhakkamist, vähemalt suurriikide poolt, pidada ka üheks nende punaseks jooneks.
Re: Hiina vs. USA
Pinnuks USA relvamüük Taiwanile.
https://www.youtube.com/watch?v=-oc43f1 ... 1%E6%98%82
https://www.youtube.com/watch?v=-oc43f1 ... 1%E6%98%82
-
- Liige
- Postitusi: 2083
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Hiina vs. USA
Kindral ütleb, et USA-l on vaja kergemat ja lihtsamini transporditavat soomust, et vajadusel oma maaväge Hiina vastu paisata, kes tema väitel on korralikult soomusesse pakitud. Kuna uudise kontekst ise on muidu suht platvormipõhine (OMFV arendusprogrammi promo) siis tundub, et ütleja sihtmärgiks on pigem nende enda siseriiklik kaitse-eerlave?!
Re: Hiina vs. USA
Admiral Stavridis Hiina sõjalisest ohjeldamisest tulevikus: https://asia.nikkei.com/Opinion/How-the ... with-China
Teatavasti on ta ka hiljuti ilmunud "2034: romaan järgmisest maailmasõjast" autor.
Sama asja kohta "Business Insider":
Veel sõjaohust Austraalia seisukohast: https://www.abc.net.au/news/2021-03-21/ ... s/13260084
Hiina valmistuvat sõjaks ning Aasia demokraatlik blokk - Jaapan, India, Austraalia ja USA ei pruugi nii väga ühtne olla. Kahtlane, kas Jaapan või India hakkaks Austraaliat kaitsma. USA jaoks on teda Hiinast lahutavad ookeaniavarused õnnistus, kuid tema liitlaste koordineerimise muudavad need pehmelt öeldes raskeks.
Teatavasti on ta ka hiljuti ilmunud "2034: romaan järgmisest maailmasõjast" autor.
Edasi strateegiast, mis näib olevat panustada ülemvõimule merel ja õhus, koos dessantvägede tegevusega Hiina rannikubaaside ja tehissaarte vastu.The Atlantic Council's publication of The Longer Telegram, which lays out a sweeping blueprint for a U.S. strategy to face China, provides significant clues about a new lay-down of American forces around east Asia.
Whether the new Biden administration fully embraces the paper's aggressive stance remains to be seen, but elements are under serious consideration. Certainly, the new team at the National Security Council, led by highly respected Asia hand Kurt Campbell and a deep bench of Asia experts, will be looking at a wide variety of options for the military component of a new overall strategic posture.
One of the key elements in the military component is a series of "red lines" to which the U.S. would respond militarily.
These include "any nuclear, chemical, or biological weapons action by China against the U.S. or its allies or by North Korea; any Chinese military attack against Taiwan or its offshore islands, including an economic blockade or major cyberattack against Taiwanese public infrastructure and institutions; any Chinese attack against Japanese forces in their defense of Japanese sovereignty over the Senkaku Islands, which China claims as the Diaoyu, and their surrounding exclusive economic zone in the East China Sea; any major Chinese hostile action in the South China Sea to further reclaim and militarize islands, to deploy force against other claimant states, or to prevent full freedom of navigation operations by the U.S. and allied maritime forces; and any Chinese attack against the sovereign territory or military assets of U.S. treaty allies."
Sama asja kohta "Business Insider":
https://www.businessinsider.com/us-war- ... tly-2021-3In testimony before the Senate Armed Services Committee last week, Adm. Phil Davidson, commander of US forces in the Indo-Pacific, warned that Chinese military developments looked to him like a nation planning for a war. Davidson added that he believed China would attempt to forcibly reunify Taiwan "in the next six years." To guard against this possibility, Davidson asked Congress to provide a whopping $27 billion in additional funding over the current defense budget.
One of the featured programs for this increase is the Pacific Deterrence Initiative. Last year Congress allocated $2.1 billion for the initiative. This year Davidson is asking for more than double that amount, to $4.6 billion. The PDI's main objectives will be to increase the number of ground-based cruise missiles, ballistic missiles, and hypersonic missiles in areas closer to Chinese territory. That effort is already well underway.
In October the US Marine Corps completed construction on its first new permanent base in the Indo-Pacific area since 1952. The Navy, Marine Corps, and Air Force have additional plans to establish new bases or expand existing ones at Tinian Island, Palau, Guam, and Australia — all along the so-called "first island chain" near China's coastline. The expansion is designed to enhance US' ability to conduct "island-hopping" operations and create the ability to rapidly construct military airfields in austere environments.
The reason for this expansion, Davidson said, was to reduce or eliminate the time necessary for American military forces to engage Chinese targets. The admiral said that right now it would take US forces on the West Coast more than three weeks to get within range of China and troops from Alaska 17 days. But the "perfect speed," Davidson concluded, was "being there."
Veel sõjaohust Austraalia seisukohast: https://www.abc.net.au/news/2021-03-21/ ... s/13260084
Hiina valmistuvat sõjaks ning Aasia demokraatlik blokk - Jaapan, India, Austraalia ja USA ei pruugi nii väga ühtne olla. Kahtlane, kas Jaapan või India hakkaks Austraaliat kaitsma. USA jaoks on teda Hiinast lahutavad ookeaniavarused õnnistus, kuid tema liitlaste koordineerimise muudavad need pehmelt öeldes raskeks.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Hiina vs. USA
Hiina ei lase kindlasti tekkida mingitel taolistel, artiklis mainitud, uutel USA baasidel/võimekustel oma tagahoovi. Nagu USA ei lasknud minevikus ega laseks ka nüüd mõnel "ebasõbralikul" suurriigil nt Kuubale baase rajada. Pigem käivitab Hiina ennetava löögi ka seniste võimekuste vastu, koos löögiga Taiwanile. On karta, et saab ümber aeg, mil Hiina- ja paraku tema tõmbetuules ka Venemaa USA-t oma piirkonnas kardavad ning seepärast teevad kõik, et mitte otsekonflikti sattuda. Pigem on võetud suund USA majanduslik ja sõjaline ülemvõim maailmas likvideerida.
Kindlasti eksisteerivad ka USA jaoks punased jooned, mille peale oleks õhus tuumaähvardus- esmalt taktikaline, ründavate vägede vastu. Nagu oluliste liitlaste, nt Jaapani või Austraalia okupeerimise katse. Taiwani kaitseks või mingite baaside õhust tavarelvaga materdamise peale see kaart vaevalt lauale tuleb. Tõenäolisem oleks tunnistada, et jõudu jäi piirkonnas väheks, oluliselt eskaleerida ohtlik, kallis ja kodumaal ebapopulaarne. Seega parem halva mängu juures head nägu teha ja kokku leppida ning nõustuda globaalse mõju märgatava kahanemisega.
Kindlasti eksisteerivad ka USA jaoks punased jooned, mille peale oleks õhus tuumaähvardus- esmalt taktikaline, ründavate vägede vastu. Nagu oluliste liitlaste, nt Jaapani või Austraalia okupeerimise katse. Taiwani kaitseks või mingite baaside õhust tavarelvaga materdamise peale see kaart vaevalt lauale tuleb. Tõenäolisem oleks tunnistada, et jõudu jäi piirkonnas väheks, oluliselt eskaleerida ohtlik, kallis ja kodumaal ebapopulaarne. Seega parem halva mängu juures head nägu teha ja kokku leppida ning nõustuda globaalse mõju märgatava kahanemisega.
Re: Hiina vs. USA
Kuuba raketikriis oli ikka väga eriline juhtum, tingitud Nõukogude poole mandritevaheliste rakettide ajutisest nappusest. Kui sinna oleks merejalaväe brigaad vms installeeritud, poleks sellest suurt midagi olnud.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Hiina vs. USA
Veel üks artikkel: https://thediplomat.com/2021/03/rumors- ... an-strait/
Olevat kolm põhjust Hiina Vabariigi saatuse pärast muret tunda:
1) Hiina RV olevat seadnud esimeseks eesmärgiks armee viia Taivani vallutamiseks vajaliku võimsuseni ja see olevat kas saavutatud või saavutatav aasta jooksul;
2) Hiina RV lennukite provokatiivsed lennud on muutunud igapäevaseks ning varasemast kirjutamata kokkuleppest väina keskjoont mitte ületada ei peeta enam kinni;
3) Hiina RV välispoliitika on ka muudes suundades agressiivsemaks muutunud ning Hong-Kongi allutamine näitab, et rahvusvahelistest reaktsioonidest enam ei hoolita.
Minu arvates võib siia lisada ka uiguuride vastase kampaania, st. läänealade jõulise rahustamise.
Järgmisel aastal arvatavasti siiski midagi ei juhtu, sest esiteks on taliolümpiamängud ja teiseks parteikongress.
Taivani väina ületamine olevat sõjaajaloo suurim ja riskatseim dessantoperatsioon ning Hiina armee pole siiski 1979. aastast saadik sõdinud.
Kokkuvõttes olevat HRV jaoks parim strateegia sõjahirm ilma tegeliku sõjata. Muide, Taivani kaitsekulutused olevat ka 2% SKP-st.
Frontaalrünnak Taivanile näib mulle ka rohkem kuskilt arvutimängust pärit ideena. Keeraks see ju lisaks riskile kummuli kogu senise samm-sammult positsioonide võtmise strateegia Lõuna-Hinna meres ja mujal. Pigem üritab Peking jõupositsioonilt Hiina Vabariiki manööverdada mingite kokkulepeteni, nagu artikliski arvatakse.
Olevat kolm põhjust Hiina Vabariigi saatuse pärast muret tunda:
1) Hiina RV olevat seadnud esimeseks eesmärgiks armee viia Taivani vallutamiseks vajaliku võimsuseni ja see olevat kas saavutatud või saavutatav aasta jooksul;
2) Hiina RV lennukite provokatiivsed lennud on muutunud igapäevaseks ning varasemast kirjutamata kokkuleppest väina keskjoont mitte ületada ei peeta enam kinni;
3) Hiina RV välispoliitika on ka muudes suundades agressiivsemaks muutunud ning Hong-Kongi allutamine näitab, et rahvusvahelistest reaktsioonidest enam ei hoolita.
Minu arvates võib siia lisada ka uiguuride vastase kampaania, st. läänealade jõulise rahustamise.
Järgmisel aastal arvatavasti siiski midagi ei juhtu, sest esiteks on taliolümpiamängud ja teiseks parteikongress.
Taivani väina ületamine olevat sõjaajaloo suurim ja riskatseim dessantoperatsioon ning Hiina armee pole siiski 1979. aastast saadik sõdinud.
Kokkuvõttes olevat HRV jaoks parim strateegia sõjahirm ilma tegeliku sõjata. Muide, Taivani kaitsekulutused olevat ka 2% SKP-st.
Frontaalrünnak Taivanile näib mulle ka rohkem kuskilt arvutimängust pärit ideena. Keeraks see ju lisaks riskile kummuli kogu senise samm-sammult positsioonide võtmise strateegia Lõuna-Hinna meres ja mujal. Pigem üritab Peking jõupositsioonilt Hiina Vabariiki manööverdada mingite kokkulepeteni, nagu artikliski arvatakse.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Hiina vs. USA
Kui kodusõja võitmiseks on Pekingil vaja võita ameeriklasi Vaiksel ookeanil, võib riskantse ja kaotusterohke frontaalrünnaku Tavanile niisama hästi ära jätta ja üritada blokaaadi. Samal ajal kõikjal mujal hagu andes ja käpikuid tööle pannes: Ukrainas / Baltikumis, Lähis-Idas, Aafrikas...
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Hiina vs. USA
Seda muidugi, et frontaalrünnak ja otsese sõjategevusega USA vastu minek pole ainuke ega eelistatuim võimalus. Kuni saab eesmärkide suunas liikuda ka "odavamatel" viisidel, seda ka tehakse. Samas, kuni USA majandussanktsioonidel/mittesõjalisel vastutegevusel on suur mõju, tuleb ka sellega arvestada. Sõja korral mängiks see mõju juba märksa vähem rolli. Ühesõnaga kui on näha, et majandussõjas jäädakse USAle alla, mis väljendub sealhulgas USA märksa kasvavas sõjalises eelarves, tuleb kaaluda ka teisi vahendeid. Taiwani blokaad ja USA suunal omapoolsete majanduslike meetmete intensiivistamine kindlasti arvestatav võimalus enne kuuma sõda.
Viimati muutis Naxer, 02 Apr, 2021 16:26, muudetud 1 kord kokku.
Re: Hiina vs. USA
Jaapanlased nügivad ise küllaltki palju seda koostööd India ning Austraaliaga - ikkagi endal munad suhteliselt esimesena tulel. Ise asi kuidas nad seda kollektiivset enesekaitset teostama hakkavad. Samas, Austraalia ründamine ilma nende eelneva kahega vägivaldselt kraaklemist kaldub natukene sinna ulme valdkonna poole. Pigem on nõrgaks lüliks selles kolmikus austraalased, kelle valitsus võib pidada "kasulikumaks" Hiinaga mitte kraaklemist ning söe ja muude maavarade jätkuvat eksporti.Kriku kirjutas:Kahtlane, kas Jaapan või India hakkaks Austraaliat kaitsma.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist