Moskoviidi ultimaatum NATOle

[ruger]

Vene merevägi ja lennuvägi harjutab rakettide laskmist Iirimaa ranniku lähedal.
Russian bombers and naval ships are set to test missiles off the coast of Ireland.
The Journal has learned that the Irish Government has received a warning of a major exercise by the Russian navy and air force in the Atlantic off the South West coast.
https://twitter.com/thejournal_ie/statu ... 7873290243
https://twitter.com/akihheikkinen/statu ... 0855842821

[affa]

Teiseks - endiselt, minu arvamusel reaalset konflikti ei tule (kihlvedu ei paku enam sest üle ühe korraga pole mõtet ja mida ma teen nii suure koguse konjakiga)
Kolmandaks - kes maksab kogu selle jama kinni?

Konjakit ei ole kunagi palju
Võib ka jalgu loputada... Muuseas, mõjub enesetundele positiivselt!

Aga küsimus maksmisest on hea, oi kui hea! ...

Ja naised muutuvad kõik nii kauniks...

Aga ma tegelikult tahaks veel korra lauale tõsta Ukrainasse saadetud relvastuse - NLAW, Javelin ja Stingereid ka vist saadeti/saadetakse - tuleviku. Näitek Stingereid on Usa Wiki andmetel kommunismivastase tegevuse raames saatnud vähemalt Angoolasse ja Afganistaani. Mõlemast kohast üritas pärast kasutamata jäänud ühikuid kokku korjata. Ebaõnnestunult. Selle tagajärjel jõudis 16 ühikut Iraani.
Olen aru saanud, et Javelinegi on Ukrainasse saadetud selline hulk, et näit. kümnekonna isendi sattumine venelaste kätte on pigem tõenäoline. Millised seejärel on Eesti tankitõrje arengusuunad?

[nimetu]

<OT>

Millised seejärel on Eesti tankitõrje arengusuunad?

Mõtled võimalike vene vastumeetmete arengu suhtes?
Selles suhtes pole väga suurt vahet vist, sest nende rakettide toimimise põhimõte on suht hästi tuntud. Peale päikesesirmide ja võib-olla mingite valguspeibutiste ei suudeta ilmselt midagi asjalikumat leiutada.

Mis puudutab tehnoloogiat ennast... Isegi kui venelased saavad omale mõned näidised ja suudavad nad pöördprojekteerida, siis nende tootmisvõimekus on nii kehval tasemel, et mingeid koopiaid nad tegema ei hakka. Ilma välismaa komponentideta neid valmistada ei suudetaks.

[Poti soldat]

Aga ma tegelikult tahaks veel korra lauale tõsta Ukrainasse saadetud relvastuse - NLAW, Javelin ja Stingereid ka vist saadeti/saadetakse - tuleviku. Näitek Stingereid on Usa Wiki andmetel kommunismivastase tegevuse raames saatnud vähemalt Angoolasse ja Afganistaani. Mõlemast kohast üritas pärast kasutamata jäänud ühikuid kokku korjata. Ebaõnnestunult. Selle tagajärjel jõudis 16 ühikut Iraani.
Olen aru saanud, et Javelinegi on Ukrainasse saadetud selline hulk, et näit. kümnekonna isendi sattumine venelaste kätte on pigem tõenäoline. Millised seejärel on Eesti tankitõrje arengusuunad?

Javeline on juba leitud ka Liibüas Haftari kamba käest kes said neid ilmselt Emiraatidest, ning ühed Haftari kamba põhitoetajad on ka venelased, nii et üldiselt võiks eeldada et venelased on mõne Javelini eksemplari enda kätte juba saanud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ekspressi uudiskiri: Mis on juhtunud ja hakkab juhtuma Ukrainas

Diplomaatiast pole abi, Moskva tahab sõda. Sellisele tõdemusele on jõudnud Lääne julgeolekuliidrid ja üha enam ka avalikkus.
Ent mis seisus on Ukraina päriselt? Kas sõda on vältimatu? Ning kes on Kiievi selja taga?

Mis toimub?
• Olukord on tõeliselt kriitiline. Asjata ei räägita tõsiseimast julgeolekukriisist pärast 1945. aastat, sest 144 miljoni inimesega Venemaa tahab (taas) tungida 44 miljoni elanikuga Ukrainasse.
• Venemaa on esitanud Läänele oma “nõudmised”. Neid on esitatud avalikult ja kinnistel kohtumistel. Nõutakse Kremli koostatud “lepingule” allakirjutamist. Need nõudmised ei hõlma kaugeltki üksnes Ukraina saatust, õigupoolest Ukrainast neis peaaegu ei räägitagi. Seal räägitakse meist, Balti riikidest ja NATO idatiiva ning Läänemere piirkonnast.
• Probleem ei ole see, kuidas Venemaa nõudmised mõjuvad kogumis. Iga üksik nõudmine, kui sellele vastu tuldaks, lõpetaks NATO kollektiivkaitse ja kogu heidutussüsteemi.
• Näiteks: Venemaa nõuab õppuste lõpetamist NATO idaaladel (sh sellised nagu meie Kevadtorm), rakettide paigutamise keeldu (ehkki Venemaal on neid rohkesti siin piirkonnas ja Euroopat ohustamas), Läänemerelt NATO laevade lahkumist, relvade paigutamise eeltingimusena Venemaa nõusolekut, uute riikide NATOga liitumise välistamist jne. Nende nõudmiste sisu on Balti riikide äralõikamine NATO kaitsest, kogu Ida-Euroopa ja Läänemere jätmine Vene mõjusfääri, ilma tegeliku kaitsevõimeta.
• Viimane – NATO laienemise kirjalik välistamine ei käi Ukraina või Gruusia kohta, mis polegi hetkel päevakorras. See nõudmine puudutab ennekõike Soomet ja Rootsit ja on põhjustanud meie naabrite väga jõulise reaktsiooni.
• Need nõudmised ei ole täidetavad ega arutamist väärt. Ning see on kõigile osapooltele selge. Viimastel nädalatel on toimunud intensiivne diplomaatia USA, NATO ja Euroopa riikide vahel ja otse Venemaaga, et sõda ära hoida. Kuid asjaosaliste sõnul otsib Venemaa üksnes põhjusi, miks konflikti eskaleerida.

Milline on Kremli laiem tegevusplaan?
• Putini huvi ei piirdu üksnes Ukrainaga, mille piiri äärde ta on koondanud üle 100 000 mehe koos tehnikaga.
• Putin näeb võimalust Euroopa julgeolekuarhitektuuri lammutamiseks. Seega võib konflikti eelmiseks peatükiks pidada sama hästi ka pingeid Valgevene-Leedu-Poola piiril sügise alguses, kui Moskva heakskiidul saatis Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka piirile mitu tuhat iraagi põgenikku.
• Eesmärk on Euroopat ja Läänt lõhestada ning tähelepanu hajutada. Moskva on panustanud praegusesse energiakriisi, keeldudes suure nõudluse perioodil tarnima Euroopasse (veel lisaks pikaajalistes lepingutes kokku lepitud kogustele) gaasi ning “hoolitsenud” selle eest, et vastu talve oleks Euroopa gaasivarud tavalisest tunduvalt väiksemad. Gaasi hind on kogu Euroopa energiahindade kriisi peapõhjus.
• Samuti on ta viinud Wagneri palgaarmee Malisse, kus püütakse Prantsusmaa juhitud missioonist Euroopa Liidu hetke juhtriigile Prantsusmaale “Afganistani teha”. Prantsuse riigipeal Emmanuel Macronil on tänavu ees valimised ja iga kaigas tema kodaratesse, iga tähelepanu hoidmine muudel kriisidel on võit Moskvale.
• Niisamuti krutib Venemaa pingeid Lääne-Balkanil, kus etniliselt lõhestatud Bosnias võimendatakse serbia (ja horvaatia) natsionalistide agressiivset retoorikat.

Mis toimub Ukraina piiri ääres?
• Päris täpselt ei tea keegi, mis saama hakkab. Kuid piiri äärde on toodud suures koguses mehi ja varustust. Võrreldes varasemaga on kaasas ka oluliselt rohkem laskemoona, ehkki üldiselt on tehnikat praegu rohkem kui selle kasutamiseks vajalikke sõdureid.
• Vägesid koondatakse nii itta, aga ka põhja (ehk Valgevenesse) ja lõunasse (ehk Krimmi). Sisuliselt on suurem osa Ukrainast sisse piiratud, kuid siiski on osa stsenaariume tõenäolisemad kui teised.
o Idas on võimalik püssilasuta siseneda juba okupeeritud Donbassi, mida valitsevad Moskva marionetid.
o Lõunas oleks aga eesmärk liita Krimm idast Venemaaga ja läänest Transnistriaga (okupeeritud osa Moldovast, mida valitsevad kurjategijad ja Vene sõdurid). Lõunapoolset rünnakut saaks toetada ka merelt ning ühtlasi oleks nõnda võimalik Ukraina Mustast merest ära lõigata.
o Põhja poolt tulles on Kiiev küll kõige lähemal, ent selle otse ründamist ei peeta väga tõenäoliseks. See vajaks rohkem jõudu, kui kohal on, ning maastik pole ründamiseks ja hilisemaks hoidmiseks lihtne, sest see muutub kevade saabudes parajaks sooks.

Millised on Venemaa eesmärgid nüüd ja kohe?
• Venemaal pole veel sellist sõjalist ülekaalu, et lihtsalt Ukrainasse marssida, mistõttu oleks kõige tõenäolisem Ida-Ukrainasse tungiminine mõnekümne kilomeetri ulatuses. See tugevdaks jõuõlga edasistel läbirääkimistel.
• Kuivõrd Ukraina okupeerimine oleks keeruline, on ilmselt peaeesmärk lihtsalt Ukraina vägede rappimine – s.t tehnika hävitamine ja meeste-naiste moraali lõhkumine.
• Mida ründavam on Venemaa tegevus, seda väheusutavamaks muutub praegune retoorika, mis kirjeldab võimalikku sõda “kaitsvana”.
• Ukrainal on võitlusvõimeline armee, ent on selge, et Venemaal on tulejõudu rohkem. Kuid iga pikaajalisem okupatsioon tähendaks Moskvale kohe geriljasõda, kus suuremates asulates hakataks okupatsioonivägesid selja tagant ründama.
• Seega on peaeesmärk Ukraina riiki ja rahvast lõhestada ning reaalse sõjategevusega demonstreerida Läänele, et Venemaal on “tõsi taga”. Ning valmistada ette ja harjutada NATO aluspõhimõtte (rünnak ühe vastu on sõda kõigiga) õõnestamist tulevikus.
• Samavõrd on võimalik, et füüsilist rünnakut ikkagi ei toimu ning väed üle piiri ei liigugi. Sõjaline initsiatiiv jääb ka siis jätkuvalt Venemaale ja Lääs on sunnitud ootama ja reageerima.

Mida teeb Lääs?
• Ehkki on selge, et Ukraina pole kaugeltki Venemaa ainus sihtmärk – põhiline on Lääne ühtsuse ja senise julgeolekuarhitektuuri õõnestamine ning hävitamine –, pole kõik suuremad lääneriigid lõpuni ühel meelel, kuidas käituda. Retoorilist ühtsust on suudetud meeletu diplomaatilise pingutusega (ennekõike USA poolt) hoida. Praktikas on näha lõhesid.
• Ukrainat on diplomaatiliselt toetanud kõik lääneriigid. Üha rohkem on ka neid, kes on reaalselt saatnud või lubanud saata relvi: USA, Suurbritannia, Poola, Tšehhi, samuti esimeste seas Eesti, Läti ja Leedu. Viimati teatas valmisolekust relvaabi anda Holland. Oma vägesid on suunanud piirkonda nii Taani kui ka Hispaania ja Prantsusmaa.
• Ainus, kes paistab Ukraina relvastamisele vastu seisvat, on Saksamaa, mis blokeeris ka äsja Eesti soovi Kiievile haubitsaid saata. Selgitus: kuna need (Soomest saadud) vanad suurtükid on algselt Saksa päritolu, on nende edasiandmisel Eestil lepinguline kohustus sakslastega kooskõlastada. Eesti peamine relvaabi Urainale on siiski Javelini tankitõrjeraketid (USA).
• Saksa välisminister Annalena Baerbock kohtus küll nädala alguses Vene ametivenna Sergei Lavroviga – ja sõnastas Berliini seisukoha üsna jõulisena –, kuid tema koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid otsivad jätkuvalt kompromissi ega pole olnud valmis veel tänaseni nõustuma Nord Stream 2 torujuhtme sanktsioonide alla paigutamisega.
• Uus nädal võib tuua veel kohtumisi, sest hoolimata sõjakusest otsib Moskva Läänega veel kontakti.

Mida teeb Eesti?
• Valitsus leppis sel nädalal kokku 380 miljoni euro investeerimises Eesti kaitsevõimesse. Eeskätt hõlmab see laskemoona hankimist ja muid kiiresti saavutatavaid eesmärke. Kõik selleks, et kohe tugevdada Eesti võimet reaalseks sõjapidamiseks.
• Tegu on märkimisväärse rahasüstiga, mis moodustab protsendi kogu riigi sisemajanduse kogutoodangust. Võrdlusena: USAs tähendaks see proportsionaalselt üle 200 miljardilist investeeringut.
• Eesti toetab ka Leedut ja Poolat jätkuvate provokatsioonide eest piiril ning on valmis samasuguseks stsenaariumiks siin. Samuti toimub tihe koostöö NATOsse mitte kuuluva Soome ja Rootsiga.
• Kuivõrd julgeolekuolukorra rahunemist ei oodata veel mitu aastat, jätkuvad investeeringud kaitsesse kiiremas tempos ja valmisoleku tõstmine. Kaitsevalmidus on eri mõõdikute järgi rahva seas kõrge.

---
Aitäh Borja, viide ka:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9570 ... mojusfaari

E.T.

[Dr.Sci]

On 4 sihtgruppi kes tahavad sõda, kes lausa ootavad sõda Ukrainas:
1) relvatöösturid, nagu alati - et teada siis mida muuta ja et saaks ka rohkem müüa
2) meedia - (kui vaid saaks igale pommile lausa kaamera ka külge panna)
3) ohutus kauguses olevate riikide sõjaväelased - teooria on teooria, aga praktika on praktika - võtame kasvõi näiteks siinsamas grupis esinevad nimega ja nimeta kõrgemad sõjaväelased kes ahaks teada kuidas Javelinid tegelikult idanaabri regulaarväe vastu toimivad. Selmet siis Malis kükitada...
4) ohutus kauguses viibivate riikide teatud poliitikud, ja ka naaberriikide hüsteerilised poliitikud.
(ja muidugi lisandub neile 2. ja 4. grupi jälgijad)
--------------------------------------------------------------------------------
Nagu ma kord eelnevalt väljendasin, hetkel käib üksteise ... pikkuse mõõtmine... Venemaal pole mingit strateegilist vajadust relvastatud konfliktiks, aga on väga suur vajadus näidata et selleks on võimalus olemas. Näidata kõigile - USA-le, Ukrainale, Hiinale. Nafta ja gaasi hind ronib ka parajasti sobivale tasemele et õppuste kulud saavad kaetud. Ja muidugi, tehnika liigutamine, sõjaväelaste ja poliitikute avaldused ja selle kõigi meediakajastus on päris muljet avaldav... aga sõda ikka ei tule.

[affa]

<OT>

Millised seejärel on Eesti tankitõrje arengusuunad?

...
Mis puudutab tehnoloogiat ennast... Isegi kui venelased saavad omale mõned näidised ja suudavad nad pöördprojekteerida, siis nende tootmisvõimekus on nii kehval tasemel, et mingeid koopiaid nad tegema ei hakka. Ilma välismaa komponentideta neid valmistada ei suudetaks.

Ja ma usun me kõik siiralt loodame, et Lätist Ukrainasse saadetud Stingeri raketi ja reisilennuki viibimine samal ajahetkel samadel koordinaatidel tuleb arutluse alla ainult Oleksoloogia alamfoorumis.

[London Bridge]

Olgu, sõda ei tule ja manöövrite kulud katab tõusev hind. Aga mida siis Moskva ikkagi saavutab, kui asi jääb nii, nagu praegu paistab. UKR on paremini relvastatud ning võitlusvõimelisem kui kunagi varem, NATO idatiib tugevdatud, SWE-FIN NATOle lähemal kui lunagi varem, Lääs ikkagi suhteliselt ühtne, üha karmimate sanktsioonide jaoks on Läänel näpp päästikul valmis, Vene diplomaatiline renomee on paaria-prükkaris, demonstreeritud on vene raudteede logistilist võimekust - kus see win siin on? Olukord ju hullem kui aasta tagasi.

Kiusatus sõjaga olukorda ''päästa'' võib olla suur. Parem hea sõda kui halb rahu vms. Näiteks KAZ ja BLR olukordade lahendamised olid palju edukamad ning rohkem diplomaatiliselt win, mulle tundub.

[mart2]

... Ja ma usun me kõik siiralt loodame, et Lätist Ukrainasse saadetud Stingeri raketi ja reisilennuki viibimine samal ajahetkel samadel koordinaatidel tuleb arutluse alla ainult Oleksoloogia alamfoorumis.

Stinger ei oleks Malaysia reisilennukile midagi teinud, sest kõrgusest jäänuks väheks.
Kindlasti on sellest õpitud ning ilmselt sulgeks Ukraina oma õhuruumi tsiviillendudeks.
Ja mida annaks Ukrainale reisilennuki allalaskmine Stingeriga?

Tegelikult on see arutelu juba spetsiifiline Ukraina teema ja lgp mode ehk tõstab ümber?

[affa]

...
Ja mida annaks Ukrainale reisilennuki allalaskmine Stingeriga?

Tegelikult on see arutelu juba spetsiifiline Ukraina teema ja lgp mode ehk tõstab ümber?

Ega ta ja ultimaatumit otse ei puuduta, selles osas olen nõus. Ülejäänu aga - pidasin siiski silmas Stingeri(te) sattumist venelaste kätte ja neile, ma usun, sobiks nt. Belavia reisilennuki ohverdamine suurepäraselt.
Pidin siia veel ühe isikliku pöördumise lisama erusõjaväelaste funktsionaalse lugemisoskuse teemal, aga loobusin ja kustutasin.

[Dr.Sci]

Olgu, sõda ei tule ja manöövrite kulud katab tõusev hind. Aga mida siis Moskva ikkagi saavutab, kui asi jääb nii, nagu praegu paistab. UKR on paremini relvastatud ning võitlusvõimelisem kui kunagi varem, NATO idatiib tugevdatud, SWE-FIN NATOle lähemal kui lunagi varem, Lääs ikkagi suhteliselt ühtne, üha karmimate sanktsioonide jaoks on Läänel näpp päästikul valmis, Vene diplomaatiline renomee on paaria-prükkaris, demonstreeritud on vene raudteede logistilist võimekust - kus see win siin on? Olukord ju hullem kui aasta tagasi.

Kiusatus sõjaga olukorda ''päästa'' võib olla suur. Parem hea sõda kui halb rahu vms. Näiteks KAZ ja BLR olukordade lahendamised olid palju edukamad ning rohkem diplomaatiliselt win, mulle tundub.

See on hea küsimus. Ega diktaatori mõtteid ssagi 100% ette ennustada või tagant uurida. Win olukord oleks, - Sõjavägi toimib, on valmidus NATO agressioonile vastu astuda, eelarveolukord paraneb, kohaliku propaganda mõttes, NATO ei laiene Ukrainasse... Praeguses olukorrras ilma igasuguse relvastatud konfliktita, tasapisi vägesid tagasi tõmmates see ongi saavutatud. (vähemalt Venemaa meediaruumis olijatele, järgmiseks strateegiliseks eesmärgiks oleks hokikoondise kuld olümpiamängudelt)

[oleeg]

Näib, et Vene poole nõudmised on mõjunud läänele äratavalt - vastunõudmisena on lauale toodud Krimmi tagastamine Ukr-le... + igasugu Venemaa juhtfiguuridele mõnu ja mõtteainet pakkuvad sanktsioonid:
https://www.youtube.com/watch?v=_dxI1if ... 0%B5%D1%86

terv
o

[aj1972]

Ma ikka imestan,et mitte keegi ei räägi enam USA, Venemaa jt. antud garantiist Ukrainale kui nad tuumarelvadest loobusid.
Minu arvates garantii jõustamiseks peavad garandid mida iganes tegema kui soovivad,et nende sõna lepingul loeb.

[Jaanus2]

Blinken mainis seda. Nüüd hakkab ameeriklastele meelde tulema, hakkavad nõudma Krimmi tagastamist.

[an2]

Blinken mainis seda. Nüüd hakkab ameeriklastele meelde tulema, hakkavad nõudma Krimmi tagastamist.

Ukrainlaste muigel kommentaar, miks Larvrovi ja Blinkeni kohtumine oli suhteliselt lühike ja miks Lavrov nägu õhetamas läbirääkimiselt minema tormas.

"мы анулируем твою американскую визу и высылаем из США твою дочурку"
Tegelikult võikski nii teha. Peskovi tütar võiks ka koju ohutumasse kohta tagasi kolida.