Afganistan

[Walter2]

Biden valmistab ette pehmet maandumist:
https://www.delfi.ee/artikkel/94310879/ ... -amnestiat
''Riigipea märkis ühtlasi, et ameeriklaste ainus eesmärk Afganistanis oli terroristide väljajuurimine. "Meie missiooniks polnud kunagi terve rahva ja riigi ülesehitamine," märkis Biden.''

[gooligan]

Eesti egoistlikust seisukohast on USA väljumine Afganistaanist parima uudisega üle pika aja.

Esiteks ei pea me enam enda inim- ja rahalist ressurssi kulutama kaugele ja võõrale sõjale, millel lõppunkt puudus.

Teiseks, Biden fookusseeris oma kõne võitluse strateegilistele vaenalastele - Hiina ja Venemaa vastu. Kahtlemata vabanev ressurss annab selleks paremad võimalused. Meie turvalisus peaks sellest ainult võitma.

Kolmandaks sisepoliitiliselt on neile oluline vahelduseks tegeleda liitlastega, kes nende panust hinnata oskavad ja sealtkaudu eduraportöörlust arendada.

Afgaanidest on muidugi kahju, aga kui endal puudub soov oma riiki kaitsta, ei saa seda nende eest ka võõrad teha.

[Kapten Trumm]

Ameeriklased ei oska võõraid maid valitseda nende enda loogika järgi, üritavad iseenda loogikat rakendada või jätavad hoopis tühja koha algul nagu Iraagis pärast S. kukutamist. Õppida ka ei ole tahtnud seni. Briti impeerium valitses hoopis osavamalt, kohalikud valitsejad jäeti paika enamasti ja valitsesid edasi oma kommete kohaselt, britte endid oli kohal väga vähe. Arvatavasti oleksid nad ka Afganistanis midagi teisiti teinud, kahjuks on nende jõud ja sõnaõigus väikeseks jäänud. Mingi demokraatia Afganistani stiilis on siiski ka olemas, hõimuvanemate nõupidamine või midagi sellist. Kuningas sai ka edukalt valitsetud, kuigi kohtadel oli ta võim suuresti sümboolne. "Üleriigiline" valitud president USA stiilis seal kindlasti ei toimi.

Ameeriklaste (või laiemalt valge ilma) loogikaviga on peamiselt selles, et nad on üritanud demokraatialaadselt valitseda ebaloomulikke moodustisi, mis tavaoludes ei moodustas ealeski ühtset riiki ja mis seni püsisid koos vaid diktaatori jõu ähvardusel.

Vastavateks näideteks on kolmest, omavahel vaid vägisi seotud osast koosnev Iraagi riik (shiade alad, sunnide alad ja kurdide alad, mida Saddami ajal sunniidid jõuga valitsesid) kui ja veel kirjum Afganistani "riik".

[ElrikThunderson]

Praeguseks jätkab Taliban liberaalset näitemängu, kõigile ametnikele kuulutati välja "amnestia" ja palutakse tööle naasta, oma võitlejatel olla keelatud Kabulis kodudesse tungida ning tehakse üleskutseid selle kohta kuidas naised võiksid moodustatavas valitsuses osaleda.

Taliban spokesman Suhail Shaheen told Dunya News, a Pakistani news channel, that the group would "respect the rights of women and minorities as per Afghan norms and Islamic values".

Konks on ilmselt selles, et "afghan norms and islamic values" ei sisalda naiste ja vähemuste õiguste kohta midagi, sestap ongi hea lubada.

Lennujaamas on suurem mäsu ära klaaritud, evakuatsioonilennud USA sõjalennukitega väljuvad regulaarselt.
Eilse mäsu lõppskoor väidetavalt kokku 7 inimohvrit, nende seas ullikesed, kes startivatele lennukitele väljastpoolt külge klammerdudes hea elu peale lennata soovisid ja surnuks kukkusid.
Lisaks(?) olevat USA sõdurid maha lasknud kaks püssimeest (taliibid?) kes avanud lennujaamas tungleva rahva suunas tule.
Sakslaste õhusild suutis esimese lennuga ära tuua ainult seitse inimest.
Ka prantslased olevat maandunud.
Põgenenud endine juhtkond süüdistab üksteist ja eriti president Ghanit planeerimise puudumises.

"I am disgusted by the lack of any planning by Afghan leadership," Ahmady [keskpanga endine juht], who was among those who got out of the country on Sunday, said on Twitter.

https://www.aljazeera.com/news/2021/8/1 ... an-pullout
https://www.reuters.com/world/asia-paci ... 021-08-17/
https://www.bbc.com/news/live/world-asia-58219963
https://www.err.ee/1608309656/taliban-k ... valitsusse

[croman40]

Ameeriklaste (või laiemalt valge ilma) loogikaviga on peamiselt selles, et nad on üritanud demokraatialaadselt valitseda ebaloomulikke moodustisi, mis tavaoludes ei moodustas ealeski ühtset riiki ja mis seni püsisid koos vaid diktaatori jõu ähvardusel.

USA jaoks oli tegemist väikese, nii Texase suuruse ja rahvaarvuga riigiga, majandusliku kui sõjalise suuruselt kohalt täieliku kääbusega. Võimalik, et üks viga oli, et nad ei jaotanud riiki veel väiksemateks föderatiivseteks osadeks etniliste gruppide järgi ja andnud neile autonoomsust. Nt. Jugoslaavia kodusõja tulemusel tekinud väiksemad riigid olid loogiliseks lahenduseks sellisele situatsioonile.

[Kriku]

Siin on mitu asja.

Esiteks, tänapäeval suhtutakse riigipiiridesse üsna pühalikult. Helsingi 1975. aasta lõppakt ei puutu küll Afganistaani, kuid näitab meelsust. Osaliselt on see põhjendatud, et võtta maha agressiivsete riikide soovi pesuehtsat vallutussõda pidada. Samas me muidugi teame kõik näiteid, kus ka Euroopa pärastsõjaaegsete riigipiiride puutumatus fiktsiooniks osutus.

Teiseks, USA olid ka NSVL lagunemise ajal mures, et peab hakkama ühe riigi asemel 15-ga tegelema, kellest osa veel sõdib ka omavahel.

Kolmandaks, föderatsiooni oleks muidugi võinud üritada sarnaselt Indiale või siis Hispaaniale, mida reformiti pärast Francot Saksamaa eeskujul. Samas, konstitutsiooniliste reformide eelduseks võiks ikka olla rahuaeg. Kui mingid Talibani kontrolli all olevad provintsid oleksid formaalselt eraldi osariikideks tehtud, mida se juurde oleks andnud? Pakistani lahendus, kus keskvalitsus nn. hõimualasid üldse ei kontrolli, USA-le põhimõtteliselt ei sobinud, sest sinna mindigi ju sellepärast, et Taliban lasi Ull-Kaidol kontrollimatult tegutseda.

[croman40]

Kosovo näitas, et kui on tahtmist, saab etniliste gruppide järgi piire muuta.
Mõtlesin föderatiivset riigikoraldust nagu nt. Bosnia ja Herzsegovina ja vaadates Afganistani etnilist jaotust, oleks olnud täiesti mõeldav.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e2/Afghanistan_ethnic_groups_2005.jpg
Lihtsalt USA-le omane nägemus üks riik, üks president siinkohal ebaõnnestus.
Mida oleks muutnud - sealsetel hõimusidemetel on suurem tähtsus ja võõraste eest või kuskil Kabulis pesitseva klouni (presidendi) eest keegi oma nahka turule ei soovinud viia.

[Kriku]

Võimalik, aga selleks oleks kõigepealt ikka tulnud sõda ära võita.

[croman40]

Afganistani mindi sisse 2001.a. oktoobris (War on Terror loosungi all) ja juba 2002. a. aprillis kui Taliban oli põhimõtteliselt purustatud (üksikud grupid veel lippasid Pakistani piirialadel jälitajate eest) teatas Bush, et nüüd asume riigi ülesehitustööle.
Keegi ei pidanud enam Talibani ohuks, mis oli muidugi viga, aga riigi administratiivset korraldust oleks saanud muuta vabalt.

[Kriku]

Nojah, siis oli aken selleks põhimõtteliselt olemas.

Ma ei tea, kui palju see mudel aga faktiliselt erines tegelikust olukorrast. Tegelikkuses oli keskvõim ju ka nõrk ja kohalikel grupeeringute / sõjapealike üle kontroll väike. Talibani edu kummaski kodusõjas põhinebki sellel, et Taliban pole mitte regionaalne, vaid ideoloogiline moodustis.

Probleem ületab riigipiire, Kagu-Afganistaan + Pakistani hõimualad. Miniatuursel kujul oli sama asi Tšetšeenias, kus venelased saavutasid edu ka alles Gruusia piiri kontrolli alla saamise järel.

[Poti soldat]

Eks tagantjärele targana oleks ilmselt mingi föderaalne mudel tõesti parem olnud. Sellega oleks muidugi kaasnenud riskid et eri regioonid hakkavad sõna otseses mõttes omavahel sõdima jms. Samas oleks Talibani pealetungimine ilmselt vaevalisem olnud, kui ilma igasuguse motivatsioonita ANA meeste asemel oleks olnud vastas kohalik üksus kes on vähemalt oma koduregiooni on kaitsmas. Eks natuke enne lõppu ju üritati ka midagi taolist kui tüübid nagu Dostum ja Khan läksid oma koduregioonidesse vanu grupeeringuid uuesti üles ehitama, aga selleks ajaks oli juba selgelt liiga hilja.

Üks asi mis mind on hämmastanud on see kui vähe tähelepanu pöörati Afghanistani õhujõudude arendamisele. Käputäis COIN propellerlennukeid, veidi kergelt relvastatud helikoptereid ja enamus sellest kraamist saabus ka alles viimase 5 aasta jooksul. Sisuliselt nagu üldse ei mõeldudki sellele et ühel päeval peaks Afghaanid ise endale õhutoetust pakkuma. Võrreldes nõukaaegse Afghanistaniga millel oli lennukeid ja ründehelikoptereid sadades ja kõige tipuks veel ka Scud rakettide patareid on vahe ikka meeletu.

[Gideonic]

Üks asi mis mind on hämmastanud on see kui vähe tähelepanu pöörati Afghanistani õhujõudude arendamisele. Käputäis COIN propellerlennukeid, veidi kergelt relvastatud helikoptereid ja enamus sellest kraamist saabus ka alles viimase 5 aasta jooksul. Sisuliselt nagu üldse ei mõeldudki sellele et ühel päeval peaks Afghaanid ise endale õhutoetust pakkuma. Võrreldes nõukaaegse Afghanistaniga millel oli lennukeid ja ründehelikoptereid sadades ja kõige tipuks veel ka Scud rakettide patareid on vahe ikka meeletu.

Eks ühte-teist üritati ka. tänapäevased lääne lennukid/kopterid pole aga 70ndate nõuka tehnika. Nad ei olnud suuresti lihtsalt suutelised lääne lennukeid ülal pidama (väljaõpetatud kaader kadus soodsamatele jahimaadele). Isegi kuriooseid ajaleheartikleid oli kus USAsse piloodi õppele saanud lasid kogu lennu kaupa lihtsalt jalga.

[Kapten Trumm]

Sellistel puhkudel on USA mujal ostnud üles nõuka tehnikat ja lasknud neid ära remontida.
Näiteks Iraagi armee T-72 tankid on paljuski pärit Tsehhist ja Ungarist.
Sinna polnudki mõtet M1A3 pakkuda, sest tihendid kangide ja istme vahel polnud pädevad ja piisavalt usaldusväärsed.
Õhutoetuse puudumine nii suure riigi puhul (toetus mööda maad jääb kindalt hiljaks) on kindlasti üks kriitiline faktor.

Ise küsimus on, mis iva on näiteks Su-17 lennukil, kui vastane tegutseb väikeüksustena ja tsiviilisikutega segamini? Näiteks hõivab kislaki.
Su-17 relvasüsteemid võimaldavad efektiivselt minema pühkida terve kislaki/selle osa, tegemata vahet taliibide ja tsivilistide vahel.
Ja noh, täppisrelvi ANA kätte anda....pole vist mõttekas.

[Poti soldat]

Eks see A-29 Super Tucano on iseenesest Afghanistani jaoks ilmselt üsna sobiv masin, lihtsalt 20 lennumasinat on sellise suurusega riigi peale praktiliselt mitte midagi, ning reaalne vajadus oleks olnud ilmselt kümme korda suurem. Eelnev muidugi ei tähenda et paremast lennuväest üksi oleks piisanud olukorra päästmiseks.

[muhgel]

https://www.atlanticcouncil.org/blogs/new-atlanticist/how-the-taliban-did-it-inside-the-operational-art-of-its-military-victory/
ja sealt seest

Over the last two years, the Taliban has employed a covert assassination campaign to target civil-society leaders and key military personnel such as pilots. The intermediate military objective was twofold. First, it amplified the Taliban’s strategic messaging that Ghani’s regime could not secure Afghanistan. Everyone knew the Taliban was behind most of the assassinations, but the fact that it didn’t take credit for them made the killings seem more insidious. Second, the best way to destroy an air force is on the ground. Lacking sophisticated air-defense weapons, the Taliban opted to undermine the Afghan Air Force by killing pilots in their homes—a crude but effective variant of the practice of high-value individual targeting. These attacks were designed to compel other Afghan pilots to abandon their posts.