Ühendkuningriigi tervisekaitseameti meditsiininõunik dr Susan Hopkins ütles The Guardiani teatel, et B.1.1.529 variandi R ehk efektiivne paljunemisnumber on Lõuna-Aafrika Gautengi provintsis praeguseks 2. See on tase, mida pole registreeritud alates pandeemia algusest. Teame Eestiski, et kui R on suurem kui 1, kasvab epideemia plahvatuslikult.
Diagnostikalaboritest saadud esimesed märgid viitavad sellele, et variant on Gautengis kiiresti levinud ja võib esineda juba ka ülejäänud kaheksas Lõuna-Aafrika provintsis. Teadlased usuvad, et koguni 90% uutest Gautengi juhtudest võib olla B.1.1.529.
https://forte.delfi.ee/artikkel/9523979 ... ja-2-pealeUSA haiguste tõrje ja ennetamise keskuse avaldatud andmetest selgus, et koroonahaigusest paranenud inimesel oli viis korda suurem tõenäosus uuesti nakatuda, võrreldes inimestega, kes said kaks doosi mRNA vaktsiini.
Koroona areng ja uute tüvede tekkimine muudab vaktsineerimise eriti oluliseks nende inimeste jaoks, kes on viirusest paranenud. «Praegu domineerib Ameerikas delta variant, kuid enamik inimesi, kes nakatusid ajavahemikul 2020 kuni 2021 keskpaik, on nakatunud viiruse algse tüvega,» sõnas Johns Hopkinsi Bloombergi rahvatervise kooli epidemioloog dr Chris Beyrer.
«Kui te põdesite eelmisel aastal koroona läbi ning teile tundub, et vaktsiini pole vaja, siis tuleb teada, et see loomulik immuunsus ei pruugi teid kaitsta järgmiste tüvede eest,» lisas Beyrer. Vaktsiini ja loomuliku immuunsuse kombineerimine annab «hübriidimmuunsuse», mis pakub suuremat kaitset, kui ainult vaktsineerimine. Ekspertide sõnul on kõik heaks kiidetud vaktsiinid ohutud ka neile, kes on koroona läbi põdenud. Need inimesed, kes on haiguse läbi põdenud ja vaktsiini saanud, võivad kogeda rohkem kõrvaltoimeid (näiteks palavik, külmavärinad ja väsimus), sest immuunsüsteem on viirusega juba kokku puutunud. See on hea, sest tähendab, et keha reageerib vaktsiinile kiiremini.
https://tervis.postimees.ee/7394968/kas ... -immuunsus---
Riigikohtunik Ivo Pilving:
Ühiskonna jaoks olulised küsimused peaks riigikogu lahendama vahetult seadusega, see puudutab ka kõikvõimalikke ulatuslikke ja intensiivseid kohustusi. Teisalt on kaitsepookimine erialateadmistest sõltuv tegevus ning vajadus selle järele on pandeemia lainetustes kiiresti muutuv. Sellepärast ei saa eos välistada, et vähemalt osa nõudeid kehtestab täitevvõim seaduse alusel. Siiski, mida laiemaid rahvahulki nõue haarab ja mida olulisemad põhiõigused on kaalul, seda täpsemad peavad olema normid seaduse tasandil. Parlamenti ei tohi nendest teemadest lõplikult välja taandada. Samuti ei saa valitsuse korraldustega kehtestada igavikulisi piiranguid.
Praegusel juhul ei olnud tegemist üldrahvaliku süstimisnõudega, vaid see puudutas erilist valitsusasutust, kaitseväge. Sellisele piiratud inimrühmale võib asutuse juht põhimõtteliselt nõudeid kehtestada seaduste alusel, mis võimaldavad seada tingimusi teenistusse võtmisele ja ka teenistusse jäämisele.
https://arvamus.postimees.ee/7394278/iv ... ab-inimest