Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Porutšik]

Päästeameti aktsioon Nõmme turul.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... 0parpD5ojq

Päästeamet kutsus inimesi üle terve Eesti koduseid kriisivarusid hankima: "varu enne maru!"

Päästeamet kutsub üles kõiki eestimaalasi oma koduseid varusid täiendama, korraldades infojagamise sündmuse tänasel pühapäevasel hommikul, 4. oktoobril kella kümnest viies Eesti linnas: Tallinnas (Nõmme turul), Tartus (Eedeni Keskus ees), Viljandis (Maksimarket ees), Haapsalus (Kaubamaja ees) ja Narvas (Maksimarketi ees).

Ettevõtmise eesmärgiks on selgitada elanikkonnale, millised varud aitavad omal käel nädalase elektrikatkestuse üle elada kodust lahkumata.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=91250121

[manjabes]

https://epl.delfi.ee/arvamus/kolumn-mar ... d=91308625

Enamus sisu on küll maksumüüri taga, aga ka "vabalugemises" on juba piisavalt tõestamaks, et kampaania mõttest mitte arusaamine ei välista avalikult ja dotseerivalt oma rumaluse demonstreerimist - kui "tõelist hädaolukorda" ei tulnud, siis järelikult oli hädaabivarude soetamise propageerimine asjatu hirmutamine.

[Kapten Trumm]

Samasuguste hädade all kannatas kogu läänemaailma tsiviilkaitse külma sõja ajal - kuna sõda ei tule, siis hirmutavad! Ja valitsused teadsid - niisama pole vaja hirmutada, hakkame asjaga siis peale, kui asi tõsine. Selle kinnituseks vaadake youtubest neid Briti õppefilme, mida BBC pidi eetrisse laskma sõjaohus.
USA-s oli juhtum, kus mingi tehnilise tõrke tõttu läksid käima üsna suures regioonis õhuhäiresireenid. Need, mille peale meid õpetati viivitamatult varjuma.
Inimesed ei vaevunud isegi uurima, et miks need undavad? Ja tegelikult, kuhu nad varjunud oleksid, kui USA-s ja Kanadas mingeid tõsiselt võetavaid varjumiskohti polnudki.

Eestis toimuv sel teemal pole sugugi üllatav, kui oled natuke külma sõja ajalugu uurinud.

[Porutšik]

Tegu on siis VEEL määruse eelnõuga. Nii et ehk on kellelgi mingeid ettepanekuid ja muudatuste mõtteid. Loodame, et meid loetakse ka seal...

Riik paneb paika, kui pikad võivad olla elutähtsate teenuste katkestused.

28.10.2020.Martin Mets

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega pannakse paika elutähtsate sideteenuste toimepidevuse nõuded, et tagada nende toimimine ja taastamise korraldus rikete või muude teenuste katkestuse korral.

Eelnõu kohaselt peab sideettevõtja planeerima, ehitama ja hooldama oma sidevõrku nii, et teenus oleks võrku häiriva teguri korral minimaalselt häiritud. Sideteenuse katkestuse lubatud aeg sõltub sellest, kui palju lõppkasutajaid on katkestusest mõjutatud. Näiteks peab sideettevõtja tagama teenuse taastamise oma sidevõrgu piires 8 tunni jooksul, kui katkestusest on mõjutatud üle 200 000 kasutaja ja 24 tunni jooksul kui rikkest on mõjutatud 1000 kuni 30 000 lõppkasutajat.

Määruses sõnastatakse side elutähtsa teenuse kirjeldus, nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras, nõuded teenuse katkestuse ennetamiseks, katkestuseks lubatud aeg ja taastamise korraldus ning tingimused, mille korral on tegemist teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorraga.

Elutähtsa teenusega on tegemist juhul, kui ühe sideettevõtja osutatavat telefoniteenust, mobiiltelefoniteenust või andmesideteenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat.

Elutähtsa teenuse katkestuse korral, näiteks elektriga ja vedelkütusega varustamise katkestuse korral peab sideettevõtja tagama sideteenuse toimimise vastavalt oma toimepidevuse riskianalüüsile ning -plaanile. Ka elektrikatkestuse korral sõltub sideteenuse katkestuse lubatud aeg mõjutatud lõppkasutajate hulgast.

Näiteks tuleb sideettevõtjal sideteenuse toimepidevuse tagamiseks kindlustada autonoomne elektritoide oma sidevõrgu piires vähemalt 24 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus enam kui 200 000 lõppkasutajale ja vähemalt 6 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub telefoniteenuse või andmesideteenuse, välja arvatud mobiilse andmesideteenuse, kättesaadavus 200 kuni 30 000 lõppkasutajale.

Eelnõu on ette valmistatud viimase aasta jooksul koostöös ja läbirääkimistes ettevõtjatega. Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud nõuded sidevõrgu vastupidavusele elektrikatkestuse korral, mis hakkavad kehtima 1. jaanuaril 2022.

https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/r ... tkestused/

[smr]

Järgmisest nädalast saavad kõik eestimaalased kriisiolukorras käitumise juhise trükide

http://www.pealinn.ee/tallinn/video-jar ... as-n259494

[Some]

Riigil on probleeme iga pool julgeolekut/päästet/esmaabi teenusena pakkuda ja midagi ei saa parata.
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/r ... d=91650879

„Väljaspool Tallinna ja Tartut oma tööd tegevad perearstid, õpetajad, politseinikud ja päästjad tuleks ohustatud liikide esindajana kanda punasesse raamatusse. Aga probleem ei ole vanemaealiste suures hulgas. Minu sügav lugupidamine neile, kes on leidnud ja leiavad ka edaspidi endas tahet ja jõudu edasi töötada. Küsimus on noorte spetsialistide väheses osakaalus ja ebapiisavas järelkasvus," tõdes Holm.

[ElrikThunderson]

Sobib justkui pigem siia teemasse, kuigi tegu Kaitseväe asendusteenistusega.

Kaitseministeeriumis valminud seadusemuudatuse kohaselt tekib alates 2022 aastast asendusteenistuse läbinutele kohustus käia õppekogunemistel, tulla eriolukorra või sõjaseisukorra ajal välja. Rannaveski sõnul on kriisi puhkedes kõige suuremas personalinappuses just haiglad, päästeamet, aga ka kaitsevägi. Nii näeb kaitseministeerium, et ennekõike võiks asendusteenistust toimuda otseselt riigikaitsega seotud kohtades

"On edaspidi võimalik saata noormehi asendusteenistusse haiglatesse ja ka kaitseväkke sellistele ametikohtadele, kus ei ole vaja relva käsitseda ehk siis sellised toetavad tegevused tagalas," ütles kaitseressursside ameti peadirektor Marlen Piskunov.

Kuna asendusteenistuja pool palka tuleb edaspidi maksta tööd pakkuval asutusel, siis tööd antakse neile selja ja sülega. Päästeametis on kolme aasta jooksul tööl olnud 21 asendusteenistust valinud noormeest, praegu on üle Eesti komandodes ametis kümme noort, kes on saanud vabatahtliku päästja väljaõppe.

https://www.err.ee/1159786/asendusteeni ... dusoppused

[Kapten Trumm]

90% päästjate tööst on pisiasjad, mida võib vabalt taoline seltskond teha - pole vaja kutselisi raisata iga põleva prügikasti või puu otsast kassi alla toomise peale. Ja ilmselt sõjaolukorras, kus pääste maht kasvab paar suurusjärku, on abiks igaüks, kes natukenegi asja tönkab - kutselisi päästjaid sellises olukorras ei jätku eales.

[Lemet]

Mäletagi, kust lugesin, et Iisraelis asendusteenistuse läbinud pimedate arv aastas on samas suurusjärgus kui meil kogu asendusteenistuse maht...

[2korda2]

Kuna asendusteenistuja pool palka tuleb edaspidi maksta tööd pakkuval asutusel, siis tööd antakse neile selja ja sülega.

Kas ma saan õigesti aru, et näiteks Päästeametis asendusteenistuses olijale maksab pool palka Päästeamet? Teine pool tuleb kust? Mis see palk on - päästeametniku või ajateenija oma?
Ise-enesest võib see olla Päästeameti päästerõngas personaliprobleemi lahendamisel - on 0st suurem tõenäosus, et asendusteenistuse ajal ameti selgeks saanu jääbki sinna.
Kokkuvõttes tundub positiivne areng. Saaks nüüd õrnemale soole ka mõne jõukohase kohustuse (riigi kasuks panustada 8-11 kuud) oleks vähemasti tagala osas olukord oluliselt parem (supiköögis, meditsiinis, logistikas jne on lugematu hulk täiesti sobivaid ameteid) ja sugude võrdsus ka kõrgemal tasemel.

[ElrikThunderson]

Asendusteenistuja töötab täistööajaga. Tema töö- ja puhkeaja arvestuses lähtutakse töölepingu seadusest. Asendusteenistujale makstakse igakuist toetust töölepingu seaduse alusel kehtestatud kuu töötasu alammääras. Toetuselt peetakse kinni tulumaks.

https://kra.ee/ajateenistus/asendusteenistus/

Saan aru, et kokku saab miinimumpalka, millest poole maksab KV ja teise poole siis asendusteenistuse töökoht.

[Kapten Trumm]

Päästeametile kohatäiteks on see piisavalt odav töökoht, et tasuks väljaõppega jännata. Ja mingeid põlevaid prügikaste võib taolist rahvast ka kustutama saata.

[Porutšik]

Järgmisest nädalast saavad kõik eestimaalased kriisiolukorras käitumise juhise trükide

http://www.pealinn.ee/tallinn/video-jar ... as-n259494

Tuligi. Kuu aega peale aktsiooni algust. Ingliskeelne...

Trükis jõuab eestimaalasteni eesti-, inglise- ja venekeelsena - vastavalt sellele, millist keelt postkasti omanik riigi andmetel kõige paremini valdab.

Paneb kukalt kratsima, millised andmed on riigil veel kokku korjatud.

[ruger]

Meie strateegiline kütusevaru peaks Rootsis olema.

[strateegiline sõdur]

Tuleb välja, et veidi üle kolmandiku Läti strateegilisest kütusevarust asub väljaspool Lätit.
Lätis hoitakse suurem osa diislist ja praktiliselt kogu bensiinivaru on Hollandis. Ja väidetavalt pole see varu mitte lihtsalt niisama Hollandis, vaid sellise firma nagu Gunvor käes, mis asutati Putini sõbra, Timchenko poolt.
https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija ... s.a385936/


Kuidas meil seis on?

Eesti kütusevarudega tegeleb 2005. aastal asutatud AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur.

Kütusevarust on 49% Eestis, 36% Rootsis ja 15% Soomes. Eestis hoitakse kütusevaru kokku üheksas ja välisriikides samuti kokku üheksas eraldi hoiukohas. Kokku on kütusevaru 254,5 tuhant tonni, mis peaks vastama 90 päeva puhasimpordi keskmisele. Piirangute kehtestamise korral, nt valitsuse otsusega võib kriisi korral piirata sõidukiirust kõigil Eesti teedel kasvõi 10 kilomeetrini tunnis jms, peaks tarneraskuste korral 4-6 kuud puhtalt varude najal välja vedama. Sügavama huvi korral alusta siit - ospa.ee.

2021. aastal on plaanis luua Eesti Varude Agentuur, mis tegeleks ka muude igatsorti varudega. Arusaamine sedasorti agentuuri järele tuli kevadise kaitsevahendite kriisiga.