Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Martin Peeter »

Võib-olla leiab mode sobivama teema. Aga paistab, et presidendi kõnele, mis pooldas tugevalt sisejulgeoleku rahastamise suurendamist ühelt poolt, aga teiselt poolt mitmetele märkidele ja ka Sven Sakkovi artiklitele, mille kohaselt on väline julgeolekukeskkond halvenemas ning seetõttu peaks tõusma kaitsekulud, vastab endine sisejulgeoleku asekantsler Koort:

https://arvamus.postimees.ee/4510658/er ... vereliselt

Erkki Koort: tegutsege külmavereliselt
Julgeolekudebatt peab tõesti olema avaram protsendijutust, kirjutab Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort ja ütleb, et panustada tuleb (sise)julgeoleku silmadele-kõrvadele, luua kriiside tarbeks ühtsed laovarud ning kasvatada sisejulgeoleku abikäsi-reserviste, luues selleks tegeliku alternatiivteenistuse.



Olen jälginud viimasel ajal julgeolekudebatte pisut eemalt, mis annab võimaluse asju perspektiivi panna. Lugedes presidendi Võidupüha kõnet või sellele kirjutatud arvustusi, jääb tahes-tahtmata silma, et debatt kaldub vägisi taas mingite protsentide peale, aga kui keegi julgeb teha ettepaneku protsentide kohaldamiseks ka mõnes teises valdkonnas, tabab debatti kärpekirves.

Mina ei tea, mitu protsenti on Eestile kaitsekuludeks õige. Vaatamata sellele, et maailmakorda justkui joonistatakse ümber, on meie geopoliitiline asend endine. USA lahkumine ÜRO inimõiguste nõukogust ja sotsiaalmeedia aktiivne kasutamine NATO liitlaste arvustamiseks on tegelikkus, ning seejuures tuleb arvestada, et mitmed neist avaldustest on mõeldud riigisiseseks kasutuseks, sest mõni soovib saada tagasivalitud ja mõni ihkab saada valitud. Kuigi on selge, et riigikaitse tugevdamist tuleb jätkata, ei oma 2,17 või 2,5 või 3 protsenti selles valguses just liiga suurt kaalu.



Ohtude asümmeetria on muutunud selliseks, et tõenäoliselt ei taba meid mitte konventsionaalne konflikt, vaid pigem midagi hübriidset, milles saab esimesena pihta meie turvatunne ja reageerima peab sisekaitse. Veelgi tõenäolisemalt tabab meid aga hoopis mõni inimtekkeline või loodusõnnetus. Siinkohal on oluline tuua esile paljuräägitud laiapindne riigikaitse, kus riigi kaitsmisse panustavad kõik, kuid sama tähtis on kasutada kõiki riigi kaitsmiseks loodud võimeid ka teistsuguste sündmuste lahendamiseks, olgu selleks siis midagi hübriidset või üleujutus.


Tean, et siin on astutud suur samm ja plaanid ei eksisteeri vaid paberil, kuigi plaanide olemasolu paberil on ka tegeliku toimimise eeldus. Siiski on tarvis jätkata kokku harjutamist ka mittesõjaliste või hübriidründe kahtlusega kriiside korral, sest erinevalt NATO ja tulevikus ehk ka Euroopa Liidu kiirreageerimisvägedest, on siseturvalisuse n-ö võimeaukude täitmine liitlastega äärmiselt piiratud. Eesti tegi eesistumise ajal selles vallas pingutusi ning nüüdseks on mehhanismid oluliselt paremal tasemel, kuid on selge, et süsteemi tõhustamist tuleb jätkata ja lõplikult ei ole julgeolekutöötajaid, politseinikke, piirivalvureid ja päästjaid teiste riikide ametivendadega võimalik asendada.


Eesti Vabariigi president avaldas oma kõnes lootust, et julgeolekudebatt saab valimiste osaks. Mina avaldan lootust, et seekord ei keskendu debatt vaid kahele asjale, milleks on kaks (või rohkem) protsenti ja see, mida arvab Trump Putinist. Pakun välja kolm suunda, millele võiks tähelepanu pöörata.


Kiire arusaamine toimuvast

Kriisid algavad tavaliselt ilma otsuseta, et meil on nüüd kriis. Osalt omaks võetud veendumus, nagu otsustaks valitsus kriisi alguse osas midagi peale tõdemuse, et see on nüüd alanud, on lühinägelik. Tänapäeva kriisid saabuvad kiiresti, kulgevad kiiresti ja hargnevad kiiresti. Seetõttu on ääretult oluline toimuvast aimu saada, või kõige parem, saada aimu juba enne toimumist. Nii nagu jälgime ilmateadet, jälgime ka muid kanaleid, püüdes aimata maailmas ja lähiregioonis toimuvat. Äärmiselt tähtis on investeerida kaitsepolitseiametisse, välisluureametisse ja sõjaväeluuresse, sest need asutused on meie «ilmateade» väga halva «ilma» jaoks. Unustada ei saa mõistagi politsei- ja piirivalveametit, kes hoiab mereseiret, ning häirekeskust, kust paistab kiiresti välja, kui mõnes Eesti piirkonnas ärevaks läheb. Kuna me elame maailma arenenumas e-riigis, tuleb investeerida ka e-keskkonna hoidmisse, ning riigi infosüsteemide amet koos partneritega on see, kes tagab e-ohupildi koostamise.
Kogu info kiire toimetamine otsustajateni on oluline, kuid veel olulisem on, et töötasandil saab kiiresti vastu võtta otsuseid rahutus olukorras reageerimiseks. Konflikti ei võida ja kriisi ei seljata see, kes teeb keerukama ja täpsema süsteemi, vaid see, kes suudab operatiivselt ja ammendavalt reageerida. Riigijuhtide jaoks õige ja ajakohase pildi hoidmine on kiiretes kriisides üha tähtsam ning vastastikune usaldus töötasandiga lausa elulise tähtsusega. Siin saab olla lahendus e-riigi võimaluste kasutamine ning seeläbi info kiire koondamine, sh virtuaalne olukorrateadlikkus.

On, millega lahendada

Erinevalt kaitseväest ei ole teistes valdkondades kriiside tarbeks piisavaid laovarusid loodud. Seni kuni haiglad deklareerivad meditsiinivaruna üldiselt igapäevast laovaru, ei ole me tegelikult valmis ühekski kriisiks. Aeg-ajalt on märgata olukorra parandamise soovi, kuid muutust mõtteviisis pole veel toimunud. Praegune süsteem on ülesehitatud selliselt, et iga riigiasutus vastutab oma valdkonna eest nii rahu, kriisi kui sõja ajal. See ei ole meile edu toonud ja ehk oleks mõistlik kaaluda selle süsteemi muutmist, koondades vähemasti kõikide varude kogumise ning jaotamise ühele asutusele, näiteks päästeametile või kaitseressursside ametile.
Siseturvalisuses ei ole varudega asi sugugi parem, sest valdkonda ei ole reservide loomisel finantseeritud. Ajal, mil on esinenud probleeme patrullide komplekteerimisega, ei ole just häid võimalusi tegeleda ladudesse varustuse toomisega. Tõsi, Ukraina kriisi järgsed sündmused on olukorda pisut parandanud, kuid vabariigi presidendi kõnes kõlanud «iga 73 kaitseväkke investeeritud euro kõrval planeeritakse kõikide teiste riigikaitse valdkondade jaoks kokku investeerida keskmiselt vaid üks euro», ei jäta palju võimalust, et mingid reservid ka tekiksid.

On, kellega lahendada

Kõige olulisem on ikkagi inimene. Kindral Nikolai Reek kirjutas 1938. aastal: «Iseloomustavaks nähteks tänapäevasõjas, nagu see oli Maailmasõjaski, on kahtlemata ka sõjateatri ääretu materjaliseerimine tehnika viimaste leiutistega. Seejuures peamiseks teguriks jääb siiski inimene oma vaimuste võimetega.»
Ka siin on probleem reservide puudus, sest näiteks siseministeeriumi haldusalas on töötajate arv kümne aastaga vähenenud enam kui 2000 inimese võrra. Loomulikult jääb lootus, et laiapindne riigikaitse toimib mõlemat pidi ning kaitsevägi ja Kaitseliit abistavad ka tsiviilstruktuure. Kindlasti abistavadki, kuid kõigil on oma põhiülesanded ning on loomulik, et esmajoones tegeldakse nendega. Kust aga leida abikäsi? Teised riigid on lahendanud selle küsimuse alternatiivteenistus või tsiviilajateenistuse abil, kus need, kes ei mahu kaitseväkke, saavad anda panuse ka mujal. Süsteemi rakendavad edukalt Šveits, Iisrael, Norra ning seda kaalub Belgia. Iisraelis on alternatiivteenistuses 50 pimedat (vabatahtlikult) ning meil peaaegu sama palju nägijaid. Kuidagi kummaline tundub?
Skeptikud on öelnud, et kui inimene ei sobi kaitseväkke, ei sobi ta ka siseturvalisust tagama. Tõsi, kõik ei sobi, kuid tean mitmeid, kes soovisid minna, kuid keda ei võetud, aga kes on hiljem riigi süsteemis edukat karjääri teinud. Lisaks on vaja väga erinevate võimetega inimesi ning mehitamata lennuvahendi või arvutiga töötamine ei eelda head füüsilist vormi, isegi lampjalad võivad olla. Teine argument on, et me ei saa neile usaldada sunni kasutamist või koguni relva. Noh, sisekaitse operatiivrügement koosnes ajateenijatest ja ka piirivalves ning sõjaväestatud päästeüksustes anti noormeestele relv kätte. Pealegi lugesin äsja, et uute liikursuurtükkidega K9 Kõu hakkavad sõitma ajateenijad, seega peaks ka teine argument ära langema.


Lõpetuseks

Ahto Lobjakas kirjutas Postimehes: «Viimasel ajal armastavad Eesti juhid üha rohkem osundada Lennart Merit. Ilmselt on see mingi liigestest lahti aja märk.» Kuigi ma pole riigijuht ning tervis, sh liigesed on mul korras, tahan ikkagi kangesti presidenti tsiteerida. Lennart Meri on öelnud: «Meie väheste ajavarude, majandusvarude ja inimvarude juures tuleb eesmärgid määratleda selgesti, kõneleda otsekoheselt ja tegutseda külmavereliselt.» Teisisõnu parem ohupilt, reaalsete reservide ehitamine ja alternatiivteenistuse tegelik loomine.
Aga nagu öeldud, olen jälginud debatti eemalt ning minu huvi on puhtalt akadeemiline.
Dona nobis pacem!
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Lemet »

...Kuna me elame maailma arenenumas e-riigis...
???? Järjest kurdetakse, et me oleme maha jäänud...
...Erinevalt kaitseväest ei ole teistes valdkondades kriiside tarbeks piisavaid laovarusid loodud...
Kuulata seda juttu ca 11 aastat siseministeeriumi asekantsleri ametit pidanud ametnikult on pisut kummaline.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Dr.Sci »

Pikaajalise politsei vähendamise, leebete kohtute ja üleüldise karistamatuse tunde tagajärg.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

On, kellega lahendada

Kõige olulisem on ikkagi inimene. Kindral Nikolai Reek kirjutas 1938. aastal: «Iseloomustavaks nähteks tänapäevasõjas, nagu see oli Maailmasõjaski, on kahtlemata ka sõjateatri ääretu materjaliseerimine tehnika viimaste leiutistega. Seejuures peamiseks teguriks jääb siiski inimene oma vaimuste võimetega.»
Ka siin on probleem reservide puudus, sest näiteks siseministeeriumi haldusalas on töötajate arv kümne aastaga vähenenud enam kui 2000 inimese võrra. Loomulikult jääb lootus, et laiapindne riigikaitse toimib mõlemat pidi ning kaitsevägi ja Kaitseliit abistavad ka tsiviilstruktuure. Kindlasti abistavadki, kuid kõigil on oma põhiülesanded ning on loomulik, et esmajoones tegeldakse nendega. Kust aga leida abikäsi? Teised riigid on lahendanud selle küsimuse alternatiivteenistus või tsiviilajateenistuse abil, kus need, kes ei mahu kaitseväkke, saavad anda panuse ka mujal. Süsteemi rakendavad edukalt Šveits, Iisrael, Norra ning seda kaalub Belgia. Iisraelis on alternatiivteenistuses 50 pimedat (vabatahtlikult) ning meil peaaegu sama palju nägijaid. Kuidagi kummaline tundub?
Skeptikud on öelnud, et kui inimene ei sobi kaitseväkke, ei sobi ta ka siseturvalisust tagama. Tõsi, kõik ei sobi, kuid tean mitmeid, kes soovisid minna, kuid keda ei võetud, aga kes on hiljem riigi süsteemis edukat karjääri teinud. Lisaks on vaja väga erinevate võimetega inimesi ning mehitamata lennuvahendi või arvutiga töötamine ei eelda head füüsilist vormi, isegi lampjalad võivad olla. Teine argument on, et me ei saa neile usaldada sunni kasutamist või koguni relva. Noh, sisekaitse operatiivrügement koosnes ajateenijatest ja ka piirivalves ning sõjaväestatud päästeüksustes anti noormeestele relv kätte. Pealegi lugesin äsja, et uute liikursuurtükkidega K9 Kõu hakkavad sõitma ajateenijad, seega peaks ka teine argument ära langema.
Halleluuja selle peale.
Palju kordi on siin kirjutatud alternatiivteenistusest neile, kes KV latti ei ületa.
Tööpataljonide taasloomine! Nõuka nostalgia!
Ole taevas tänatud, et see tarkus hakkab tasapisi tagumendist ikka pähe jõudma.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Dr.Sci kirjutas:Pikaajalise politsei vähendamise, leebete kohtute ja üleüldise karistamatuse tunde tagajärg.
Anna mulle 30 meest valida nende hulgast, kes KV sõela ei läbi, maksa mulle ja paarile allohvitserile miinimumpalka õhtuse aja eest, ma teen nendega paar kuud õhtuti trenni/väljaõpet ja antud pätid hakkavad meil kikivarvukil seal kesklinnas käima, kui taoline 18-aastaste patrull, kumminuiad vööl ja MP5 rinnal, liikuma hakkab. Umbes nagu Narvas käis eestivaenulik element seinaääri mööda, kui SOR seal patrullis (kelle käest võis lihtsalt peksa saada, ilma liigse paberimäärimiseta). Ega sellise asja vastu aita muud kui "show of force" ja valmisolek seda iga hetk kasutada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Dr.Sci »

Kapten Trumm kirjutas:
Dr.Sci kirjutas:Pikaajalise politsei vähendamise, leebete kohtute ja üleüldise karistamatuse tunde tagajärg.
Anna mulle 30 meest valida nende hulgast, kes KV sõela ei läbi, maksa mulle ja paarile allohvitserile miinimumpalka õhtuse aja eest, ma teen nendega paar kuud õhtuti trenni/väljaõpet ja antud pätid hakkavad meil kikivarvukil seal kesklinnas käima, kui taoline 18-aastaste patrull, kumminuiad vööl ja MP5 rinnal, liikuma hakkab. Umbes nagu Narvas käis eestivaenulik element seinaääri mööda, kui SOR seal patrullis (kelle käest võis lihtsalt peksa saada, ilma liigse paberimäärimiseta). Ega sellise asja vastu aita muud kui "show of force" ja valmisolek seda iga hetk kasutada.
Eeldusel et bruto on 600€, 30 noorukit läbivad sellega kaitseväeteenistuse ja tasustatakse vastavalt KV reeglitele KV poolt, varustuse eest muretseb ka KV, siis oleks kohaliku omavalitsuse poolt selline sisse ostetav teenus ~30000€ aasta kohta... Usutavasti, kui teha korralik kampaania, siis maksavad kohalikud ettevõtted kinni vajadusel ka kogukulud koos varustusega...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Taolist nalja on tegelikult ka tehtud karmidel 1990ndatel, kui politseil jaksu nappis, kohalik KL tegi ja asjasthuvitatud otsisid rahakest. Automaadid ja padrunid osteti näiteks nõuka siin olnud väeosadest (kust tollal müüdi kõike). Jäägrikompanii on üks tuntuim näide, aga tehti ka väiksemalt ja madalama profiiliga.

Üldiselt on see meie kommunikatsiooni viga, et õhuke riik ei tähenda ainult palgapäeval rohkem raha kätte, vaid teatud hetkest alates peavad inimesed ise asju hakkama ära tegema. Kogukonna põhimõttel näiteks. Päästevaldkonnas juba tehakse, näis et aeg jõuab peagi ka siseturvalisuse kätte.

Sellise korraldusega võib muidugi arvestada, et hakkab asju juhtuma. Õhtuti patrullijad pole nii vilunud kui kutselised patrullpolitseinikud. Keegi saab ilmasjata nuuti või võetakse kellelgi püstol ära.
Aga kodanikuna eelistan ma vaakumile kahte härga täis 18-aastast (kes kasvõi hasardist tahavad ära proovida, kuidas on nuuti anda).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
hjl85
Liige
Postitusi: 6367
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas hjl85 »

Kapten Trumm kirjutas:Taolist nalja on tegelikult ka tehtud karmidel 1990ndatel, kui politseil jaksu nappis, kohalik KL tegi ja asjasthuvitatud otsisid rahakest. Automaadid ja padrunid osteti näiteks nõuka siin olnud väeosadest (kust tollal müüdi kõike). Jäägrikompanii on üks tuntuim näide, aga tehti ka väiksemalt ja madalama profiiliga.

Üldiselt on see meie kommunikatsiooni viga, et õhuke riik ei tähenda ainult palgapäeval rohkem raha kätte, vaid teatud hetkest alates peavad inimesed ise asju hakkama ära tegema. Kogukonna põhimõttel näiteks. Päästevaldkonnas juba tehakse, näis et aeg jõuab peagi ka siseturvalisuse kätte.

Sellise korraldusega võib muidugi arvestada, et hakkab asju juhtuma. Õhtuti patrullijad pole nii vilunud kui kutselised patrullpolitseinikud. Keegi saab ilmasjata nuuti või võetakse kellelgi püstol ära.
Aga kodanikuna eelistan ma vaakumile kahte härga täis 18-aastast (kes kasvõi hasardist tahavad ära proovida, kuidas on nuuti anda).
See suht libe tee. Olen ise SOR ilmaasjata peksa saanud ja see ei lähe mitte, et adrenaliinist nõrguvad kujud, rusikad sügelemas ringi liiguvad.
Politseil ja abipolitseinikel on kõik võimalused/õigused olemas.
Selmet, et Hendriksoni küüru all mäest alla veerevate sõidukite kiirust mõõta või Paldsiki mnt sašlõkki putka taga föönitada-saatke patrullid sinna. Tehku iga nädal 1/2 haarangut-küsigu dokumente, tehku iga mahavisatud koni eest trahvi jne. Kaovad suht kiiresti.
Kui muu ei aita siis erariides vend sööduks ja tabada otse teolt.
Küsimus on lihtsalt prioriteetides: kas peedistada +10 sõitvaid autojuhte täiesti ohututes kohtades ja nimetada seda liiklusjärelvaveks või tegeleda röövimiste ja peksmistega.Esimese eest rohkem punkte ja saab kisada suurtest töövõitudest.

On ka kolmas võimalus: leppida kokku suuremate kriminaalidega, et need selle töö ära teeksid. Poleks see esimene ega viimane kord kui mindaks organiseeritud kuritegevusega tegelevate isikutega kokkuleppele. Tehakse lihtne pakkumine: lööte ise korra majja või võtame kõik ette. läheb umbes päev ja need noored enam ei kogune.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

hjl85 kirjutas:On ka kolmas võimalus: leppida kokku suuremate kriminaalidega, et need selle töö ära teeksid. Poleks see esimene ega viimane kord kui mindaks organiseeritud kuritegevusega tegelevate isikutega kokkuleppele. Tehakse lihtne pakkumine: lööte ise korra majja või võtame kõik ette. läheb umbes päev ja need noored enam ei kogune.
Seda võiks kaaluda siis, kui riik oleks nii väeti, et kuidagi ise korda majja ei saaks. Praegu see ilmselgelt nii ei ole ja nagu akf eespool ütles, on küsimus rohkem prioriteetides.
hjl85
Liige
Postitusi: 6367
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas hjl85 »

Kriku kirjutas:
hjl85 kirjutas:On ka kolmas võimalus: leppida kokku suuremate kriminaalidega, et need selle töö ära teeksid. Poleks see esimene ega viimane kord kui mindaks organiseeritud kuritegevusega tegelevate isikutega kokkuleppele. Tehakse lihtne pakkumine: lööte ise korra majja või võtame kõik ette. läheb umbes päev ja need noored enam ei kogune.
Seda võiks kaaluda siis, kui riik oleks nii väeti, et kuidagi ise korda majja ei saaks. Praegu see ilmselgelt nii ei ole ja nagu akf eespool ütles, on küsimus rohkem prioriteetides.
Kusjuures ei ole. Politsei lihtsalt ei jõua pidevalt igasugu tekkivate ja kaduvate tänavajõukudega tegeleda. Tehakse neid kokkuleppeid ka väga arenenud riikides, Organiseeritud kuritegevust ei seo reeglid/seadused/vastutus. Võetakse juhtoinas autole, sõit männikule, natuke vestlust ja jõuk seal enam ei tegutse. Parim lahendus on Vanalinnas tegutsevad taksojuhid-töelgu neile: kui seal korda majja ei löö siis hakkame teid igapäev linnas peetima.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sisejulgeolekus on tänu pidevale kulude kasvule (ja vajadusele maksta rohkem) langenud personali arv ikka päris drastiliselt, Koort sellest ka kirjutas.
Seda on kokku pea 2000 inimest, seda ei tee kuidagi tagasi "prioriteetide muutmisega".
Kui minna taga ajama kesklinna pätte, tehakse peagi liikuses surmajuhtude rekordeid.
Liiga väikest tekki ninani tirides jäävad varbad paljaks.

Seega, inimesi on vaja, aga raha napib. Mina panustaks riigikaitses end tõestanud (ka mujal) kuluefektiivsetele lahendustele nagu "ajateenija", "riiklik sund" ja "reservist".
Töötavad need Palestiinas terroriste ohjates, töötavad ka meil. Küsimus on vaid ja ainult väljaõppes. Ajateenistus sisejulgeolekus pole mõistagi tasuta, aga natuke rehkendades tundub kutselisest siiski soodsam. Ja mõistagi on sisejulgeolekule vaja arvestatavat reservi suurte jamade jaoks - sellist ei õpetata ju täna üldse. Keda õpetati 2000ndate alguses, on tänaseks unustanud, sest kordusõpet pole ju ka tehtud.
Viimati muutis Kapten Trumm, 07 Aug, 2018 14:11, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

hjl85 kirjutas:Tehakse neid kokkuleppeid ka väga arenenud riikides
Minu arust on see rohkem korruptsiooni ilming.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Igasugu tänavagängid ja masspeksmised tulenevad otseselt jõuvaakumist - kui politsei ei kontrolli jõuga olukorda, hakkavad seda kontrollima kohalikud autoriteedid - nii lihtne see ongi.
Kui Iraagis targad ameeriklased saatsid laiali Iraagi relvajõud ja sisejulgeoleku (kui Saddami, st vale meelse) puhkes seninägematu kaos ja tekkisid igasugu sõjapealikud, ühel armee suurem kui teisel.
Vaakumi pärast, sest käputäis (nii suure riigi kohta) Pentagoni poolt optimeeritud invasioonijõudu ei suutnudki peale riigivõimu kadumist korda hoida. Pärast ameeriklased ise sõdisid selliste isetekkeliste armeedega (keda võimaldas tekitada ja relvastada jõuvaakum).

Mina soovitaks jõumonopoli omanikule (politsei) tekitada endale jõudu juurde, eelkõige vähemtähtsate asjade jaoks. Igat joodikut platele viima ei pea ju täiskutseline patrullmeeskond. Las need profid meeskonnad ohjavad siis gänge (kus on vaja oskusi ja kogemusi), las need 18-20-sed näitavad kohalolekut tänavapatrullis ja viivad joodikuid kainerisse.

See natuke abipolitseid, mida täna PPA rakendada suudab, neid 2000 meest ei asenda mingit moodi. Esiteks juba seepärast, et praktiseeritakse segapatrulle - ühe vabatahtliku kohta peab tulema üks kutseline. Selleks, et sellest tõkkest üle saada, peab vabatahtlikele/ajateenijatele andma rohkem vastutust ja iseseisvust. Eks "teenus" seepärast kvaliteedis ka kaotab, aga kui tahame odavalt hakkama saada ja 20% tulumaksu maksta, siis see ole selle üks hindadest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
hjl85
Liige
Postitusi: 6367
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas hjl85 »

Kriku kirjutas:
hjl85 kirjutas:Tehakse neid kokkuleppeid ka väga arenenud riikides
Minu arust on see rohkem korruptsiooni ilming.
Võib olla aga nii elu toimib, on toiminud ja toimib ka edasi. Kõik suuremad ja paremad uurijad on öelnud: parem teatud grupid ja mõndades asjades vaikiv kokkulepe kui lokkav tänavakuirtegevus. Asi nimelt selles, et tänavakuritegevus tõus toob alla poliitikute ja politsei maine kui aga organiseritud grupiide omavahelised tegevused tavakodanike ei sega ja on vägagi varjatud.
Tavaline reaal poliitika.
hjl85
Liige
Postitusi: 6367
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas hjl85 »

Kapten Trumm kirjutas:Sisejulgeolekus on tänu pidevale kulude kasvule (ja vajadusele maksta rohkem) langenud personali arv ikka päris drastiliselt, Koort sellest ka kirjutas.
Seda on kokku pea 2000 inimest, seda ei tee kuidagi tagasi "prioriteetide muutmisega".
Kui minna taga ajama kesklinna pätte, tehakse peagi liikuses surmajuhtude rekordeid.
Liiga väikest tekki ninani tirides jäävad varbad paljaks.

Seega, inimesi on vaja, aga raha napib. Mina panustaks riigikaitses end tõestanud (ka mujal) kuluefektiivsetele lahendustele nagu "ajateenija", "riiklik sund" ja "reservist".
Töötavad need Palestiinas terroriste ohjates, töötavad ka meil. Küsimus on vaid ja ainult väljaõppes. Ajateenistus sisejulgeolekus pole mõistagi tasuta, aga natuke rehkendades tundub kutselisest siiski soodsam. Ja mõistagi on sisejulgeolekule vaja arvestatavat reservi suurte jamade jaoks - sellist ei õpetata ju täna üldse. Keda õpetati 2000ndate alguses, on tänaseks unustanud, sest kordusõpet pole ju ka tehtud.
Hendriksoni küüru all kiirust mõõtes ei muutu liikluses mitte s..gi. Sin ei ole tegemist ohutuse tagamisega vaid pokazuhhaga.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist