Põhjalik ülevaade: kõik seadused, mida valitsus eriolukorras kiiresti muuta tahab
Abipolitseinikuks saab varasemast palju lihtsamalt ning neile antakse senisest suurem voli, isikuandmetele pääseb laialt ligi, riigisaladusele võib anda ligipääsu ilma vestluseta.
Abipolitseinikke ja isikuandmeid puudutav on vaid osa muudatustest, mida valitsus kiirkorras sisse tahab viia ning mis ühte eelnõusse seotuna juba homme riigikogus esimesele lugemisele lähevad. Paljud neist on seotud hädaolukorraga, osa aga jääb kehtima ka tulevikus. Igal juhul on tegemist põhimõtteliste muudatustega, mille üle tõsisema arutelu pidamiseks aega pole. Need on muudatused, mis võivad mõjutama hakata, kui kaua eriolukord kehtib. Lisaks määratakse nendega, millised on „käitumisreeglid” igas järgmises eriolukorras.
Eesti Päevaleht luges läbi enam kui saja lehekülje pikkuse eelnõu seletuskirja ning toob esile kõige olulisemad asjad, mis inimeste igapäevaelu mõjutama hakkavad. Siit nimekirjast on välja jäetud põhikoolide eksameid, võõrtööjõudu, pankrotimenetlusi ja relvalubasid puudutavad muudatused, kuna neist on põhjalikumalt kirjutatud juba varem.
Abipolitseinik saab võimu juurde, ametisse saab vähema vaeva ja kontrolliga
Eelnõu järgi saab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) õiguse kaasata uusi abipolitseinikke senisest lihtsamini. Ameti peadirektor võib eriolukorras anda korralduse loobuda 100 tunni politseitöö nõudest abipolitseiniku teise astme õppe eeldusena. „Kuigi /.../ 100 tunni praktika eesmärk on tagada, et abipolitseinik saaks esmases õppes omandatut praktiseerida ja hinnata enda tahet osaleda abipolitseinikuna politsei tegevuses iseseisvalt ning samuti võimaldada politseiametnikul hinnata abipolitseiniku tegevust (isikuomadused, pingetaluvus, otsustavus), siis eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal peab olema võimalik 100 tunni nõuet vajadusel vähendada,” seisab eelnõus.
Abipolitseinike lihtsamas värbamises nähakse ka riske, ent need on eelnõu järgi maandatavad. Näiteks leitakse, et kandidaatide iseseisvaks tegutsemiseks valmisolekut saab hinnata kutsesobivuse vestlusel ning nii esmase kui teise astme õppe läbiviimisel.
Samal ajal antakse abipolitseinikele aga senisest märksa suuremad õigused. Nad saavad ligipääsu rahvastikuregistrile või muule „seaduse alusel loodud andmekogule” isikusamasuse tuvastamiseks.
„... võib osutuda vajalikuks senisest enam abipolitseinikel teha toiminguid, mis aitavad kaasa ka eriolukorras kohaldatud piirangute järgimisele (nt kodus viibimise kohustusega isiku koju suunamine),” põhjendatakse dokumendis.
Teiseks võivad abipolitseinikud hakata kohaldama viibimiskeeldu ning kolmandaks saavad nad õiguse sõidukite sundpeatamiseks, milleks saavad kasutada tehnilist tõket ja sõiduki sundpeatamise vahendit.
Eelnõu ütleb, et muudatuse tulemusena saab abipolitseinik politseiametniku korraldusel (selle võib ka raadio teel anda) kasutada erivahendeid ohtliku sõiduki sundpeatamiseks. Abipolitseinikule ei anta aga õigust kasutada sõiduki sundpeatamiseks tulirelva.
Kui esimesed kaks lisandunud õigust jäävad abipolitseinikele vaid eriolukorra ajaks, siis sundpeatamise õiguse kohta sellist märget dokumendis ei ole.
Suuremad õigused kaitseväele ja kaitseliidule
Seletuskiri ütleb, et hädaolukorraseaduses ega korrakaitseseaduses ei ole siiani määratud kaasatava kaitseväe ja kaitseliidu volituste ulatust. Kaitseväelane või kaitseliidu tegevliige võib küll kohaldada vahetut sundi korrakaitseorgani ametniku korraldusel, kuid ta ei tohi teha „tavapäraseid toiminguid” nagu küsitlemine, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus, isikusamasuse tuvastamine.
„Näiteks kui kaitseväelast või Kaitseliidu liiget soovitakse kasutada teatud ala perimeetri kontrollimiseks, sealhulgas sisenejate läbivaatuseks ja nende dokumentide kontrollimiseks, ei saa ta seda teha, vaid selleks peab siiski kohal olema ka korrakaitseorgani ametnik.”
Nüüd ja iga järgmise eriolukorra ajaks nad need õigused saavad.
Isiku- ning terviseandmete kasutusele vabad käed
Hädaolukorra seadusse lisatakse uus paragrahv, mis puudutab isikuandmete töötlemist „eriolukorra meetmete kohaldamisel”.
Seletuskiri selgitab, et eriolukorra meetmete täitmise tagamine hõlmab ka haldussunnivahendite kohaldamist. „Lisaks võib isikuandmeid töödelda ka muude toimingute sooritamisel, mis on vajalikud eriolukorra lahendamiseks ja mis ei ole seotud eriolukorra meetme kohaldamisega. Isikuandmed on teave füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta, millega saab teda otse või kaudselt tuvastada. Sättes rõhutatakse eraldi, et töödelda võib ka eriliigilisi isikuandmeid (nt terviseandmeid).”
Dokumendis tõdetakse, et selline sõnastus on lai, ent see aitab tagada, et „ükski meede ja toiming ei jääks eriolukorras kohaldamata selge õigusliku aluse puudumise tõttu”.
Sellisel ajal ja moel kogutud andmed tuleb säilitada eriolukorra lõppemisest alates kuni üheks aastaks. „Isikuandmete töötlemine ei lõpe seejuures eriolukorra lõppemisega, vaid asutustele antakse aeg tavatöörütmile üleminekuks. Samuti võib hiljem tekkida vajadus põhjendada, mis eesmärgil on andmeid töödeldud,” selgitavad eelnõu autorid.
§ 26(1) Andmekogu andmete töötlemine
Eriolukorra juhil, eriolukorra tööde juhil ja eriolukorra juhi määratud ametiisikul on õigus töödelda riiklikes andmekogudes olevaid andmeid, kui see on vältimatult vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Andmekogu vastutaval töötlejal on kohustus võimaldada nimetatud isikutel andmeid töödelda, sealhulgas neid edastada, samuti anda täiendavaid juurdepääse andmekogudele.
Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas on tänaseks määranud seitse eriolukorra tööde juhti: viis päästeametnikku Eesti eri piirkondade eest vastutajana, lisaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri ning riigihalduse ministri Jaak Aabi.
Veel üks uus „lai sõnastus” (autorite fraas) puudutab andmekogude andmete töötlemist. Selle kohaselt on eriolukorra juhil, eriolukorra tööde juhil ja eriolukorra juhi määratud ametiisikul õigus töödelda riiklikes andmekogudes olevaid andmeid, sealhulgas edastada neid või anda andmekogu andmetele uusi juurdepääse, kui see on vältimatult vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. „Tegemist on üldise eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks vajaliku meetmega. Sätte lai sõnastus aitab tagada selle, et hädaolukorra lahendamine oleks võimalikult efektiivne.”
Isikuandmete väga laia kasutamise mõju kirjelduses seisab, et nende muudatustega võimaldatakse sekkuda isiku põhiõigustesse läbi selle, et töödeldakse tema isikuandmeid teisel eesmärgil, kui andmed on kogutud ning et isikul võib puududa eelnev teadmine sellest.
Võimalus sundida teisele tööle
Järgmine muudatus lubab ametiasutustes töötavaid inimesi sundida tegema täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist või töölepingust.
Järgmises lõikes lisatakse, et ametniku ja töötaja võib ilma tema nõusolekuta saata täiendavat töö- või teenistusülesannet täitma teise ametiasutusse ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta. Sellest on vabastatud näiteks rasedad, alla 12-aastase lapse kasvatajad ja puudega isiku hooldajad. Seejuures säilib algse töökoha palk.
Karistada saab kogu valitsus ja rohkema eest
Kehtiva hädaolukorra seaduse järgi võib eriolukorra ajal kehtestatud nõuete rikkumise eest karistada kahel juhul:
1) eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või eriolukorra juhi määratud ametiisiku seadusliku korralduse eiramise eest;
2) eriolukorra piirkonnas HOS §-de 26–30 alusel antud korralduse eiramise eest.
„Esimesel juhul tekib küsimus, miks on loetelust välja jäänud Vabariigi Valitsus,” esitatakse seletuskirjas retooriline küsimus. „Teisel juhul jääb selgusetuks, miks on piiritletud korralduste eiramine HOS-i §-dega 26–30.”
Nii laiendataksegi karistusõigust kogu valitsusele ning lisatakse ka punkte, mille eest karistada saab. „Muudatuse kohaselt on võimalik eriolukorras karistada Vabariigi Valitsuse, eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või eriolukorra juhi määratud ametiisiku seadusliku korralduse eiramise eest. Karistada saab korralduste eiramise eest, mida HOS-i kohaselt saab anda nii Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht kui ka eriolukorra juhi määratud isik.”
Karistusemäärad jäävad samaks: füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut, juriidilisele isikule kuni 20 000 eurot.
Riigisaladuseks pole vestlus vajalik
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe saladus näeb praegu ette, et juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutuse juht hiljemalt kolme kuu jooksul arvates juurdepääsuloa saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks nõutavate dokumentide esitamisest. Tähtaja pikendamise alustes pole eriolukorda nimetatud.
„Seetõttu on vajalik, et julgeolekukontrolli teostanud asutusel oleks võimalik juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamist edasi lükata kolme kuu võrra, kui selleks esinevad eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast, kõrgendatud kaitsevalmidusest või sõjaseisukorrast tulenevad põhjused,” seisab dokumendis.
Teise muudatusena loobutakse nõudest viia lubade taotlejatega läbi vestlus. „Kaitsepolitseiamet on muudatusvajadust selgitades viidanud, et praktikas esineb olukordi, kus ankeedi ja kogutud andmete pinnalt nähtub, et ei ole vajalik vestlust läbi viia ning otsuse tegemiseks on olemas piisavad andmed ka ilma vestluse läbiviimiseta.” See muudatus jääb kehtima ka siis, kui eriolukorda ei ole.
Lubade ja tervisetõendite kehtivust pikendatakse pea igal elualal
Kuna eriolukorra ajal, eriti viirusega seotud olukorras, kus on kehtestatud ka suured liikumispiirangud ning meditsiinitöötajad on üle koormatud olulisema tööga, ei ole võimalik uusi tervisetõendeid taotleda või vanu pikendada, tehakse selleks ajaks palju erandeid.
Need on:
-- mootorsõiduki ja trammi juhtimisõigust tõendav dokument
-- esmane juhiluba
-- kutselise autojuhi pädevust tõendav dokument
-- ohtliku kauba veoga tegeleva ettevõtja ohutusnõuniku pädevustunnistus
-- lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku kutsetunnistus
-- väikelaevajuhi tunnistus
-- raudteetöötaja tervisenõuete täitmist tõendav dokument
-- raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutava töötaja, vedurijuhiabi ning eriveeremi juhi kutse.
Näiteks esmane juhiluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal või 30 päeva pärast eriolukorra lõppemist, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist. Sama 90-päevane pikenemine puudutab juhilubade tervisetõendit.
„Küll aga peab mootorsõidukijuht või trammijuht olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline mootorsõidukit või trammi juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad mootorsõiduki või trammi ohutut juhtimist. Oma terviseseisundi hindamine on eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorda seega mootorsõidukijuhi või trammijuhi enda kohustus,” manitseb dokument.
Need muudatused puudutavad tuhandeid inimesi. Perioodil 16.03–31.05 aegub u 2300 esmast juhiluba, 12 000 sõidukijuhi ja 4000 kutselise juhi tervisetõendit. Juuni jooksul aegub sõidukijuhi tervisetõendeid ca 5000 ja kutseliste juhtide omi ca 2000
Ka kaitseliidu liikmed, kellel on kaitseliidu relvaluba, saavad kaitseliidu ülema või malevapealiku nõusolekul kanda relva sel ajal edasi, kui nende tervisetõend on aegunud.
Nõrgemad omavalitsused saavad rohkem laenata
Eelnõu kohaselt võimaldatakse kohalikel omavalitsustel laenata sel ja järgmisel aastal rohkem raha, kui seadus seni ette näinud. Seni oli nende maksimaalne võlakoormus 60-100 protsenti eelarvetuludest, nüüd tõstetakse seda 80-100 protsendini. (Ülempiir sõltub omavalitsuse võimekusest.)
Omavalitsused saavad sel aastal kokku juurde laenata vähemalt üks miljard eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli KOV-ide võlakoormus 550 miljonit.
Tunnistajad ja kannatanud tunnistusi andma video teel
Kriminaalmenetlust puudutavad muudatused tehakse nii, et need jäävad püsivaks, mitte ei kohaldu ainult eriolukorras. „Eelnõu eesmärgiks on eriolukorrast tulenevalt võtta teatud kriminaalmenetluse revisjonis kavandatud muudatused, mis võimaldavad vähendada isikutevahelist füüsilist kontakti, vastu kiiremas korras,” seisab eelnõus.
Nii saab tunnistajaid ja kannatanuid edaspidi üle kuulata kirjalikult, süüdistataval tekib võimalus kohtuistungil osaleda üle videosilla ning edasilükkamatul juhul saab lähenemiskeelu kehtestada ka prokuratuur.
Maamõõtjad saavad ajapikendust
Maamõõtjatel tuli kehtiva seaduse alates juulist saada uued tegevuslitsentsid. Nagu kirjutasime jaanuaris Rail Balticu maade kokkuostmisega seoses, oleks see ilma koroonaepideemiatagi pannud maakorraldustöödele korraliku põntsu. Nüüd pikendatakse vana korda kuni kuue kuu võrra alates eriolukorra lõpust.
„Hetkel on kehtivaid tegevuslitsentse kokku 367, millest uue korra alusel on väljastatud 24. Optimaalseks peetakse 100−125 maamõõtjat, mis tagaks muu hulgas ka riigi oluliste taristute maamõõdutöödeks vajalikud maamõõtjad. Kavandatava muudatuseta tekib olukord, kus pärast 1.07.2020. a ei ole maamõõduturul piisavalt maamõõtjaid,” seisab seletuskirjas.
„Eelnõukohase muudatuseta võivad pidurduda ka mitmed riigile olulised projektid − Maanteeameti tee-ehituse projektid, Rail Baltic maade omandamise menetlus. Samuti võib teenusepakkujate vähesuse tõttu oluliselt tõusta maamõõduteenuse hind, mis omakorda mõjutab negatiivselt nii projektide eelarvet kui ka tavainimeste võimekust teenust tellida.”
Ravimite müügi piirang ning müügiloata ravimite kasutamine
Ravimiseaduse muudatus annab ravimiametile õiguse ravimite väljastamist ajutiselt piirata. Eelnõu järgi saab seda teha juhul, kui „see on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks” ning „kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust ravimitega”. Samuti võib ravimiamet eriolukorra ajal piirata ravimireklaami, kui see on vajalik inimeste elu kaitseks.
Lisaks lubatakse müügiloata ravimite sissevedu. Praegu peab raviarst esitama müügiloata ravimi kasutamiseks taotluse, mille rahuldamisel võivad hulgimüüjad ravimit sisse vedada. „Samas, kui on vaja eriolukorras kiirelt lahendada ravimi varude kahanemisel müügiloata ravimi sisseveoks, siis ei oleks mõistlik koormata arste taotluste menetlustega vaid Ravimiamet teades ravimeid ja omades ülevaadet Eestis kasutatavatest ravimitest, [saab] lubada hulgimüüjal Eestisse tuua,” öeldakse eelnõus.
„Onupojapoliitika” ohvriabisüsteemi
Ohvriabiseadus saab huvitava täienduse. Nimelt saavad eriolukorra ajal õiguse ohvriabi vabatahtlikuna tegutseda ka isikud, „kes on teda juhendava Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenust osutava ametniku vanavanem, vanem, vend, õde, laps või lapselaps, abikaasa või elukaaslane, samuti viimati nimetatute vanem, vend, õde või laps.”
„Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal tuleb muuhulgas tagada ka inimeste vaimse tervise heaolu, millise eesmärgi saavutamisele aitab kaasa nimetatud erakorraliste olukordadega otseselt kokkupuutuvatele inimestele ja nimetatud erakorraliste olukordadega puudutatud inimesi abistavate asutuste töötajatele nõustamisteenuse pakkumine, mis on ohvriabiteenuse madala läve teenus,” selgitatakse seletuskirjas.
Samuti laiendatakse nõustamisteenuse saajate ringi. Eelnõu seletuskiri näeb ette, et sellist nõustamist võivad vajada ka praeguse kriisi eesliini töötajad: politsei, tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, kriisi juhtivad asutused. „Samuti võivad negatiivsed psühhosotsiaalsed mõjud avalduda ka inimestele, kes on muudmoodi erakorralisest olukorrast otseselt puudutatud (nt kaotanud töö).”
Kinnisesse asutusse määratud jäävad sinna kauemaks
Eraldi seadusemuudatus puudutab psüühiliselt haigeid inimesi, kes on määratud kinnisesse asutusse ning kelle sinna paigutamise tähtpäev saabub eriolukorra ajal või kahe kuu jooksul pärast eriolukorra lõppemist
Ehkki riik täpselt ei teagi, kui palju selliseid inimesi on, oletatakse, et see arv võib olla 318.
Reoveepuhastus võib saada löögi
Veeseaduse muudatus näeb ette võimaluse, et keskkonnaamet saab eriolukorra ajal ja kuni 90 päeva pärast selle lõppu muuta vee erikasutust puudutavaid lubasid. „Näiteks on loa omaja seirenõude täitmine otseselt sõltuvuses laborite lahtiolekust. Eriolukorra ajal on mitmed laborid suletud või puudub laborites võimalus proove analüüsida. Täna on tekkinud selline olukord näiteks Saaremaal, kus veterinaar- ja toidulabor ei võta analüüsimiseks heitvee proove ning Saaremaalt puudub võimalus neid proove transportida mandril olevatesse laboritesse,” seisab dokumendis.
Nii saab keskkonnaamet loa leevendada vastavate lubade tingimusi. „Lisaks on oht väikemate vee-ettevõtete korral, kus töötab 2-3 inimest, et puhastite personal haigestub. Sel juhul on joogivee teenuse tagamine prioriteet ning reovee puhastamisega seotud väiksema tähtsusega nõuetest võib põhjendatud juhul kõrvale kalduda.”
Sama puudutab ka kaevandajaid ja tööstusi, kellel on samuti reovee puhastamise ja seire kohustus, „kuid reovee puhastamiseks vajalike kemikaalide tarneraskuste ja veeproove analüüsivate laborite sulgemise tõttu ei ole neid kohustusi võimalik täita”.
Eelnõu mõjuanalüüsis öeldakse, et negatiivne keskkonnamõju esineb vaid siis, kui reovee puhastamises tekivad häired. „Juhul kui tekivad häired reovee puhastusprotsessis, kaasneb sellega ka negatiivne keskkonnamõju, kuid eeldusel, et eriolukorrast tingitud häired on lühiajalised, võib eeldada, et ökosüsteem tuleb täiendava koormusega toime, arvestades looduse isepuhastusvõimet.”
Viide ka: https://epl.delfi.ee/uudised/pohjalik-u ... d=89470343
Kriku
