Merepääste
Re: Merepääste
BWB on ise samuti küllalt neid asju testinud:
https://www.youtube.com/watch?v=RjttfjJtsHQ
https://www.youtube.com/watch?v=RjttfjJtsHQ
-
- Liige
- Postitusi: 243
- Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
- Kontakt:
Re: Merepääste
Kogu teema viitab taaskord mereliste organisatsioonide segadusele: milline riigiasutus teeb merel mida, miks ja millega? Riigi omanduses olev Rohuküla taristu kuulub veeteede ametile ja tõepoolest saaks seda kasutada ka muud riigi organisatsioonid. Tallinnas on kaks riigi sadamat suisa kõrvuti ja kõik kolm asuvad Põhja-Tallinnas. Kaitsed vähemalt sadamad koondada, on seni luhtunud.A4 kirjutas:Kui oleks olnud tuua konkreetseid ja praktilisi näiteid sellest, kuidas seal piirkonnas on hiljuti olnud eluohtlikke merepäästesündmusi, mille lahendamise või vähemalt õigeaegse lahendamisega oleks saanud toime tulla vaid ja ainult Haapsalus paikneb kutseline merepääste, siis eeldaks, et anonüümne piirivalvur oleks neid näiteid oma artiklis ka kindlasti toonud selle üldise sooja jutu ja kinnisvara-teemalise vandenõu asemel. Aga miskipärast neid näiteid pole veel toodud.
Kinnisvara pidi iseenesest asjasse (lisaks eelpool kirjeldatule) siiski puutuma küll. Aga mitte selles mõttes, et PPA-l oleks kibe soov Haapsalu sadamakrunt maha müüa, sest kui RKAS selle ka peaks müüki panema, siis ei näe PPA sellest kopikatki. Küll aga pidavat see amortiseerunud kai ja hooned vajama paarimiljonilist rahasüsti rekonstrueerimiseks (sellele viitab ka politseinik), mis seevastu tuleks juba küll PPA eelarvest. Ja siinkohal mõtleme korra jälle üle-eelmisel lõigus toodud numbritele.
Seejuures ei pidanud piirkonnast kutseline merepääste siiski kaduma, vaid plaan pidavat olemagi see lihtsalt vähendatud koosseisuga ja lahjema kaatriga Rohuküla sadamasse kolida, kus riigil on juba heas korras sadamataristu selle sama asja jaoks tasuta olemas ja võtta. Kas kogu selle piirkonna kutselist merepäästest on mõistlikum ja parem korraldada Rohukülast või justnimelt Haapsalust, ei oska mina öelda. Aga tõenäoliselt suurt sisulist vahet ei ole.
Pikka aega kokku töötanud ja 25 aastat kestnud elu- ja töökorraldusega väikesele kollektiivile on sellised muutused muidugi rasked allaneelata. See on inimlikult arusaadav, normaalne ja tavapärane (mäletate nt Pärnu pataljoni sulgemist ja sellega kaasnenud analoogseid argumente).
Riigile optimaalseima lahenduse saamiseks tuleb vaadata kogu riigi tegevust merel. Ehk siis probleemil ’merepääste’ on sügavamad juured kui pelgalt merepääste. Illustratiivne näide varasemast ajast. Elutähtsate teenuste tagamise raames said selliseid teenuseid käitavad asutused käsu tagada nende toimepidevus ka kuni X päeva peale kriisi puhkemist (nt elektri kadumist). Ka veeteede amet, mis puudutab navigatsioonimärgistust. Kuna kogu märgistus töötab päikesepatareidel, siis probleemi pole, aga kriisi puhkedes peaks olema nagu plaan kuidas need märgid kiirelt kustutada ja eemaldada, kui et neid vastasmeeskonna auks töös hoida. Justkui (J)OK(K), aga tervikvaates siiski mitte.
Seda, kas kogu merepääste on täna juba pandav vabatahtlike õlule, peaks kommenteerima PPA inimesed, kes asjaga igapäevaselt tegelevad. Subjektiivselt pole päris kindel kas ’vabale tahe’ saab olla riikliku ülesande põhitäitja või siiski vaid toetaja. Näited elust lubavad arvata, et ’vaba tahte’ puhul ei saa kunagi lõpuni kindel olla, et kas konkreetsel hetkel seda ikka jagub ehk inimesed üldse kohale tulevad. Samas, toosama Saksa näide (ka Saksa vabatahtlik tuletõrje) näitab selgelt vastupidist.
Ma imetlen järjepidevust, millega püütakse kõik (riiklikult tähtsad) probleemid taandada asjadele, nende hinnale, disainile ja raha vähesusele. Asjadel pole mingit tähtsust, kui puudub arusaam, mida üldse on vaja teha ja kuidas seda võiks teha
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40167
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merepääste
Paraku muutuvad strateegilised küsimused ainetuks, kui puuduvad (rahalised) võimalused neid lahendada.Ma imetlen järjepidevust, millega püütakse kõik (riiklikult tähtsad) probleemid taandada asjadele, nende hinnale, disainile ja raha vähesusele. Asjadel pole mingit tähtsust, kui puudub arusaam, mida üldse on vaja teha ja kuidas seda võiks teha
Antud kaatri case on tegelikult ehe näide sellest, kuidas vale rahaga majandamine killib kogu ürituse.
Antud merepäästemeeskond kasutab 2,5 miljonit maksvat BWB kaatrit. Samas analoogne lihtsam kaater maksab ca 0,5 miljonit. See pakub küll 80% kallima omadusi, kuid on ka 5 korda odavam. Oletame, et ekspluatatsioonikulud on analoogsed. Eks üks valikuid on ka see, kas soetada "vägev" või soetada "keskmine". Õige vastus sõltub jällegi rahast.
Järele jääb raha 2,0 miljonit. Avalikes allikates oli kirjas, et antud meeskonnas oli 11 inimest. Oletame, et täis meeskond on 3 inimest ja on 4 sellist meeskonda (et oleks tagatud valve 24/7/365). Oletame, et kaadriametniku palk on keskmine palk (1300)+10% ehk 1430 eurot. Kogu antud päästekomando palgakulu on seega aastas 12*12*1430*1,34=275 924 eurot. Lihtsamat ja odavamat kaatrit kasutades jääb alles antud päästemeeskonna 7,2 aasta palgaraha ehk kui eeldada, et ressurss võimele oleks sama, siis odavama alusega sõites võinuks jätta antud üksuse sulgemata.
Selles lihtsas näites avaldubki oma triviaalsuses strateegilise valeotsuste hind - ostame küll tipp-topp varustust, kuid raha ei jää enam inimeste palkamiseks. Ja vana tõde on, et ega laevad ei sõdi, ikka inimesed. Ehk siis "keerata teema asjadele ja rahale".
Niiet asi on lausa vastupidine - enne suuresõnaliste strateegiliste plaanide väljahõikamist tuleb ikka väga hoolega lugeda raha, asju ja inimesi, mida saab. Vastasel juhul muutuvad parimadki plaanid tühjasõnaliseks deklaratsiooniks. MeV praktilised näited siin pole paraku teab mis tugevad - mitu protsenti teie laevaväest on sattunud seisma kai äärde või vanarauda põhjusel, et puuduvad needsamad "ressursid" aluste jooksutamiseks?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Merepääste
Trumm, täpsustus. See kaater maksis 1,2 milli. Ka Tuna tõi selles eelmisel leheküljel välja. 2,4 milli eest tehti neid kaks tükki.
Re: Merepääste
Ei. Analoogne ei maksa nii vähe.Samas analoogne lihtsam kaater maksab ca 0,5 miljonit.
Kui pead silmas viletsama merekindluse, ilma isepüstuvuseta ning väiksema või suisa olematu kajutiruumita, siis võib-olla tõesti leiab midagi odavamat.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40167
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merepääste
Pidasin silmas sellist:
http://www.ridasyacht.com/index.php/power/rib36
Selle hinnakirjahind on veidi üle 300 tuhande, usun, et nii 100 tuhande eest võib sinna saada pealisehituse vöörist ahtrini. Ning tiikpuud ja nahkistmeid pole ehk vaja kah. Täna ilmaga sõidab see Gotlandile ja tagasi mõnusa 30-40 sõlmega.
http://www.ridasyacht.com/index.php/power/rib36
Selle hinnakirjahind on veidi üle 300 tuhande, usun, et nii 100 tuhande eest võib sinna saada pealisehituse vöörist ahtrini. Ning tiikpuud ja nahkistmeid pole ehk vaja kah. Täna ilmaga sõidab see Gotlandile ja tagasi mõnusa 30-40 sõlmega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Merepääste
Millise ilmaga ta seal sõidab?
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40167
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merepääste
See 3 korda kallim BWB alus ei sõida 3 korda hullema ilmaga, selles konks ongi.
Nende meresõiduomadused laines on umbes sarnased (sõltub rohkem aluse suurusest, V-põhja tüübist ja käituritest).
Nende meresõiduomadused laines on umbes sarnased (sõltub rohkem aluse suurusest, V-põhja tüübist ja käituritest).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Merepääste
Mina tean ainult Admiral Pitkat ja seal aitas majanduskriis kõvasti kaasa. Paradaksoolsel kombel olid remondirahad ja plaan selleks hetkeks olemas, kui laev maha kanda otsustati. Ülejäänud jäid kai äärde, sest väsisid lihtsalt kätte ära ja maha kandmine võttis aega (puust Sulev oli ehitatud 1958. aastal!). Tänane Tasuja või tolleaegne Kristiina seisis kai ääres ellepärast, et kehtiv Kaitseväe juhataja ei lubanud mereväel üle 4 laeva pidada, aga eelmise ajal oli see laev mereakadeemia alt mereväe alla tõstetud.Kapten Trumm kirjutas:MeV praktilised näited siin pole paraku teab mis tugevad - mitu protsenti teie laevaväest on sattunud seisma kai äärde või vanarauda põhjusel, et puuduvad needsamad "ressursid" aluste jooksutamiseks?
Pigem on olnud vastupidi: mitu aastat kasutasime aktiivselt Ristnat, mis oli kõigi kirjade järgi meremuuseumi museaal.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Re: Merepääste
Võibolla ei sõida, aga halvema ilmaga sõidab. Laevad upuvad tavaliselt öösel ja tormiga. Küll on merehädalistel sellest palju rõõmu, kui meil on ühe asemel kolm paati, aga ükski ei suuda välja sõita.Kapten Trumm kirjutas:See 3 korda kallim BWB alus ei sõida 3 korda hullema ilmaga, selles konks ongi.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40167
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merepääste
See kõnealune alus näib olevat see:
https://bwb.ee/vessel/baltic-13/
Selle tormijutu juurde - alus on ju vesijugakäituritega. Olen veepaiskuriga alusega merel olnud kümneid tunde - ei kiida, suure lainega, kui ahter tõuseb veest välja, rabavad veepaiskurid tühja. Manööverdamiseks kitsastes oludes ja madalvees ukerdamiseks väga vint masin. Aga suures laines eelistaksin iga kell kas sise- või välispäramootorit pika veojalaga. Veojõu kadumine kuskil üheksanda laine jalamil on asi, mida keegi ei taha. Igal alusel on oma head ja vead.
https://bwb.ee/vessel/baltic-13/
Selle tormijutu juurde - alus on ju vesijugakäituritega. Olen veepaiskuriga alusega merel olnud kümneid tunde - ei kiida, suure lainega, kui ahter tõuseb veest välja, rabavad veepaiskurid tühja. Manööverdamiseks kitsastes oludes ja madalvees ukerdamiseks väga vint masin. Aga suures laines eelistaksin iga kell kas sise- või välispäramootorit pika veojalaga. Veojõu kadumine kuskil üheksanda laine jalamil on asi, mida keegi ei taha. Igal alusel on oma head ja vead.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist