Tegu üle 3000eur maksva elektrilise kastiratta vargusega, seega peaks olema tegu kriminaalkuriteoga.
Ühe rattavarguse lugu, kus on teada isegi varaste nimed ja aadressid.
Pühapäev 15.10.2023: ca kl 14 lõunal avastan, et öösel on kinnisest ja valve all olevast maa-alusest parklast lukustatud kastiratas tuuri pandud. Vaatan üle kaamerad, saan teada varguse täpse aja ja kolme osalise värvilised kaadrid ning pildid ja tunnusmärgid jms. Helistan Politseisse. Saabuvad kaks patrulli, vaatavad asjad üle, fikseerivad ja paluvad teha avalduse. Saadan ühele patrullidest kohapeal kohe smsiga pildid rattast ja kaadrid varastest (peamiselt selleks, et kohe patrull tel nr saada ja mitte infosulgu jääda) ja info lubatakse edastada kohe teistele patrullidele. Patrullid lahkuvad. Kasutan varaste pilte internetis tuhnimiseks ja leian 30min jooksul info ühe varga täisnime, Facebooki konto ja elukoha kohta. Saadan leitud lisainfo smsiga patrulli tel numbrile. Hiljem helistan patrullile, et kas asjad käes. Käes, vastatakse. Lubatakse kõik andmed kohe pühapäeval uurijale edastada, et esmaspäeva hommikul oleks uurijal juba võimalus swat tiim kokku panna ja varaste maja kopteritega sisse piirata. Õhtul teen ka ametliku avalduse, millele lisan ühe varga kõik andmed ja mulle saadetud erinevate turvakaamerate pilte seltskonna varasematest “tööalastest võitudest”.
Esmaspäev: loodan, et uurija hindab, et tegin tema eest suurema osa tööd ära ja toob mu ratta narkarite juurest tagasi. Ideaalis näen, et saan rattale lisaks veel mingi teenetemärgi efektiivse ja hea eeltöö eest. Kahjuks midagi siiski kellestki kuulda ei ole esmaspäeval. Veedan päeva okidoki, osta.ee ja pandimajade e-poode lapates ja refreshides. Kolme pandimajaga suhtlen messengeris ja ütlen, et soovin elektriratast osta, kas kellelgi on midagi pakkuda. Ei ole. Põhja-Tallinna lombardites käin isiklikult külas, näitan varaste ja ratta pilte, aga ei midagi. Üks päev on möödas.
Teisipäev: helistan kl 9 hommikul politsei.ee lehelt leitud üldnumbrile, et saada teada enda uurija kontakt. Politsei infonumber ütleb, et nemad oma kolleegide uurijate numbreid ei tea. Ainus variant on saata email, millele vastamiseks on aega 5 päeva või minna jaoskonna infolauda (sinna ka helistada ei olevat võimalik, ainult kohale saab minna). Saadan siis emaili. Kl 11 lähen ühe varga maja juurde vaatama, mis elu seal elatakse. Helistan sealt 112, et kavatsen sisse minna ja kas keegi tahab toeks tulla. 112 ütleb, et keegi enne kohale ei tule, kui midagi juhtunud pole. Ma peaks minema siis tuppa mingit “juhtumist” korraldama, et keegi appi tuleks. 112 lisab veel, et parem oleks üldsegi, kui ma helistaks numbril 1247 ja sealt saan hoopis enda uurija kontakti, kes annab nõu, mida edasi teha. Helistan 1247. Numbrilt vastab tädi, kes absull ei saa aru, miks talle helistada paluti. Kutsun tema siis endaga varastele külla. Tädi eriti ei taha tulla. Pika klaviatuuril klõbistamise ja sahmimise peale leiab ta piirkonnakonstaabli nr mulle. Samal ajal olen kirjutanud PPA Facebooki messengeri, et kavatsen vargaid külastada, kas keegi tahab appi tulla. Sealt vastatakse, et vastavalt piirkonnale on mul õigus appi kutsuda piirkonnakonstaabel ja minna temaga koos küsima, kus mu ratas on. Helistan piirkonnakonstaablile (keegi naine). Ütlen, et ma teen juba maja ees soojendust ja küsin, kas ta on nõus tulema minuga vargaid sugema. Selgub, et tema ei tea, et tal selline ülesanne on ja ega ta eriti vaimustuses minu plaanist ei ole. Lubab mulle hoopis kiirelt minu asjaga tegeleva uurija tel nr sebida. “Kiire sebimine” võtab aega meievahelisest esimesest kontaktist kl 11 ennelõunat õhtul kella 17ni ehk ca 6h. Vahepeal päeval saadan konstaablile 2 meeldetuletamise smsi, et ikkagi väga tahaks seda lubatud uurija tel numbrit saada. Õhtul helistab piirkonnakonstaabel mulle võidurõõmsalt tagasi, et ta sai lõpuks teada enda asutusesisese kolleegi ehk minu uurija kontakti, aga kuna kell on hiline, siis helistagu ma parem järgmisel hommikul. Õhtul valin veel korra ka pühapäeval käinud patrulli tel nr ja küsin kuidas läheb asja uurimine, kas käisite sellel aadressil, kus elab üks varastest ja mille juba pühapäeva lõunal teile andsin. Selgub, et ei käidud, aga uurijale anti info edasi (kuigi uurija nime ei osata mulle öelda, kellele see info edastati) ja ta kindlasti juba uurib ja menetleb ja kõik need muud ametnike tegevused siia juurde ning patrull lubab õhtul mulle märku anda, kes uurija on. Patrullilt kuulen õhtul täpselt null tagasisidet. Päev läbi igast okidokide ja pandimajade veebipoodide refreshimist, aga ei miskit. Mõtlen juba assistendi palkamisele, kes samal ajal minu eest mu tavaelu edasi elaks, kui mina ametnikke taga ajan. Üks päev on jälle möödas.
Kolmapäev. Kuna neljandaks päevaks olen välja selgitanud uurija (uurija S) nimi ja tel nr, siis hakkan helistama. Ühe emaili saadan ka uurija ametlikku meilikasti sisuga, et tahaksin teda (veel) aidata (isegi teenetemärgist olen valmis loobuma) ja mul on uut infot. Lisaks annab meili saatmine võimaluse näha, et kas tuleb automaatvastus, kui uurija on näiteks koolitusel/puhkusel ja kas keegi asendab teda vms. Otsin päeval lisaks uurija Facebooki konto üles ja kirjutan talle sinna, et mis valemiga temaga suhelda saab ja kuidas talle infot edastada saaks. Päeva tulemusena on mul ette näidata null tagasisidet minu pühapäeval tehtud avaldusele, null vastust Politsei infomeilile saadetud kirjale, kus küsisin uurija kontakti, kes minu asjaga tegeleb, null tagasisidet patrullilt, kes kohapeal käis ja “kõik info juba pühapäeval isiklikult (teadmata nimega) uurijale edastas”, null vastust uurija messengerist ja null tulemust terve päeva peale tehtud 13 katsest uurijat tema töö tel numbril tabada (lasin iga kord kutsuda nii kaua, kui tel ise kõne katkestas). Refreshin iga paari tunni tagant lombardite lehti, okidokisid jne. Üks päev on jälle möödas.
Neljapäev: hommikul ringi okidokis, osta.ee ja lombardite lehtedel, nt luutar.ee. Esimene kaste uurija S-ile helistada kl 8.20. Keegi ei vasta, põhjust ei tea. 9:13 järgmine katse. Null. Kl 10 helistas uurija tagasi! Ütles, et tema polegi minu asja uurija, tema määrab avaldused teistele uurijatele ja andis mulle siis selle ÕIGE uurija nr ja lubas temaga ka otse suhelda ning palus kl 14 tagasi helistada. Küsisin, et mis ta arvab, kus ratas on. Tema arvab, et see realiseeriti juba pühapäeval ja imestab, miks patrullid kohe kohale ei sõitnud, kui ma pättide aadressi andsin. No hea lohutav info 5 päeva hiljem… Vahepeal jõudis veel helistada keegi kriminaaluurija O., kuna see on krim. asi (üle 3k€ vargus), kes palus saata varguse video. Ühtegi kommentaari ta anda ei või uurimise käigus. Mitte midagi ei tohi öelda. Isegi mitte seda, et kui ma näen kedagi enda rattaga sõitmas, siis kas võin molli kütta ja ratta tagasi võtta (ma ju ei tea, kas sellega sõidab keegi varastest või näiteks mõni uurija parajasti Politseimaja poole ning lõpuks olen süüdi ametniku ründamises vms). Päeval uus ring pandimajades ja okidokides jne. Null tulemust, muidugi.
Reede: Politsei poolt vaikus. Okidokides, marketpleissides jms ring peale, null.
Esmaspäev: helistan uurija O.-le, keegi tel ei vasta.
Teisipäev: helistan uurija O.-le, keegi tel ei vasta. Saadan meili sisuga “Kuna tel teel on teid väga raske tabada, siis uurin siitkaudu, et kuidas juhtumi lahendamine edeneb? Olen poolteist nädalat olnud infota, samas väga palju infot süüdlaste kohta ise suutnud ette anda. Nüüd on vaja teha ükshetk otsus, et kas saab ratta tagasi või tuleb uut vaadata ja hakata nõudma kahjusid rahaliselt sisse.” Lisaks edastan neile ühe samasuguse ja sama seltskonna sooritatud varguse kannatanu andmed ning kannatanule omakorda uurija O. kontaktid.
Kolmapäev: hommikul helistab tagasi uurija O. Küsin, mis seis on. Vastuseks vana hea: me ei saa sulle mitte midagi öelda. Helista kasvõi iga päev, me ei saa ühtegi uurimise detaili avada (tõlge: sul ei ole mõtet helistada). Lisaks annab uurija O. infot, et tema polegi üldse peaboss uurija, tema uurib vaid mõnda osa selles asjas, peaboss on hoopis keegi uurija I. Sain uurija I. meiliaadressi, saatsin kirja, et mis seis on.
Ja nii edasi kuni lõpmatuseni...
Löön asja aktiivsele ajamisele käega, sest:
kannatanule ei tohi väidetavalt mitte keegi mitte midagi öelda ja uurija O. ütleb telefonis, et neil on menetluseks antud aega kuni 5 aastat. Sain veel soovituse järgmist ratas paremini hoida - paremini kui maa all lukustatud ja valgustatud parklas, kus on 24h kaamerate valve ja ratas on lukus. Niiet, kui keegi müüb kastikat, mida saab tuppa teki alla võtta, siis võib märku anda, olen huviline. Ostan siis järgmise ratta, mille saab siiani vabalt ringi jalutav ja tegutsev punt uuesti ära võtta, siis ostan järgmise ja järgmise jne.
Kokku kulus mul varaste isikuteni jõudmiseks 30 minutit pärast sündmuse avastamist, õige uurija kontaktini jõudmine võttis aega "sümboolsed" 10 päeva.
https://www.facebook.com/groups/rattarikkaks/