Peaministri näoraamatu seinal on läinud suuremaks arutamiseks.Sest: „Eesti, meil on probleem.“
https://www.facebook.com/kallaskaja
Lugemist jagub tundideks.
Peaministri näoraamatu seinal on läinud suuremaks arutamiseks.Sest: „Eesti, meil on probleem.“
Ühes hiljutises pühapäevases erisaates ta alles rääkis, et Eesti riigil pole ressurssi, et piiri kinni hoida. Et need päevad, mis eelmisel kevadel Kaitseliitlaste toel välja pigistati, oli väga maksimum. Mingit pikemat pikemat piirikontrolli tema sõnul me välja ei vea.Runkel kirjutas:Mart hoiaks piiri kinni ka 2. ja 3. laine jne korral.tympsa kirjutas:1. laine ajal oli just Ekre see,kes kõvasti surus piiranguid ja riigi lukkupanekut...
Detsembris avastatud uus ja ohtlik koroonaviiruse tüvi viis Lõuna-Aafrika vabariigi nakatumiskõvera uutesse kõrgustesse ja hakkas levima ka mujal maailmas. Aafrikas tervikuna on aga nii nakatumisnäitajad kui ka suremus olnud pandeemia kestel väiksemad kui Euroopas või Põhja-Ameerikas.
Möödunud aasta aprillis ennustas ÜRO Aafrika majanduskomisjon, et aasta jooksul võib viiruse Aafrika tüve tõttu surra 300 000 inimest. Ametliku statistika järgi oli hukkunuid aga kõigest 63 000. Kokku tuvastati seal eelmisel aastal 2,6 miljonit koroonaviirusega nakatunut ehk keskmiselt üks juhtum 500 aafriklase kohta. USA-s nakatus samal ajal iga 20. elanik. Tänavu on Aafrika statistika näidanud kurvemat pilti. Veebruari keskpaigaks oli kokku registreeritud 100 000 surmajuhtumit. Selle maailmajao ligi pooled surmad on registreeritud ohtlikuma tüve epitsentris Lõuna-Aafrika vabariigis, märgatavalt on suremus suurenenud ka lähiriikides Zimbabwes, Mosambiigis ja Malawis. Sellest hoolimata on pandeemia ametlike andmete järgi Aafrikas olnud palju leebem kui mujal maailmas.
Aafrika eripärad
Aafrika võrdlemisi väikeste koroonanäitajate üle on arutletud nii akadeemilistes ringkondades kui ka ajaleheveergudel. Anomaaliana tunduvat statistikat on üritatud selgitada mitme faktori kaudu. Ühest küljest võiks eeldada, et riikide varasemad kokkupuuted nakkushaigustega tõid kaasa kiired piirangud, mis aitasid möödunud kevadel plahvatuslikku levikut peatada. Samuti näitasid uuringud, et Aafrika riikide elanikud said maskikandmise vajadusest aru, ka muude sanitaarnõuetega oldi varasematest nakkuspuhangutest tuttavad.
Teiste eelduste kohaselt peaks Aafrika ja Euroopa olukord olema vastupidine. Kulutavad ju arenenud riigid suuremaid summasid tervishoiusüsteemidele, mille tulemusena on saadaval kvaliteetsem arstiabi. Teiste nakkushaiguste (näiteks tüüfus, difteeria, HIV) puhul on just arengumaad kõige nukramas olukorras, ometigi on koroonaga vastupidi.
Statistika põhjal paistab, et kõige rohkem on viirus laastanud just rikkaid arenenud riike, mis on tuntud oma kvaliteetse tervishoiusüsteemi poolest. Võrdleme kahte riiki: Aafrika rahvarohkeimat riiki Nigeeriat ja USA-d. Esimeses elab ligikaudu 200 miljonit inimest, teises umbkaudu 330 miljonit. Ometigi on Nigeerias pandeemia käigus registreeritud 160 000 nakatunut, aga USA-s lausa 30 miljonit. Samuti on suur erinevus ametlikus surmajuhtumite arvus – USA-s on 50% tõenäolisem kui Nigeerias, et tuvastatud viirusnakkuse kandja sureb.
Ajakirja New Yorker palvel püüdis mõistatust lahendada Yale’i ülikooli majandusteadlane Mushfiq Mobarak. Ta arvab, et kõige tähtsam faktor COVID-19 tõsiduse hindamises on patsientide vanus. Arengumaades on mediaanvanus tihti alla 30 aasta, arenenud riikides aga palju kõrgem. Näiteks on pool Nigeeria elanikke alla 18-aastased. „Pärast 30. eluaastat kahekordistub koroonasse suremise tõenäosus iga lisanduva kaheksa aasta järel,” hindas Mobarak.
Samal ajal tuleb Mobaraki sõnul arvestada ka ühiskondlikke tavasid, mille järgi võiks suurem suremus olla just arengumaades. Pandeemia algusjärgu ajal prognoosides kasutatud faktorite seas oli ka keskmises leibkonnas koos elavate inimeste arv. Kuna eriti palju nakatutakse just pereringis, peaks viiruse levik olenema koos elavate pereliikmete arvust. See arv on suurem ennekõike arenguriikides, kus seega võiks eeldada hoopiski hullemat olukorda. Ametlikud arvud väidavad aga vastupidist.
Valetav statistika
Imperial College Londoni epidemioloog Oliver Watson arvab, et Aafrika „müsteeriumi” vastus peitub ametlike andmete ebausaldusväärsuses. Tema hinnangul ei tuvastata Aafrikas paljudel haigetel koroonat, sest sealsete riikide analüüsimisvõime on puudulik. Samuti kaasneb nakkushaigustega stigmatiseerimine, mistõttu ei pruugi haiged soovida proovi anda, isegi kui see võimalus on olemas.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) analüüsis 14 Aafrika riigi kohta leiti, et mullu suvel vähenes arstiabi kättesaadavus pandeemia tõttu 50%. See tähendab, et abivajajateni jõudis poole vähem mitmesugused spetsialiste, alustades väljaõpetatud ämmaemandatest ja lõpetades malaariat ravivate arstidega. Just malaariaoht oli eelmisel aastal eriti tõsine, sest mitu haiguse ennetuseks mõeldud kampaaniat lükati edasi. Koroonahirmus patsiendid kartsid kliinikuid väisata, mõnes riigis suleti need piirangute tõttu sootuks. Iga aasta 400 000 malaariasurmast maailmas 94% registreeritakse Sahara-taguses Aafrikas. Samuti näitavad WHO mudelid, et tuberkuloosi surijate arv kasvas koroonaviiruse tõttu maailmas mitmesaja tuhande inimese võrra.
Bostoni ülikooli teadlased avaldasid veebruaris uuringutulemused Sambia epideemia kohta. Ametlikult tuvastati mullu selles 18 miljoni elanikuga riigis kõigest 400 koroonasurma. Teadlased leidsid aga, et ligi viiendik riigi pealinna Lusaka surnuid oli koroonaviirusega nakatunud. Kuigi enamikul esines vastavaid sümptomeid, ei olnud neilt enne surma koroonaproovi võetud. Seetõttu arvab uuringu juht Lawrence Mwananyanda, et Sambia tegelik koroonasurmade arv võib olla lausa kümme korda suurem, kui ametlikus statistikas kajastub. Uuringus osalenud Christopher Gilli sõnul tuleneb Aafrika edumüüt puudulikust statistikast. Uuringu käigus avastati ehmatav fakt, et 10% kõigist koroonaviirusega nakatunud ja surnud patsientidest olid alla 19-aastased lapsed. Mujal maailmas pole koroonaviirusega surnud lapsi kaugeltki nii suur osa. Ameerika lastearstide akadeemia hinnangul on USA-s vastav näitaja vahemikus 0–0,23%.
Vähene analüüsimine
Aafrika edukaim koroonaproovide võtja on Namiibia, kus päevas võetakse 1000 elaniku kohta 0,57 proovi. Mitmes Aafrika riigis on vastav näitaja mitu korda väiksem. Näiteks võetakse Nigeerias päevas keskmiselt 0,04 proovi 1000 inimese kohta. Võrdluseks – Eestis on see arv 5,5.
Kuigi Aafrika Liidu nakkuskeskuse hinnangul ei saa väita, nagu erineks ametlikult registreeritud koroonasurmade arv märkimisväärselt reaalsest, tuvastati näiteks Lõuna-Aafrika vabariigis möödunud suvel registreeritud surmajuhtumite arvus võrreldes varasemate aastatega 60% kasv.
Nakkuse leviku tegelikust ulatusest annavad aimu ka Nigeerias tehtud antikehauuringud. Leiti, et 16 miljoni elanikuga Lagose osariigis olid 23% inimestel koroonaviiruse antikehad. Seega olid nad koroona läbi põdenud. Andmete põhjal võib eeldada, et Lagose osariigis on pandeemia kestel olnud rohkem koroonaviirusega nakatunuid, kui neid ametlikult terves Aafrikas tuvastatud on. Seejuures tehti uuring enne viirusnakkuse uue laine algust detsembris.
Panen siia veelkord oma postituse 16. märtsi kuupäevaga. Loe palun rahulikult üle ja siis saad ise ka aru kus on vaja piiranguid karmistada st seal ei või neid leevendada. Ütlen veelkord rõhutatult, et piirangute karmistamine mujal ei anna iial sama efekti kui piirangute karmistamine just konkreetselt haiguskoldes. Kui jalal on ikka korralik mädanev haav, siis ei seo sa ju omal pead ja kätt kinni võttes selleks sidet just nimelt jalalt, selle haava pealt????? See, et mujal karmistati, ei kata kuidagi seda, et haiguskolletes Tallinnas ja Ida-Virus leevendati. Enam konkreetsemalt öelda ei saa......maksipoiss kirjutas:Seda siis ainult Tallinnas ja Ida Virumaal, ülejäänud Eestis ikka karmimaksKriku kirjutas: Leevendamise suunas.
Panen siia ühe oma varasema postituse, jällegi 16. märtsist, ja mul on neid seal veel:loomake kirjutas:Vabandust. Mõlemal valitsusel omad puudujäägid kriisi haldamises. Loevad aga praegused otsused. Kumbki ei saa ajas tagasi minna. Praegu aga on vaja juhtida kriisi mitte selle asemel mineviku vigasid kritiseerida. Süüdistatakse aga eelmist aga see ei aita kuidagi praegu... Selle taha ei saa käsi laiutama minna. Kogu eelneva valitsuse süüdi mõistmine ja üles poomine ka ei aita. Nii et sellele ei ole mõtet aega raisata ja selle taha pugeda.
Vaata, kuula uudiseid st. otsused valitsuse tasandil ju tehtud. Nüüd ongi, aeg õige, erakondade vahel, mõõtu võtta.parkija kirjutas: Otsustamist valitsuse tasandil segavad muidugi lähenevad valimised ,erakonna reiting on tähtis .
See näib nüüd nii välja, et meil on uusi juhte vaja, kes viiruse ohjamisega hakkama saavad.Turist 47 kirjutas:Vaata, kuula uudiseid st. otsused valitsuse tasandil ju tehtud. Nüüd ongi, aeg õige, erakondade vahel, mõõtu võtta.parkija kirjutas: Otsustamist valitsuse tasandil segavad muidugi lähenevad valimised ,erakonna reiting on tähtis .
Viide : https://www.delfi.ee/artikkel/92923453/ ... ta-tanaval
Teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar nentis, et polegi väga enam ühtegi piirangut üle, mida veel kehtestada. “Nüüd tuleb jälgida, et inimesed praeguseid reegleid järgiksid,” sõnas ta.
Asi selge. Jälgin ennast, enda peret, lähimaid naabreid. Tehtud.
Mina, artiklit ei näe, aga pealkirjas lisaks juttu TA militaarsest, sõjalisest üksusest, kes täna on TA-il, arvatavalt, tegevusetult reservis.
( Ja, akf, Peeter, see 16.03 viide, mida Sa nüüd tahad, minu jaoks, postitada, siis, seda ma olen juba lugenud või nii )
T.
Kõige esimene asi, tuleb enda sees otsus teha, et sa tahad seda viirust ohjata. Kui selle otsuse eneses oled ära teinud, küll siis hakkavad ka riigi juhtimiseks vajalikud otsused tulema. Senikaua, kui on soov Šveiki raamatust pärit "poolpeeretajat Leitnant Dub-i" mängida, senikaua see kabajantsikutants ka käib. Meil on vaja juhte, kes viirust ohjata tahavad.kuido20 kirjutas:See näib nüüd nii välja, et meil on uusi juhte vaja, kes viiruse ohjamisega hakkama saavad.Turist 47 kirjutas:Vaata, kuula uudiseid st. otsused valitsuse tasandil ju tehtud. Nüüd ongi, aeg õige, erakondade vahel, mõõtu võtta.parkija kirjutas: Otsustamist valitsuse tasandil segavad muidugi lähenevad valimised ,erakonna reiting on tähtis .
Viide : https://www.delfi.ee/artikkel/92923453/ ... ta-tanaval
Teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar nentis, et polegi väga enam ühtegi piirangut üle, mida veel kehtestada. “Nüüd tuleb jälgida, et inimesed praeguseid reegleid järgiksid,” sõnas ta.
Asi selge. Jälgin ennast, enda peret, lähimaid naabreid. Tehtud.
Mina, artiklit ei näe, aga pealkirjas lisaks juttu TA militaarsest, sõjalisest üksusest, kes täna on TA-il, arvatavalt, tegevusetult reservis.
( Ja, akf, Peeter, see 16.03 viide, mida Sa nüüd tahad, minu jaoks, postitada, siis, seda ma olen juba lugenud või nii )
T.
https://www.err.ee/1608152281/kaja-kall ... -veel-teha
Ole hea ja kirjuta ikka korrektsemalt:Turist 47 kirjutas:Jah. Tsiteerin pealkirja :" Kaja Kallas ERR-ile lisapiirangutest: on vähe asju, mida saab veel teha "
Vähemalt aus. Et, ideed ja mõistus otsas.
T.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 59 külalist