Kivitorris kirjutas:Palun viidet uuringule, et varem haigestunutele on soovitav ka üks vaktsiinidoos teha.
Loe näiteks seda postitust
https://www.facebook.com/photo/?fbid=10159379318652692Kas sa saad oma lingi teha korda?
Eilsest päevast huvitav arvamus
https://epl.delfi.ee/artikkel/94689501/paeva-teema-margit-sutrop-vaktsineerimisvastased-patsiendid-ei-peaks-saama-eelisjarjekorras-haiglaravi/Kas on õiglane, et ressursside nappuse tõttu on eelisolukorras koroonaviirusega patsiendid, kui neist pea kolmveerand on raskesse seisundisse sattunud enda süül, keeldudes vaktsineerimisest? Miks peavad teised inimesed kannatama, kui terve hulk kaaskodanikke keeldub mõistmast oma vastutust ja sõdib süsti vastu? Jätame siinkohal kõrvale need, kes ei saa tervislikel põhjustel end koroona vastu vaktsineerida.
______
Pühapäevase (26.09.21) seisuga on Eesti haiglates 182 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 129 ehk 71 protsenti. Ida-Tallinna keskhaigla näitel võiks öelda, et kui need 29 koroonahaiget, kelle raviks avatakse uus osakond, oleksid ennast vaktsineerinud, poleks 20 neist haiglasse sattunud. Veel enam: 20 südame-, närvi- või seedetrakti haigustega patsienti ei oleks saanud teadet, et nende plaaniline ravi lükkub edasi.
On ilmne, et ravi edasilükkamise tõttu kannatab muude haigustega patsientide elukvaliteet; nende tervislik seisund võib halvemaks minna ning haigus ägeneda. Teadmine, et ravi viibib, mõjub halvasti ka nende vaimsele tervisele. Ilmselt on patsiente, kelle plaaniline ravi koroonaviirusega haigestunute tõttu edasi lükatakse, tegelikult veelgi rohkem, sest COVID-19 pandeemiaga võitlemine nõuab tohutult ressursse. Sama raske valiku ees võivad varsti seista ka teised haiglad, sest nakatunute arv Eestis üha tõuseb. Oleme Euroopas nakatunute arvult lausa 3. kohal, ent vaktsineeritute arv kasvab visalt.
Nädalavahetusel täitusid ka PERHi intensiivravi kohad ja homme arutab haigla kriisistaap on uue intensiivraviosakonna avamist COVID-19 rasketele haigetele. Mõistagi mõjutab see plaanilist ravi.
Väärtusuurijad on ammu osutanud, et Eesti väärtused erinevad Põhjamaade väärtustest. Nüüd tuleb teravalt välja, et meil napib nii solidaarsust, hoolivust kui ka vastutustunnet.
_____
Aga nüüd, mil meil on piisavalt kaitsevahendeid, kõik soovijad saavad end vaktsineerida ning kogu Eestit silmas pidades ei ole haiglad üle koormatud, ei tohiks teiste haigustega patsiente diskrimineerida.
Millised võiksid olla lahendused?
Esiteks peaksid kõik haiglad järgima haiglatele koostatud kliinilise eetika juhiseid ja mitte lükkama edasi muude haigustega patsientide plaanilist ravi. Paratamatult tekib küsimus, kas neil, kes pole võtnud tõsiselt üleskutset end vaktsineerida või usuvad pimesi „alternatiivseid fakte“, peaksid olema samasugused õigused tõenduspõhisele haiglaravile kui neil, kes usuvad tõenduspõhist meditsiini ning on teinud kõik enda ja ühiskonna huvidest lähtuvalt.
Ehk peaksime tänases olukorras haiglatele antud soovitused üle vaatama ning lisama tervishoiuressursside jagamise kriteeriumide hulka ka vaktsineerituse?
Vaktsiine on juba mõnda aega olnud piisavalt ja need, kes on vaktsineerimisest keeldunud, on teadlikult riski võtnud. Kui vaktsiinivastased nüüd haiglasse satuvad, ei saa neil olla ootust, et neid esimesena ravitakse. Kõigepealt peaksid abi saama inimesed, kes on olnud enda ja teiste tervise suhtes hoolivad ja vastutustundlikud. Või vähemalt ei peaks nad abi saama viimases järjekorras.
Kui inimesed tahavad ise riskida ja mitte vaktsineerida, siis peaks neil seda laskma teha, aga teised ei peaks nende pärast kannatama.