Noppeid Aare Abroi pikast ülevaatest, mida on väga soovitav tervikuna lugeda:
Sellel suvel ja sügisel leviva viirustüve ehk delta tüve korral toodab "keskmine" nakatunud organism vähemalt kolmkümmend korda rohkem viirust kui aasta tagasi ja halvimal juhul lausa sada korda rohkem. Samas on ka nakatumisvõimeliste viiruste osakaal kogu viirusosakeste seas suurem. Aastatagusega võrreldes saame kokkupuutes viirusega samades oludes keskmiselt ~50 korda suurema annuse nakatumisvõimelist viirust ning see on pigem tagasihoidlik hinnang.
Delta tüvi on organismi sattudes ehk nakkuse alguses kiirem kui Wuhani ja alfa (inglise) tüvi. Keskmine aeg nakkusahelas ühest nakkusest teiseni on umbes neli päeva, mis on umbes kaks päeva lühem kui Wuhani tüvel. Ja juba kaks päeva pärast nakkuse saamist on kümnel protsendil nakatunutest viiruse PCR test positiivne. Sümptomite tekkest positiivse viirustestini tulemuste teadasaamiseni läheb ka pisut aega. Ehk võib juhtuda nii, et kui te nakatate kedagi, siis too jõuab juba nakkuse edasi anda enne, kui teie oma positiivse tulemuse teada saate. Kui olete lähikontaktne või lähikontaktse kontaktne, siis viige igaks juhuks füüsilised kontaktid teistega miinimumini. Samuti pole ka sümptomaatiline kandlus koos teiste nakatamisega delta tüve korral kuhugi kadunud.
Teatud kaitse raske haigestumise, hospitaliseerimise või surma vastu saate te ilmselt teisel-kolmandal nädalal pärast esimest süsti, kuid pärast esimest süsti on kaitse delta tüvega sümptomaatilise nakatumise vastu üsna väike, umbes 35 protsenti. Asümptomaatilise kandluse vastu on see ilmselt pisut veel väiksem.
Ehk kui samades tingimustes on ühepalju vaktsineerimata ja ühe doosiga vaktsineeritud inimesi, siis kolme vaktsineerimata kohta saab nakkuse kaks ühe doosiga vaktsineeritut. Olgu aga kohe lisatud, et vaktsineerimiskuuri lõpetanu ja vaktsineerimata nakatunu edasine saatus on sarnastel tingimustel märgatavalt erinev. Seega praktikas oleks soovitatav poolelioleva vaktsineerimiskuuri jooksul käituda kui mittevaktsineeritu.
Kui enne inglise tüve tekkimist oli kaitse sümptomaatiline kandluse eest pärast esimest doosi erinevatel andmetel ~55 protsendi ja ~70 protsendi vahel, siis inglise ehk alfa tüvel on see 50 protsenti ning india ehk delta tüvel ~35 protsenti (Eestis kasutatud vaktsiinide korral). Olgu selgituseks öeldud, et kui ei ole midagi muud täpsustatud, siis on selles artiklis jutt Eestis enim kasutatud ehk Pfizeri vaktsiini täisvaktsineeritute kaitsest.
Väga tihti ei ole lahti seletatud, millest esitatud protsent ikka rehkendatud on ehk mida need protsendid tähendavad. Vaktsiini efektiivsuse korral näitab see kaitset protsentides võrreldes mittevaktsineerituga, mitte üldist tõenäosust nakatuda. Kui meil on näiteks 2000 vaktsineeritut ja 2000 vaktsineerimata inimest ning vaktsineeritutest nakatub 20 inimest ja mittevaktsineeritutest 200, siis on kaitse 90 protsenti.
Seda võib esitada ka kujul, et vaktsineeritutel on kümme korda väiksem tõenäosus nakkus saada. Näiteks inglise ehk alfa tüve korral (nagu ülal toodud), kui meil on samades tingimustes võrdne arv vaktsineerimata ja ühe doosiga vaktsineerituid, siis iga kahe vaktsineerimata nakatunu kohta nakatub keskmiselt üks pooliku vaktsineerimisega inimene, ehk tegemist on kahekordse kaitsega.
Mitmetes kohtades tehtud uuringud näitavad, et muude parameetrite sarnasuse korral on vaktsineeritul 10 kuni 20 korda väiksem tõenäosus raskeks haigestumiseks ja hospitaliseerimiseks ehk ~90–95 protsendine kaitse. Seda võrreldes vaktsineerimata inimestega ja eeldades muude parameetrite võrdsust, sealhulgas ka nakkusohtlikes kohtades veedetud aega ehk riskikäitumist ja nii edasi.
Vaadates Eestile kõige sarnasemate riikide andmeid näeme, et vaktsiin kaitseb hospitaliseerimise ja raske haigestumise eest teaduskirjanduse põhjal umbes 20 korda rohkem võrreldes vaktsineerimata inimestega ehk kaitse on ~95 protsenti. Üsna mitu uurimust andsid väga sarnase tulemuse – Inglismaa, Taani, aga ka New Yorgi osariik.
Aja jooksul pärast vaktsineerimist langeb neutraliseerivate antikehade tase ning suureneb tõenäosus nakkus saada. See väljendub ka vaktsiini kaitse mõningases vähenemises. Siiski on kaitse hospitaliseerimise vastu ka pärast 20 nädala möödumist vaktsineerimisest 93 protsenti. Sealhulgas 65+ vanuserühma on see ~90 protsenti ehk vähemalt kümme korda tugevam võrreldes mittevaktsineeritutega, näitavad Inglismaa andmed.
Kaitse sümptomaatilise nakkuse vastu on umbes 85 protsenti (mitme uurimuse keskmine ikka meiega sarnastest oludest – Inglismaa, Šoti, Kanada) ehk umbes seitse korda enam võrreldes mittevaktsineerituga. Aja jooksul kaitse sümptomaatilise nakkuse vastu väheneb rohkem kui hospitaliseerimise korral, olles 20 nädalat pärast vaktsineerimist ~70 protsenti (Inglismaa). Kindlasti on siin oma osa immuunsüsteemi "tagasitõmbumisel", kuid mingi osa sellest võib tulla vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste erinevast riskikäitumisest nakkusohu suhtes.
Pikka aega ei olnud andmeid vaktsineerimise mõjust asümptomaatilisele nakkusele. Nüüd lõpuks on ka need meie laiuskraadide kohta ilmunud Inglismaa, Taani ja Šotimaa näitel. Uudised on head, vaktsineerimiskuuri lõpetanutel on see 75 kuni 80 protsenti ehk sarnastes oludes saab iga nelja kuni viie mittevaktsineeritu kohta nakkuse vaid üks vaktsineeritu (Šotimaa, Inglismaa, Taani, aga ka New York). [...]
Augusti lõpus oleks saanud olukorra lühidalt ja lihtsustatult kokku võtta järgnevalt: keskmiselt kaitseb vaktsiin delta tüve korral ~95 protsenti raske haiguse vastu, ~85 protsenti sümptomaatilise nakkuse vastu ja ~75 protsenti asümptomaatilise nakkuse vastu. Nagu ikka, noori kaitseb see pisut rohkem ja eakaid pisut vähem.
Nüüd on selge, et aja jooksul kaitse pisut langeb, kuid alates paarist kuust edasi on langus juba üsna aeglane. Seniste andmete põhjal võiks ennustada, et kaitse sümptomaatilise nakkuse korral jääb 60 ja 70 prostsendi vahele. Samal ajal pole mulle silma hakanud ükski artikkel ega raport, kus meiega sarnastes kliimaoludes oleks Pfizeri vaktsiini efektiivsus delta tüve vastu olnud raske haiguse ja hospitaliseerimise vastu alla 90 protsendi, seda isegi pool aastat pärast vaktsineerimist ja eakates vanusegruppides.
Erinevatel tüvedel ei muutu ainult viiruse immunoloogilised omadused. Keskmine viiruse kogus, mida organism toodab, on ka kasvanud. Alfa ehk inglise tüvel on ninaneelu kaapest mõõdetud viiruse kogus erinevatel andmetel kolm kuni kümme korda kõrgem kui varasematel variantidel. Delta tüve korral on viirust omakorda pea suurusjärk rohkem kui alfa korral. Niisiis on võrreldes eelmise sügisega keskmise nakatunu korral väljutatava viiruse kogus 30 kuni 100 korda kõrgem.
Sellega halvad uudised veel ei lõppe – delta tüve korral on nakatamisvõimeliste viiruste osakaal suurem kui alfal. Teisisõnu, näiteks 100 000 viirusosakese või viirusgenoomi kohta tuleb rohkem nakatamisvõimelisi viiruseid. Seega võrreldes eelmise sügisega on keskmine aktiivse viiruse doos vähemalt 40–50 korda suurem. Võrreldes eelmise sügisega on meil sama nakatunute arvu juures oluliselt kergem viirusega kokku puutuda ning mis veelgi olulisem – saadav viirusdoos on suurem.
Delta tüvi on muidu ka kiirem toimetaja – kui varasemalt oli samas nakkusahelas kahe järjestikuse nakatumise vahe või sümptomite ilmnemise vahe keskmiselt umbes kuus päeva, siis deltal on see umbes neli päeva. Kahjuks tähendab see, et delta korral on presümptomaatiline nakatamine, mis oli varasematel variantidel juba paar päeva enne sümptomeid, veelgi tõenäosem kui teistel tüvedel/variantidel. Tegemist on keskmistega, millest esineb märkimisväärsel hulgal kõrvalekaldeid mõlemale poole. Juba teisel päeval pärast nakkuse saamist (nakkuse päev on defineeritud null-päevaks) on uuringute andmetel kümnel protsendil nakatunutest PCR positiivne ehk nad on nakkusohtlikud.
Seega võib juhtuda, et enne kui patsient_0 oma positiivse testi kätte saab (päev-kaks pärast sümptomite ilmnemist), on tema poolt nakatatud patsient_1 juba jõudnud nakatada ka patsienti_2. Inimeste vaatlemisel saadud andmeid kinnitavad ka laborikatsed. Delta tüve paljunemine rakkudes ja mudelorganismides on kiirem kui alfa tüvel. Siit ka soovitus lähikontaktsetele ja lähikontaktsete kontaktsetele – lisaks muudele kohustuslikele nõuetele viige oma füüsilised kontaktid miinimumi. Kui on vaja hädasti poodi minna, siis pange mask ette ja käige sel ajal, kui on kõige vähem rahvast.
Vaadates eelpool kirjeldatud delta tüve omadusi võib vaid ette kujutada, mis oleks juhtunud, kui meil oleks olnud suve lõpus ja septembri alguses vaid ~200 000 immuunkaitsega elanikku ( neist ~130 000 PCR testi põhjal + seireuuringu põhjal ilma diagnoosita läbipõdenud elanikud) nakkuse läbipõdemise järgselt ja mitte vähemalt ~830 000 nagu vaktsineerimisjärgselt (vaktsineeritud + läbipõdenud). Ei taha isegi ette kujutada, mis oleks juhtunud, kui vaktsineerituid ei oleks olnud.
https://novaator.err.ee/1608364482/tein ... idas-edasi
("Government denies knoledge - X-files, Moulder ja Scully).
Ja hetkel kaitseväes vaktsineerimise vastu plõksivad üksikindiviidid vaid juhuslik ja armeevõõras element ongi - kellede lahkumisest KV ainult võidab - kogu lugu 
