REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

[Turist 47]

Iisrael. Pühad lähenevad. Reisijad on vihased, et Iisrael on võtnud vastu teistest riikidest rangemad seadused.
"Miks nad nõuavad täielikku seitsmepäevast karantiini? Miks nad nõuavad kolmandat PCR -testi kolmandal päeval pärast saabumist?
Miks on meie tervishoiutöötajad ainsad maailmas, kes seavad need draakonlikud tingimused ausatele kodanikele? Miks lubab USA ....
Miks .... "
https://www.jpost.com/israel-news/israe ... ria-675813
Piirangud on välistamas juutide reisimist riigist välja ja riigi külastamine turistide, sugulaste poolt on raskendatud, keeruline, kulukas.

USA, Brasiilia, Indoneesia, India ja Iraan moodustavad umbes 38 protsenti kõigist ülemaailmsetest juhtudest, mida iga päev teatatakse.
Juhtumid tõusevad umbes kolmandikul maailma riikidest ( https://www.scmp.com/news/world/article ... e=homepage )
JHU andmetel ületas kolmapäeval koronaviiruse juhtumite arv kogu maailmas 200 miljoni piiri.

[URR]

Kolisin perega Londonisse. Nõuded ja piirangud riiki sisenemisel on raskesti mõistetavad ja vastuolulised, karistused on karmid, aga nõuete järgimist keegi ei jälgi. Kogu testimine on eelkõige suur äri. Kokkuvõttes pole olukord Eestiga võrreldes kuigivõrd parem, välja arvatud vaktsineerimise osas.

[siiruviiruline]

Äri jah.
Jaanuari alguses veel meedia leelotas, kui mitu testi tänaseks tehtud oli number 980 000 juures ja hind oli ca 50eu/tk?
Palju neid nüüdseks tehtud?
Ja orkestri jaoks ei leita 1.2M
Vähihaige laps peab paluma sotsmeedias 30k.

Töökaaslane palavikuga kodus.
Tahtis perearstilt sinist lehte õeldi, et enne ei saa, kui testima ei lähe.

[Kriku]

Ei ole päris meelevaldne, normaaloludes ei ole arstimite testimise niimoodi ülejala tegemine.

Jätkuvalt täiesti meelevaldne. Jääb arusaamatuks nii see, millega kirjutaja koroonavaktsiini välja töötamist võrdleb, see, mis ajavahemikku koroonavaktsiini väljatöötamise ajaks peab, kui see, miks tema poolt eelistatud katsete kestus (mitte katseisikute valimi suurus vms) peaks kõige olulisem olema. Ning muidugi ka see, milline on kirjutaja pädevus selliste hinnangute andmiseks.

[Kriku]

Nakatumiskordaja R on kiires kasvutrendis ning kui sel nädalal tuvastati 1246 haigusjuhtu, siis tuleval nädalal prognoosib terviseamet juba üle 2000 nakatumise. Augusti keskpaigas võib ameti hinnangul oodata 300–400 nakatunuga päevi ehk ligikaudu 2500 nakatunut nädalas. Eelmisel nädalal lisandus 1246 haigusjuhtu, nakatumiskordaja R on üle Eesti 1,55 ja jätkab kasvu.

2. augusti seisuga oli Eestis täielikult vaktsineeritud 42,44 protsenti elanikkonnast, täielikult vaktsineeritute seas on haigestunud COVID-19-sse 0,1 protsenti kõikidest vaktsineeritutest.

https://www.err.ee/1608297531/augusti-k ... nuga-paevi

---

Poolas pandi vaktsineerimiskeskus põlema: https://www.err.ee/1608296634/poola-min ... terroriakt

[Kriku]

Bioreaktorid podisevad ja vaktsiinide valik laieneb.
Madis Metsis, mikrobioloog

Ajal, mil Eestis süveneb veendumus, et Covidiga on asjad vaat et ühel pool ja et see vaktsineerimiseasi on nüüdseks mõnede jaoks isegi mõttetuks muutunud, sureb maailmas selle tõttu endiselt 10 000 inimest päevas.

Faktid näitavad, et kõrge vaktsineeritusega maades on suremus väga väike, vaatamata isegi igapäevaste uute nakkusjuhtude suhteliselt suurele arvule.

Nii Eestis kui ka paljudes arenenud riikides on vaktsiiniskepsis muutunud nähtavaks ja võib öelda, et isegi mõjusaks arusaamaks. Ausalt öeldes on selles ka omajagu tõtt sees. Pikalt on meile sisendatud, et vaktsiin ongi see «ime», mis meid päästab. Kui praegused vaktsiinid ilmusid silmapiirile, siis kiideti võimalust teha neile silmapilkselt uusi variante, et ära hoida uute tüvede leket. Tänaseks pole meil aga ühtegi tüvevastast vaktsiini, ka mitte superkangelastelt Modernas ja Pfizeris. Ja inimesed, kes on juba täiesti vaktsineeritud, haigestuvad siiski uuesti. Ja siis veel see «pikk Covid», millest kõik räägivad, aga keegi ikka suurt midagi ei tea.

Täisvaktsiinid on suur samm edasi

Üheks huvitavaks arenguks on nn täisvaktsiinide turuletulek ja seejärel nendega tehtud suhteliselt suuremahuliste «inimkatsete» kohta ilmunud uuringud. Tõsi, ELis veel ühtegi täisvaktsiini kasutuses pole, aga Prantsuse biotehnikaettevõte Valneva on oma uuringutega niikaugel, et septembris lubatakse avaldada kolmanda uurimisfaasi tulemused. Samal ajal on hiinlaste CoronaVac juba EMAs läbivaatusel. Tuleb hiinlastele au anda, sest CoronaVac on maailma kõige laiema levikuga vaktsiin kokku ligi miljardi doosiga üle maailma.

Miks siis peetakse täisvaktsiine tähtsaks sammuks edasi ja mille poolest nad erinevad praegustest vaktsiinidest? Täisvaktsiinid on n-ö klassikalise vaktsiinitehnoloogia toode. Võetakse haigusetekitaja ja tapetakse formaliiniga ära, seejärel puhastatakse formaliinist ja segatakse kokku adjuvandiga (vaktsiini stabiliseeriva ollusega, mis võimendab immuunreaktsioone). Miks on terve viiruse kasutamine parem? Sest koroonaviirus pole vaid see paljuesitletud ogavalk. Viiruse väliskestas, mida antikehad rünnata saavad, on kolm põhilist valku ja kokku on neid lausa 29. Täisvaktsiinil on omadus tekitada immuunsus erinevate valkude vastu ja sellega laiendada organismi kaitsespektrit. Olukorras, kus praegu kasutatavad vaktsiinid on vaid ogavalgu vastu, mis liiatigi muteerub ja kipub antikehi seeläbi ignoreerima, tundub selline lähenemine olevat igati ratsionaalne.

Õige adjuvandi leidmine on suur kunst

Mis on siis see teine komponent täisviiruse vaktsiinis ja mis on selle roll? Adjuvant on lisand, millel on terve hulk omadusi ja funktsioone. Tähtsaim on adjuvandi võime aeglustada antigeeni. Kui seda ei tehtaks, suudaks immuunsüsteem organismi sattunud viiruselaibad lagundada kiiremini, kui õpiks neid spetsiifiliselt ära tundma. Võõrkeha – no selge, sööme ära! Et immuunsüsteem läbiks omalaadse süvaõppe, peabki viirus olema aeglustatud ja pikemaks ajaks eksponeeritud immuunsüsteemi neile osadele, läbi mille toimub konkreetse viiruse vastaseks õppimine.

Selleks lisataksegi vaktsiini antigeenile alumiiniumhüdroksiidi, mis on keemiliselt väga inertne, aga millele valgud kleepuvad. Teine võimalus on lisada mineraalõli, mis samuti aeglustab antigeeni kättesaadavust. Et aga parandada selliste segude stabiilsust, lisatakse adjuvantidesse veel seebisarnaseid aineid, nagu saponiinid ja skvakleen, mis moodustavad mitselle ehk keemilisi kapseldusi. Seda kõike selleks, et loomuliku reaktsioonina võõra peale kohale tormavad immuunsüsteemi kõigesööjad väärtuslikku teavet lihtlabaselt nahka ei pistaks. Uueks lisandiks adjuvantides, mida kasutab ka Valneva, on lühikesed spetsiifilise järjestusega nukleiinhappe jupikesed, mis aktiveerivad nn Toll-retseptoreid valgete vererakkude pinnal, sealhulgas ka immuunmälu rakkude T- ja B-lümfotsüütidel. Õige adjuvandi leidmine ongi suur kunst ja suurimaks takistuseks täisviiruse vaktsiinide tootmisel. Üldjoontes on aga seda tüüpi vaktsiinid odavad toota ja lihtsad tarnida, sest ei vaja hoiustamiseks väga erilisi tingimusi.

Tänaseni on arenenud riigid olnud kriitilised olemasolevate täisviiruse vaktsiinide suhtes, sest nende omad tootjad on rõhutanud oma vaktsiinide kaitseomadusi. Olukorras, kus uute tüvede ilmumisega on ka need vaktsiinid vähenenud efektiga, võiks täisviiruse vaktsiinidel olla suurem läbilöök.

Hea koht vaktsiinile on nina

Mööda ei saa minna ka uuemast arengust. Nädalapäevad tagasi ilmus ühes maailma tähtsaimas teadusajakirjas Science kahe ameerika teadlase, Frances E. Lundi ja Troy D. Randalli arvamusartikkel, kus nad juhtisid tähelepanu veel ühele uuele vaktsiinitüübile – nimelt ninna pihustatavatele vaktsiinidele. See, et gripi vastu saab vaktsineerida, pihustades ninna gripiviiruse derivaate, on teada juba mõnda aega. Sellised vaktsiinid on võimalik lahendus nõelafoobikutele, kes paaniliselt süstimist kardavad. Loomulikult on ninna pihustamine süstimisest parem ka massvaktsineerimise puhul. Siin pole vaja mingeid lisavahendeid ega karta füüsilist kontakti või muid kehavedelike ülekandeid, samuti on vaktsineerimisprotsess kiire. Lisaks sellele aktiveerib selline vaktsineerimine IgA-tüüpi antikehade tootmise limaskestas, mis omakorda vähendab võimalust viiruse tungimiseks hingamisteede kaudu kopsudesse.

Praeguseks on maailmas töös vähemalt seitse sellist vaktsiini. Neist viis on oma olemuselt sarnased AstraZeneca ja Sputniku vaktsiinidega, kus teise viiruse pinnale on istutatud koroonaviiruse valgud ja kandjaviirusena kasutatakse viiruseid, mis kergelt sisenevad nina limaskesta ja seal piiratult paljunevad. Kasutatakse erinevaid hingamisteedes hästipaljunevaid adenoviiruseid, aga ka nohutekitajatena tuntud paramüksoviiruseid ja isegi gripiviirust. Kõikidel juhtudel on aga probleemiks inimeste varasem väljakujunenud immuunsus konkreetse kandjana kasutatava viiruse vastu.

Üks vaktsiin – kuubalaste CIBG-669 – on kõikide vaktsiinide seas üsna omanäoline, koosnedes koroonaviiruse ogavalgu rakku ära tundvast osast ja hepatiidiviiruse antigeenist, mille rolliks on T-rakkude aktiveerimine. Selline lahendus on elegantne, ainsaks probleemiks on valgulise antigeeni piiratud võime jõuda ninaepiteelini.

Kehvalt paljunev viirus kui hea vaktsiini alustala

Viimaseks hetkel töös olevaks pihustatavaks vaktsiinikandidaadiks on Ameerika firma Codagenix elusviirust sisaldav vaktsiin. Codagenix on hakkama saanud ehk veel suurema sammuga vaktsiiniasjanduses kui mRNA-vaktsiinide tegijad. Erinevalt klassikalistest elusvaktsiinidest, mille saamiseks on alati kulunud aastaid, on nemad sellega hakkama saanud vaid ühe aastaga.

Klassikaliselt paljundati patogeenset viirust mitteagressiivses kasvukeskkonnas – näiteks kana embrüotes, kus puudub kaitse viiruste vastu – ja sellises «muretus» olukorras kaotasid viirused oma patogeensuse. Nii saadi ka kuulus Sabini lastehalvatuse vaktsiin, mida 60ndatel NSV Liidus katsetati ja Mihhail Tšumakovi juhtimisel tootma hakati, ja mis on mänginud kriitilist rolli lastehalvatuse likvideerimisel maailmas. Selliste vaktsiinide loomine on aga pikk ja keeruline protsess.

Codagenixi teadlased läksid teist teed mööda. Nad muteerisid algset viirust nii, et see jäi justkui samasuguseks algses viiruses oma toodetavate valkude ja nende funktsioonide poolest, aga viiruse paljunemine muudeti väga vaevarikkaks, sest viidi läbi viiruse geneetilise koodi omalaadne untsukeeramine ehk deoptimeerimine.

Lõpetuseks tuleb aga tõdeda, et niikaua kuni uued lahendused pole meieni jõudnud, tuleb siiski minna kaasa käimasoleva vaktsineerimisega. Kui Eestis praegune alla 50-protsendiline vaktsineerituse tase radikaalselt ja otsustavalt ei tõuse, siis saame kaela veel kolmanda ja võib-olla ka neljanda Covidi-laine. Arvestades, et selline olukord nagu Inglismaal, kus kõigile täiskasvanutele on juba vaktsiini pakutud ja enamik on selle ka saanud, on meist väga kaugel, võib vaid ennustada, mis lähitulevik praeguste massiürituste taustal meile toob. Aga tõsi on ka see, et igaüks on oma valikutes vaba.

[alari]

Ei ole päris meelevaldne, normaaloludes ei ole arstimite testimise niimoodi ülejala tegemine.

Lugesin selle kohta hiljuti, kuid ei leia enam teksti üles. Vaktsiinide katsetusi ei peaks võrdlema ravimite katsetustega aja mõttes, kuna ravimid püsivad kehas palju kauem. Vaktsiinikatsetusi saab kiiremini teha, kuna vaktsiinide koostisosad väljuvad kehast üsna kiiresti.

AZ vaktsiiniga surma põhjustamine poleks ka 4-5 aasta jooksul välja tulnud, kui seda oleks katsetatud väikesel inimeste hulgal (kümnetes või sadades tuhandetes), sest see põhjustab umbes ühe surma miljonist. Nii et su loogika on lihtsalt vale.

[Kriku]

Raimo Poom:

2019. aasta suvel valutas Kallas südant, et siis kõigest mõned kuud tagasi loodud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsusliit surus abielureferendumit lubades riiki Ida-Euroopa madalliigasse. „EKRE esindajad on selle lühikese ajaga juba näidanud, et suudavad meid mängida sinna Ida-Euroopa nurka, kust me oleme suutnud 27 aastaga välja rabeleda,” kurjustas Kallas.

Aga nüüd valitsusjuhina suunab Kallas riigi vaktsineerimisega Ida-Euroopasse ja käib küll? Selline põhjendus kõlab seda kummalisemalt, et Eestis alustati vaktsineerimist EL-i võrdluses väga hästi, kuid siis lasti köis lohisema ja vead jäid tunnistamata, enne kui kolmas nakatumislaine peale tuli.

Koroona vastu vaktsineerimises ei ole põhjust otsida murdejoont Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Mitte ühelgi Euroopa ega maailma riigil pole kogemust nii lühikese aja jooksul terve elanikkonna vaktsineerimise korraldamisega. Lääne-Euroopas oli paljudes riikides vaktsineerimise algus üks suur hädaorg. Praeguse seisuga on määravamaks osutunud hoopis see, kui kiiresti suudetakse muutuvatele oludele reageerida, vaktsineerimissüsteeme kohandada ja parandada.

Näiteks Prantsusmaalgi hakkas vaktsineerimistempo kuu aja eest kiduma, aga samal ajal nähti juba uue nakatumislaine esimesi märke nagu Eestiski. Ent süstimise tempo saadi mühinaga üles. Viimase kolme nädalaga on tehtud seitse miljonit uut vaktsineerimist, vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud täiskasvanute osakaalu suurendati sisuliselt 10% võrra. Tänu sellele jõuab Prantsusmaal vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud täiskasvanute hulk kohe 80%-ni. Kas selle taga on varasem kogemus, mille tõi ettekäändeks Kallas? Ei. Vaktsineerimisele lükkas hoo sisse president Emmanuel Macron, kes teatas, et augusti jooksul rakendatakse vaktsineerimispassi kontrolli pea kogu meelelahutusele: kinodele, restoranidele, üritustele jne. Samasugused meetmed kehtivad Lääne-Euroopas praeguseks laialdaselt ja on motiveerinud inimesi end ruttu vaktsineerima.

Ja taas: mitte kellelgi Euroopas pole varasemat kogemust vaktsiinipasside nõudmise ja kontrolliga, ent ometi seda suudetakse, see toimib ning toetab koroonaviiruse leviku takistamise ja vaktsineerimise eesmärke. Võiks ju käsi kokku lüüa ja arvata, et Eesti peaks küll saama esirinnas purjetada. Digitaalsed allkirjad, mida Lääne-Euroopas ikka ei tunta, pole meil probleem. Mobiiliga pargitakse, makstakse ja tehakse seitset imet. Aga kui jõuame digitaalse vaktsineerimisertifikaadi kasutamiseni, siis enam ei saa.

https://epl.delfi.ee/artikkel/94209707/ ... aloogriigi

[Porutšik]

WHO kutsus üles kehtestama moratooriumi lisa vaktsiinisüstidele. Et ka vaesed ja kehvemad riigid saaksid vaktsiine.

WHO calls for halting COVID-19 vaccine boosters in favor of unvaccinated.

Aug 4 (Reuters) - The World Health Organization is calling for a halt on COVID-19 vaccine boosters until at least the end of September, its head Tedros Adhanom Ghebreyesus said on Wednesday, as the gap between vaccinations in wealthy and poor countries widens.

The call for a moratorium is the strongest statement yet from the UN agency at a time when countries deliberate the need for boosters to combat the fast-spreading Delta variant of the coronavirus.

https://www.reuters.com/business/health ... 021-08-04/

Austraalia Sydney linna võitlusest Delta tüvega.

Sydney suffers deadliest day of pandemic as lockdown nears seventh week.

SYDNEY, Aug 5 (Reuters) - Sydney recorded its deadliest day of the coronavirus pandemic on Thursday as authorities launched an investigation into a beach party suspected of spreading the virus into a region outside the city, triggering a snap one-week lockdown there.

Sydney, Australia's largest city which is nearing its seventh week of a planned nine-week lockdown, reported five deaths and a record daily rise in infections as it struggles to contain the highly contagious Delta virus strain.

Four of the five people who died were unvaccinated while one had one dose, state health officials said, as they implored residents to get inoculated as early as possible.

https://www.reuters.com/world/asia-paci ... 021-08-05/

[vanahalb]

Ning muidugi ka see, milline on kirjutaja pädevus selliste hinnangute andmiseks.

Pādevus ongi senine kogemus ja selle mõõdupuuks teadmine et nii teadlased kui riigid annavad aja kulgedes teineteisele täiesti vastukäivaid soovitusi. Alates sellest et maski on vaja - ei ole vaja ja nii edasi.

Vaktsiin on Eestis ususõja mõõte võtmas ja meenutab kangesti keskaega kui loodeti et kirikukellade helistamisega saab katku ära kaotada. Ei saanud ja ka olemasolevad vaktsiinid ei kaota koroonaviirust kuhugi. Need on puhtalt enesekaitsevahendid.

Ma saan Soomega paralleele tõmmata ja sellist vaktsiinisõda küll ei käi. Kes tahab see vaktsineerib, kes ei see ei. Töötamisel on vaid kitsas ring erialasid kus peab olema vaktsineeritud ja kes vaktsineerida ei taha seda lahti lasta ei saa. Tuleb samas ettevõttes sobiv töö leida (kui lihtsustatult käsitleda) . Vaktsiinipassiga antavate eelistest on mokaotsas korra mainitud umbes sel tasemel et restorani võib-olla pääseks kergemini. Aga ilmselt lüüakse need restod varsti kõigi jaoks kinni, sest pole vahet kas vaktsineeritud või mitte, viirust tassib ikka laiali.

Midagi umbes sellist, et vaktsiin ei ole imerohi, on käsitletud ka akf Kriku äsja postitatud teadusartiklis. No sai ju rāägitud
Perspektiiv on muarust pigem sinnapoole et kes saab see tagab endale eraldatuse. Töötab üksinda kui ta üldse peab tööd tegema, sõidab autoga, baaris jõlkumise asemel joob koos valitud seltskonnaga kodus köögis (ongi mumeelest mugavam) , kui on vaja viisakas kohta jooma minna siis suht eksklusiivne klubi jne.
Nende osaks kes selleni ei küüni jäävadki maskid, ühistransport, vaktsiin vol 9, nurgapealne pubi, suvetuurid jms.
Ūksindus ongi tegelikult selline luksus mida vaid vähesed endale lubada suudavad.

[Kapten Trumm]

Sul pole vaja siin antivaxerite hiilivat propagandat teha (kuidas kõik on uus, katsetamata jne).
Vaktsineeritud on piisavalt palju, midagi ohtlikku on ilmnenud ainult Astra Zenecal (mida me saadame Aafrikasse), kuid viiruse laastamistöö isegi meil on olnud kole (1200+ surma, tuhandeid sante).

Küsisin oma meestelt, kui jaanuaris saanuks vaktsineerida, oleks kõik läinud. Täna üks mees siiani õhupuuduse kaebustega, ühel jookseb pingutuse ajal ninast verd ja üks ei tunne siiani maitseid hästi. Ja neljast üks põdes raskemalt (palavikud, 2 nädalat), teised põdesid enamvähem püstijalu. Ehk siis 4-st põdenust kolm kaebab 7 kuud hiljem endiselt tüsistuste üle.

[Some]

Vanahalb, kas sinu puhul on vaktsiinide võimalikud tüsistused hirmsamad kui covidi juba teadaolevad (ja veel mitteteadaolevad) tüsistused? Minul diabeetiku-hüpertoonikuna ei tekkinud valiku tegemisel mingeid kõhklusi.

[Kapten Trumm]

Vaktsiinide jõhkrad tüsistused alates vähist ja lõpetades reptiilide sünnitamisega (DNA ju muutub!) on antivaxerite propaganda lemmiknarratiiv.
Seepärast ütlesingi, et ära tee seda hiilivat propagandat siin.

Usun, et siin on piisavalt näinud inimesed, kes on küllalt kokku puutunud viiruse kauakestvate tüsistustega, kuid mitte vaksiinisurmadega.

[Kriku]

Pādevus ongi senine kogemus ja selle mõõdupuuks teadmine et nii teadlased kui riigid annavad aja kulgedes teineteisele täiesti vastukäivaid soovitusi. Alates sellest et maski on vaja - ei ole vaja ja nii edasi.

Selliste üldistuste tegemiseks peab palju teaduskirjandust lugema ja loetust ka aru saama. Ajakirjanduse jälgimisest ei piisa. Sellepärast küsisingi pädevuse kohta.

Midagi umbes sellist, et vaktsiin ei ole imerohi, on käsitletud ka akf Kriku äsja postitatud teadusartiklis. No sai ju rāägitud

Minu poolt postitatu ei olnud teadusartikkel. Teadusartiklid ilmuvad eelretsenseeritavates teadusajakirjades ning kogumikes, mitte "Postimehes". Mida tähendab "imerohi", ma tegelikult ei tea, aga raskete nakkushaiguste kontrolli alla saamiseks on vaktsiinid palju kordi tõestatult kõige efektiivsem meede.

[Kapten Trumm]

https://www.err.ee/1608084622/enam-kui- ... es-ajalugu

Vaktsiinivastased sellele teole kunagi ei viita.
Sabini elusvaktsiin, mnjah, kui täna üritada teha massilist vaktsineerimist elusvaktsiiniga, siis tõuseks vist kõik tagajalgadele.