REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

[parkija]

Tasuta praktika ja veel korduv ning ohuga elule ja tervisele , tasuta toit on nõrk argument , töö eest tuleb tasu maksta !
Orjapidamine 2021 aastal Eestis , uskumatu .
Kus on erialaliidud , ametiühingud ?

[Roamless]

Ma tegelikult teatasin oma tudengitele (väikesed õpperühmad) et kogunete selle (kõrval)ukse juurde ja lasen teid hoonesse ja teeme normaalse auditoorse õppe, kui testida tahate, võite tulla ka läbi peaukse

Mis korraldus see veel on? Praegu TTÜ-st trallavad kõik ringi maskideta (va söökla), testimine on vabatahtlik, seda on vist pakkunud üks asendusõppejõud, tundides osalemiseks ja maskita liikumiseks, tulles peauksest, on kohustuslik vaktsineerimistõend, mille alusel saad roosa käepaela, muidu kanna maski (selline on viimane mailile saadud korraldus). Reaalselt seda keegi ei kontrolli ja ka õppejõududel on sellest käepaelast suht savi, seega peale esimest korda, ma rohkem seda käepaela tsirkust ei viitsinud läbi teha, vaid kandsin maski, olles koridorides sellega väga erandlik nähtus. Ei näinud ka roosasid vaktsiinitõendi käepaelu peale mõne üksiku ehk kokkuvõtvalt laseb TTÜ-s enamik niisama ringi. Samas pole kuulnud et seal erilisi koldeid on viimasel ajal tekkinud. Vähemalt õppejõud pole rääkinud. Tundides osalejatest tehakse nimekirjad ja kui sealt keegi haigestub, lähevad kõik osalejad karantiini, küsimus on, kas haigestuja ka reaalselt TTÜ-d informeerib.

[Dr.Sci]

Ma tegelikult teatasin oma tudengitele (väikesed õpperühmad) et kogunete selle (kõrval)ukse juurde ja lasen teid hoonesse ja teeme normaalse auditoorse õppe, kui testida tahate, võite tulla ka läbi peaukse

Mis korraldus see veel on? Praegu TTÜ-st trallavad kõik ringi maskideta (va söökla), testimine on vabatahtlik, seda on vist pakkunud üks asendusõppejõud, tundides osalemiseks ja maskita liikumiseks, tulles peauksest, on kohustuslik vaktsineerimistõend, mille alusel saad roosa käepaela, muidu kanna maski (selline on viimane mailile saadud korraldus). Reaalselt seda keegi ei kontrolli ja ka õppejõududel on sellest käepaelast suht savi, seega peale esimest korda, ma rohkem seda käepaela tsirkust ei viitsinud läbi teha, vaid kandsin maski, olles koridorides sellega väga erandlik nähtus. Ei näinud ka roosasid vaktsiinitõendi käepaelu peale mõne üksiku ehk kokkuvõtvalt laseb TTÜ-s enamik niisama ringi. Samas pole kuulnud et seal erilisi koldeid on viimasel ajal tekkinud. Vähemalt õppejõud pole rääkinud. Tundides osalejatest tehakse nimekirjad ja kui sealt keegi haigestub, lähevad kõik osalejad karantiini, küsimus on, kas haigestuja ka reaalselt TTÜ-d informeerib.

Kevadel oli... eelmise peaministri jääknähud ilmselt. Praegust olukorda ei kommentaari, kõik ongi peaaegu nii, sh söökla... ja muuseas, mingeid nimekirju hetkel keegi minu suhtlusringis ei tee, karantiinist ei tea ka midagi.

[Zwyx]

Mis korraldus see veel on? Praegu TTÜ-st trallavad kõik ringi maskideta (va söökla), testimine on vabatahtlik, seda on vist pakkunud üks asendusõppejõud, tundides osalemiseks ja maskita liikumiseks, tulles peauksest, on kohustuslik vaktsineerimistõend, mille alusel saad roosa käepaela, muidu kanna maski (selline on viimane mailile saadud korraldus).

Huvitav, kuidas Eesti sees nii suured erinevused on. Tartus Maaülikoolis on kõik maskidega septembri algusest alates, ainult üks söökla on kogu kompleksi peale lahti, mujal sildid, et see õppeaasta süüa ei saa. Mõnel üliõpilastel on olnud kiusatus mask ära võtta, aga olen seda blokeerinud. Tundub, et läbi maski kuuldavus on ka piisavalt hea. Järgmine nädal tuleb sessioonõpe, selle kohta veel täpselt korraldusi pole olnud. Tartu Ülikool olevat sessioonõppe seltskonna juba distantsile viinud.

[Kriku]

34 on pos diagnoosi saanute mediaanvanus, tõus 65+ vanuste hulgas, noorte osas langus....

Halvasti. Siis on kaks võimalust: kas vaktsineerimine algas piisavalt vara, et eakatel oleks juba 3. doosi vaja või ongi breakthrough rate vanusegrupis nii kõrge. Kui viimast, siis on ilmselt õige, et allapoole 90+% taset pole mõtet karjaimmuunsusest unistada.

Saksa keelne meedia rõhutab, sõna ja pildi abil, "24/7" III doosi kiireloomulisust. Järjest kõlab arvamusi, et "läbimurdemäär" (breakthrough rate) vanusegruppide "arvestamisel" on tõsine probleem.

Eestis samas 3%:

Eestis on kahe doosiga vaktsineeritud 766 406 inimesest koroonaviirusega nakatunud 23 000 ehk umbes kolm protsenti, ütles terviseameti pressiesindaja Kirsi Pruudel.

https://www.err.ee/1608393086/eestis-on ... sineeritut

[Smith]

Olen nõks üle kolmekümne, põdesin pea aasta tagasi selle hiina viiruse läbi ja
mai lõpus sain laksu Pfizerit. Küsisin nüüd reedel perearsti käest, et 5 kuud on möödas ning
kas ja millal tuleks tõhustusdoosi jaoks aeg kirja panna. Vastas , et arstidele jagatud juhendite
järgi tuleks teha kolmas doos ainult riskirühmadele, aga kuna vaktsiinist puudust pole
(Vaid tahtjatest) , siis tule hüppa õhtul läbi ja teeme ära. Eile oli süstekoht ikka oluliselt valusam kui pärast esimest süsti ja veidi külm oli olla ka, aga ei midagi erilist.

Kevadel Pfizerit saanud ,minu 84-aastane vanaema , haigestus ka ca paar nädalat tagasi koroonasse.
Vähemalt siiani on läinud kõik leebelt: veidi köha, 37+ palavik, nõrkus jms. Samas
endaga on hakkama saanud , toidud tehtud ja ahjud köetud. Ei taha mõeldagi mis oleks,
kui vaktsineeritud ei oleks. Ta on muidugi iga-aastaselt ka gripivaktsiini teinud, nii kaua kui mina mäletan. Olgu kiidetud teaduspõhine meditsiin!

[Kriku]

Teadusnõukoja liige ja matemaatik Krista Fischer oli vahepeal kehtestatud piirangute osas alguses skeptiline, aga nüüd on ta hoiak muutunud. "Juba on kasu olnud." Ta rääkis Delfile, et viimase kahe nädala jooksul on haigusjuhtumite arv võrreldes varasemaga 10 protsenti vähenenud.

https://www.delfi.ee/artikkel/95069173/ ... etkel-vaja

[Dr.Sci]

Teadusnõukoja liige ja matemaatik Krista Fischer oli vahepeal kehtestatud piirangute osas alguses skeptiline, aga nüüd on ta hoiak muutunud. "Juba on kasu olnud." Ta rääkis Delfile, et viimase kahe nädala jooksul on haigusjuhtumite arv võrreldes varasemaga 10 protsenti vähenenud.

https://www.delfi.ee/artikkel/95069173/ ... etkel-vaja

Me siin jahume ja jahume ja... aga kui vaadata põhjapoole hõimlaste suunas - neil puuduvad staarteadlased, neil puuduvad süstlalembelised poliitikud, isegi reoveeuuringud on salastatud - aga elavad paremini ( st et rahvas elab hästi,meditsiin jätkuvas kriisis, sellest ei räägita)

[Kriku]

«Me näeme Covid patsientide seas väga suurt vaskulaarhaiguste ja verehüüvete, näiteks insuldi ja südameataki esinemissagedust,» ütleb dr Ben Maoz, Tel Avivi ülikooli teadlane Medical Xpressis. «Me kipume arvama, et Covid on peamiselt hingamisteede haigus, kuid tõsi on see, et koroonaviirusega patsientidel on kuni kolm korda suurem tõenäosus saada insult või südameinfarkt. Kõik tõendid näitavad, et viirus kahjustab tõsiselt veresooni või endoteeli – rakke, mis vooderdavad veresooni. Tahtsime välja selgitada, millised viiruse valgud põhjustavad seda tüüpi kahjustusi.»

Uus koroonaviirus on suhteliselt lihtne viirus – see sisaldab kokku 29 erinevat valku (võrreldes kümnete tuhandete inimkeha toodetavate valkudega). Tel Avivi ülikooli teadlased kasutasid iga Covid-19 valgu RNA-d ja uurisid reaktsiooni, mis toimus erinevate RNA järjestuste sisestamisel inimese veresoonte rakkudesse laboris. Seeläbi suutsid nad tuvastada viis koronaviiruse valku, mis kahjustavad veresooni.

https://tervis.postimees.ee/7379754/tea ... kahjustama

[Turist 47]

Eestis samas 3%:

Eestis on kahe doosiga vaktsineeritud 766 406 inimesest koroonaviirusega nakatunud 23 000 ehk umbes kolm protsenti, ütles terviseameti pressiesindaja Kirsi Pruudel.

https://www.err.ee/1608393086/eestis-on ... sineeritut

Fakte ei ole, aga arvan, et neid kahe doosi järgselt uuesti nakatunuid on rohkem kui 3%, oluliselt rohkem.
Eesti mees, üldjuhul, nakkusega kaasnevast "mõõdukast peavalust" ei tee välja. Igaks juhuks testima minekut välistavad teised, olulisemad tegevused.

[loomake]

Viis küsimust ja viis vastust: teadlase selgitused põletavatele vaktsineerimisprobleemidele.
https://forte.delfi.ee/artikkel/9506638 ... bleemidele

Ehk on maksumüüri taga midagi põnevat?

[Dr.Sci]

Viis küsimust ja viis vastust: teadlase selgitused põletavatele vaktsineerimisprobleemidele.
https://forte.delfi.ee/artikkel/9506638 ... bleemidele

Ehk on maksumüüri taga midagi põnevat?

Kokkuvõtte ikka saab:

Kalle Muuli: kui kaua kolmanda vaktsiinidoosi mõju kestab?

Erik Abner: kolmanda vaktsiinidoosi mõju kestvuse kohta lihtsat vastust ei ole võimalik anda. Kusjuures, see on paratamatus paljude uute vaktsiinidega, ainult ajapikku jälgimine saab meile immuunsuse püsivuse kohta infot anda.... Kuid me teame, et tõhustusdoos suurendab märkimisväärselt inimeste antikehade taset ning ka üldist COVIDi vastast immuunsust.

Kindlasti see täpne näitaja varieerub ka erinevates vanuserühmades ning sõltub ka muudest asjaoludest. Näiteks sellest, kas inimene on varasemalt haiguse läbipõdenud või saanud adenoviirustel või mRNAl põhinevaid vaktsiine.

Ei ole välistatud, et lisadoosist saadud immuunsus kestab kauem, kui esimesest kahest doosist tulenev kaitse - sarnaselt näiteks puukentsefaliidi vaktsiini puhul. Aga selle ette ennustamiseks paraku puuduvad usaldusväärsed mudelid. - Hinnang - ei teata täpselt

Kalle Muuli: kas me peamegi hakkama end iga poole aasta tagant ühe ja sama viirusetüve vastu ühe ja sama vaktsiiniga vaktsineerima?

Erik Abner: praegune vaktsiin on loodud meie suhtes üle-eelmise, algse Wuhani tüve vastu.See asjaolu mingil määral vähendab nende vaktsiinide toimeainet. Kuid need vaktsiinid saavad siiamaani hakkama oma peamise ülesandega: nad nimelt hoiavad ära surmasid. Seda näeme selgelt ka tänasest olukorrast haiglate intensiivraviosakondades. Ei ole välistatud, et me tulevikus peaksimegi nüüd iga-aastaselt koos gripivaktsiinidega SARS-CoV-2 vastaseid süste saama, aga siinkohal pole jällegi kellelgi kristallkuuli pakkuda.... jne... lisatud graafikult on näha et 99% on maailmas leviv viirus delta-tüveline ja et uute tüvede vastu ka vaktsiine välja töötatakse aga need on katsetusjärgus.

Kalle Muuli: kuidas mõjub selline immuunsüsteemi pidev valvelolekule raputamine meie tervisele? Kui ma vaatan statistikast, et nakatunute seas on vaktsineerituid laias laastus kolmandik ja haiglaravi vajajate ehk raskelt haigestunute seas samuti umbes kolmandik, siis tekib paratamatult ka küsimus, kui tõhusalt vaktsiin meid ikkagi raskelt haigestumise ja haiglasse sattumise eest kaitseb.

Erik Abner: meie immuunsüsteem saab pidevalt raputada, meid ümbritsev maailm on erinevaid patogeene täis, mis igapäevaselt meie immuunsüsteemi turgutavad. Ka rabeleb meie immuunsüsteem kogu aeg kasvajaid tekitavate rakkudega, ka sellega saab ta üldjuhul päris hästi hakkama.

Seega ei tee mõned üksikud vaktsiinidoosid aastas meile laias laastus midagi halba. Põhjamaades ning teistes Lääne-Euroopa riikides on iga-aastane gripi vastu vaktsineerimine palju tavalisem kui meil. Ka nendes riikides ei raporteerita suuri probleeme selle metoodika tagajärjel. Nojah...aga seagripi vaktsiiniga astuti ämbrisse

Kalle Muuli: Eesti koroonanumbreid vaadates tundub mulle, et vaktsiinide tõhusust on siiski tublisti üle hinnatud ja nende kaitsevõime pole kaugeltki see, mida tänavu talvel meile innukalt räägiti.

Erik Abner: nagu eelnevalt mainitud, siis meie mängureeglid on viimase aastaga märkimisväärselt muutunud. Delta tüvi on ligi kaks korda nakkavam, kui alfa(UK-)tüvi, mis omakorda oli ligi kaks nakkavam algsest Wuhani tüvest.

See omakorda tähendab, et ka nakatunud inimese organismis tekib suurem hulk viirust ja see viiruse hulk tekib organismis kiiremini, kui varasemate tüvedega. Vaktsiinidest tulenev kaitse ei ole enam võimeline sellisele massilise viiruse kogusele niivõrd võimekalt vastu astuma. Ehk vaktsiinid aitavad , aga muteerunud viiruste korral mitte nii kui võiks. Asi mis on muidugi algusest teada aga mida tõestab nüüd ka statistika.

Kalle Muuli: karjaimmuunsusest, mis vahepeal oli üks populaarsemaid sõnu, pole ammu enam juttugi. Millal see siis ikkagi saabub ja kas see üldse saabub?

Erik Abner: tulenevalt deltatüve kõrgest nakkuvusest ei pruugi me karjaimmuunsust enam kätte saada.

..... vahepealne mitteoluline vahele jäetud ...

Viimased uuringud näitavad, et ka läbipõdemisega ei püsi antikehad igavesti: immuunsus langeb 1.5-2 aasta möödudes (https://www.nature.com/articles/s41467-021-26479-2).

Seega on väga kaheldav, et meie ühiskond kunagi piisavalt kõrge immuunsuse taseme viiruse leviku piiramiseks saavutab.

Isiklikult ma ei pea karjaimmuunsust enam realistlikuks eesmärgiks ning arvan, et meie järgmine samm peaks olema absoluutselt kõikidele inimestele esmase kaitse saamine. Ohutuim viis seda saavutada on vaktsineerimise kaudu. ... aga vaktsiinid on uuest tüvest umbes aasta maas tavaliselt ....

Varem või hiljem me kõik puutume niivõrd nakkava viirusega kokku, mis ilma igasuguse immuunsuseta inimestele lõpeb sageli raskete tervisekahjudega. Seni kuni meil on ühiskonnas märkimisväärne hulk ilma igasuguse spetsiifilise immuunsuseta inimesi, jääb Eesti lõpututesse viiruselainetesse seilama.

[Frater Redox]

See mitteoluline on suht oluline, mul on nn confirmation bias mängus, et vaktsineerimine ei ole lahendus, vaid osa lahendusest ja praegused vaktsiinid ei ole lunastus ega pass indulgents.

[loomake]

Tänud.
See nüüd veidi selgem.
Või kas ikka on.
vaktsiini poolt tekitatud immuunvastus on täiesti kobe lihtsalt viirus on kiirem kui immuunsüsteem?
Ja peale kõige muu mõjutab seda ka saadud viiruse hulk (viral load)

[gooligan]

Tegelt on valitsuse nahas ikka praegu suht raske olla.
24.09 -> Uusi piiranguid pole vaja
https://www.err.ee/1608348452/fischer-olukord-pole-praegu-nii-kriitiline-et-peaks-uhiskonda-piirama
05.11 (intervjuu tehtud 01.11) -> Peagi jäävad meile vaid sõjaajavalikud
https://epl.delfi.ee/artikkel/95023791/krista-fischer-peagi-jaavad-meile-ainult-sojaaja-valikud-keda-jatta-lahinguvaljale-keda-minema-lohistada?fbclid=IwAR2igmqWHPSYfyZzRAiHbtnDURHRAKnK7GYQtIZw0aRpZ6aMugJJnL9hb9M

06.11 -> Piirangud tunduvad tulemusi andvat. Kui trend jätkub, pole uusi vaja.
https://www.err.ee/1608394571/fischer-nakatumiskordaja-r-on-uks


Mõne päeva jooksul on ta arvamus 180 kraadi muutunud ning viimastes sõnavõttudes on juba optimisminooti kuulda.

See ei ole etteheide talle, lihtsalt olud muutuvadki kiiresti.

Aga riiki lahti-kinni niimoodi 2x nädalas panna ei saa. Praeguseid trende vaadates käituti õigesti, et suurimate päevalehtede paaniliste nõudmistega kaasa ei mindud. Iga sulgemine tähendab kaotatud töökohti, põntsu majandusele, laste haridusele. Iga välditud sulgemine on meile suur võit.

Iseasi küsimus muidugi , kas strateegiline ootamine on planeeritud tegevus või on otsustusprotsessid paralüseeritud:) Aga tulemus on sama.