REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

[Kriku]

Ma arvan ka, et on õige nõuda valitsuse liikmetelt eeskujulikku käitumist. Kellelt siis veel...?

---

Kui vaktsineerimine ei edene ning viiruse levik sama jõudsalt levib, siis teadusnõukoja liikme Krista Fischeri prognooside järgi ootab nakatumiskordaja R 1,2 juures augusti lõpuks 500 nakatunut päevas, kuid kui nakautmiskordaja tõuseb 1,3 peale, siis oleks juba 500 nakatunut augusti keskel ning septembri alguses 1000 ja veidi üle. «Nakatumiskordaja oli eile ja täna 1,4 peal. Eile tuli üle 100 nakatunu,» selgitas Fischer ja lisas, et see võib olla ka ajutine kõikumine. «Aga üle 1,2 on nakatumiskordaja R olnud pikemat aega.»

Terviseameti kinnitusel on praegune viiruse leviku kasv seotud India tüve osakaalu suurenemisega. Ameti prognooside järgi peaks juuli lõpp–augusti algus tooma juba üle 500 nakatunu ja viima ka nakatumismäära (seitsme päeva näit 100 000 inimese kohta) 75 juurde. Augusti teises pooles on ootuspärased üle 100 nakatunuga päevad.

https://tervis.postimees.ee/7299372/kor ... 0-nakatunu

Paistab olevat õigus neil, kes ennustasid delta (India) tüve lainet enne sügist, sest sessoonsus mõjutab seda vähem (kui üldse).

---

Vaktsiinivastaste meeleavaldus Vabaduse väljakul: https://www.delfi.ee/artikkel/94100897/ ... akul-meelt

[maksipoiss]

Vaktsiinivastaste meeleavaldus Vabaduse väljakul: https://www.delfi.ee/artikkel/94100897/ ... akul-meelt

Uhhuude suvepäevad. Need kellel kevadpäevadel eelmiste tüvedega õnneks läks, uue ja karmimaga õnne proovimas .

[Manurhin]

Huvitav, kas selle esialgse Wuhani-tüve (e. alfa-tüve) läbipõdemine üldse delta vastu mingit kaitset pakub?

[richard]

Miks viirustesse haigestumus sügisel kasvab on koolide algus jms (ilmastiku tõttu toimuvad suured siseüritused) ja kevadel langeb on koolide sulgemine. Suvel on ka lasteaedades vähem kontakte jne... Ehk siseruumides inimkontaktide üleüldine kasv sügisel ja kevadel siseruumides inimkontaktide vähenemine. Need müstilised "külmetusviirused" pole ka suvel tegelikult kuhugi kadunud, lihtsalt inimkontaktide vähenemise tõttu kaob ära varasem levikuulatus. Mingisugune suve tulek ei pühi ülemiste hingamisteede viiruseid niisama ära vaid kõik on kinni inimkontaktides, kohtades kus on võimalik nakatada teist organismi.

[maksipoiss]

Eestiski on küllalt inimesi, kel teine süst õigel ajal tegemata jäänud. Mõnel olid peale esimest sellised kõrvalnähud, et otsustas teisest loobuda, mõni unustab, mõnel on pohhui, mõni ei saa või ei viitsi enam nt. Tallinnast Valka sõitma hakata. Mis neist saab? On nad statistikas kirjas nüüd vaktsineeritute või mittevaktsineeritutena? Või jäävadki vähemalt aastaks ajaks n.ö. maa ja taeva vahele rippuma kategooriasse "vaktsineerimine pooleli"?

Ajakirjandus sellest asjast kokkuvõtte teinud https://www.delfi.ee/artikkel/94101663/teisele-doosile-ilmumata-inimesed-on-tekitanud-riigile-ule-saja-tuhande-euro-kahju

[maksipoiss]

. Reaalsus ilmselt see, et septembri alguseks oleme 500 nakatunu juures tõusvas joones ja pärast valimisi hakkame kandma kõik solidaarselt maske ja kevadet ootama, et saaks jälle peole.

Kui selline lüke tehtaks , siis huvitav kuidas tulevikus inimesed veel vaktsineerima saadakse. Palju lihtsam on igasugused lõbustusasutused jms. fakti ette panna, et kas kontrollivad ja testivad või panevad uksed kinni ja seekord siis ilma igasuguse kompensatsioonita.

[Kriku]

Miks viirustesse haigestumus sügisel kasvab on koolide algus jms (ilmastiku tõttu toimuvad suured siseüritused) ja kevadel langeb on koolide sulgemine. Suvel on ka lasteaedades vähem kontakte jne... Ehk siseruumides inimkontaktide üleüldine kasv sügisel ja kevadel siseruumides inimkontaktide vähenemine.

Ma ei usu, et keegi meist näeb päeva, mil selles vaidluses tõde selgeks saab. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32196426/ jne.

[Kriku]

Professor Merits:

Deltatüve nakatamiskordaja R0 on umbes 6 (päris täpselt seda määrata ei ole lihtne), mis jääb üsna samasse suurusjärku rõugeviiruse (R0 = 7) omaga, on oluliselt madalam kui mumpsiviirusel (R0 = 10 või enam) ja jäädes kaugele maha leetrite omast (R0 = 15–20)," selgitab ta. (Number näitab, keskmiselt mitut inimest nakatunu omakorda nakatab.)

Merits peab tähelepanuväärseks, et rõugeviirus on vaktsiiniga likvideeritud ning leetrite ja mumpsi viirused sedavõrd maha surutud, et nad senikaua levida ei suuda, kuni vaktsineerimise tase vastab nõuetele (ca 95%). "Deltatüve R0 = 6 on siiski häirivalt kõrge. Selleks, et sellise viiruse vastu tekiks karjaimuunsus, on vajalik, et nakkuse eest oleks kaitstud viis inimest kuuest. Arvestades vaktsiinide ja läbipõdemisel saadud kaitse efektiivsust eeldab see väga suurt immuunsuse levikut," ütleb viroloog. "Tegelikult ei näi see matemaatiliselt võimalik – vaktsiinide kaitse haigestumise vastu on suur, kuid nakatumise vastu ca 80%. Reaalselt ei pruugi see siiski nii olla, sest kui vaktsineeritud või läbipõdenud nakatuvad, ei paljune viirus nende organismis (enamasti) sedavõrd efektiivselt, et suudaks nakatada kuut immuumkaitseta inimest."

https://forte.delfi.ee/artikkel/9409946 ... na-ajaloos

[mart69x]

Lutsar just rääkis, et meil on veel lootust sügiseks 70% vaktsineeritud saada. Jääb mulje, et nagu siis viirus kaoks ja saabub vabadus. Kes tahab siis võib välja arvutada kui palju teeb nakatumist 100 000 elaniku kohta.

Malta
rahvaarv 502 000
7 päeva keskmine 181 nakatunut päevas
täielikult vaktsineeritud 72,6%

Iisrael
rahvaarv 9 053 000
7 päeva keskmine 1204 nakatunut päevas
täielikult vaktsineeritud 58,4%

Island
rahvaarv 357 000
7 päeva keskmine 61 päevas
täielikult vaktsineeritud 71,1%

Eesti
rahvaarv 1 325 000
7 päeva keskmine 80 päevas
täielikult vaktsineeritud 36,2 %

UK
rahvaarv 66 650 000
7 päeva keskmine 40 417 inimest päevas
täielikult vaktsineeritud 55,2%

[Rändur]

X päeva pärast tuleb kõigil senivaktsineeritutel end niikuinii uuesti süstida lasta.

Kas siis hakkab tingel-tangel otsast peale?
Kes ja kuna - kui üldse - suvatseb vaktsineerima minna, segadus nimekirjadega, kui palju doose läheb raisku, sest et keegi hüppas broneeritud ajal alt ära jne.
Seega muudaks kõigi elu olulisemalt lihtsaks vaktsineerimise kohustuslikuks muutmine.

Praegune olukord ei ole enam kaua jätkusuutlik - liiga palju ressurssi ja sh riigi juhtkonna ning juhtivametnike aega kulub pimesiku mängimisele omakeskis ning elanikkonnaga.
Alates sellest, et kulutatakse iganädalaselt suur osa energiast pidevatele aruandmisetele ja diskussioonidele, kuni erasektori närvipingele ja pimeduses kobamiseni mistahes ettevõtmiste planeerimisel.

Võtkem kasvõi selle enda investeeringu ja nime kõrbemise pärast kartva ärimehe hiljutine hingekarje (https://kultuur.postimees.ee/7299587/valitsuse-moodalaskmised-on-hakanud-ohustama-rahva-vaimset-tervist/comments. Selle puhul tuleb siiski nõustuda, et valitsus annab antud teemas segaseid signaale.

Teisalt tuleb endale aru anda, et kõige suurem muutuja on pidevalt muteeruv viirus ise, mis võib vaktsiini kui imerelva tõhusust õige pea kärpida.
Seniks aga ...

[Turist 47]

Selle puhul tuleb siiski nõustuda, et valitsus annab antud teemas segaseid signaale. ...

Jah. Kas Riigihalduse minister Jaak Aab väljendas enda isiklikku, emotsionaalset, läbi mõtlemata, arvamust või oli see Vabariigi ministri ametlik seisukoht.
( Jaak Aab: terviseandmete väljapressimine ükskõik kellelt on lubamatu (298) https://www.delfi.ee/artikkel/94102261/ ... n-lubamatu )
Ministrid, TA, Valitsus jne., ehk peaksid- võiksid kooskõlastada enda kommunikatsiooni meediale, vältimaks asjast mitmeti arusaamist.
Sõna on vaba, aga erinevad "segased" signaalid olukorda ei paranda, ei ole abiks.

Mis takistab rohkem vaktsineerimast , vaktsiin peaks olemas olema , süstlad ka .... Või on tegemist lihtsalt labase hoolimatusega ?

Hoolimatus, labane, kõlab usutavalt.

[Siki]

Seega muudaks kõigi elu olulisemalt lihtsaks vaktsineerimise kohustuslikuks muutmine.

Noh, mõnedel inimestel tekkisid peale esimest süsti terviseprobleemid. Tromb või liigesevalud näiteks. Ja mõni neist ei taha seetõttu teisest vaktsiinisüstist kuuldagi.

[richard]

Seega muudaks kõigi elu olulisemalt lihtsaks vaktsineerimise kohustuslikuks muutmine.

Noh, mõnedel inimestel tekkisid peale esimest süsti terviseprobleemid. Tromb või liigesevalud näiteks. Ja mõni neist ei taha seetõttu teisest vaktsiinisüstist kuuldagi.

Kas neid trombe oli tõesti sellises koguses? Vaxzevria trombi tõenäosus oli 1/100 tuhande kohta, mõningatel andmetel 1/50000 kohta ja kõige pessimistlikumatel andmetel 1/30000 kohta. Ehk kui Eestis sai Vaxzevria vaktsiini 130 tuhat inimest siis võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda mitu trombi võis sellest vaktsiinist tulla? Jansseni vaktsiini pidas varem EMA sama ohtlikuks kuid aeg on vist näidanud, et vähem esineb trombe kui AstraZenecal. Ilmselt ka 1 süst mängib rolli. Juhin teist korda tähelepanu, et Paracetamoli infolehel on Trombotsütopeenia (vähenenud vereliistakute (trombotsüütide) arv) 1/10000. Pole kuulnud sellist paanikat Paracetamoli kohta, et keegi enam seda tarbida ei julgeks?

Üks huvitav juhtum ka. Nimelt üks vaktsiinivastane tegi kannapöörde, põhimõtteliselt sellepärast, et vaktsineerimine oli vajalik, et laps saaks lääne euroopasse õppima. Mingit muud varianti lihtsalt ei antud neile. Loomulikult läksid kõik koos vaktsineerima ja valisid ühe süstiga Jansseni. Päris kõrvalnähtudeta ühel pereliikmel ei läinud (suurem peavalu) kuid kõik on siiani hea tervise juures. Muidugi vaktsiini valik oli üllatav, ma ise arvasin, et sellised on väga hästi kursis mis vaktsiiniga on võimalikke kõrvalnähte rohkem ja millega vähem. Mis aga huvitav, et peale seda ka nende sugulane läks vaktsineerima. Ehk ühe vaktsiinivastase meelemuutus toob vaktsineerima rohkem inimesi - antud juhul siis 4 inimest.

[richard]

https://www.facebook.com/margus.punab/p ... 6583593188

Tsireerin postitust neile kes linki vajutada ei viitsi:

Minu jaoks üks kõige hirmutavamaid artikleid COVIDi kohta. Tegelikult sunnib see epideemia meid ka laiemalt haiguste põdemise hilistagajärgedele mõtlema. Iga haigus jätab jälje meie kehas. Need jäljed kumuleeruvad ajas ja võimendavad loomulikku vananemisprotsessi. Mida varem haigusi põetakse, seda suurem on kumulatiivne mõju.
Lihtsalt kontekstiks- vaimse võimekuse langus 0.47 SD vastab traditsioonilisel iQ testi 7 punktile. NB! IQ testi keskmine on 100 ühikut - seega langus 7%!!!
Milline on selle epideemia senine mõju meie inimestele!? 2020 aastal oodatava eluea langus 0,4 aastat (õnneks üks madalamaid Euroopas) + tänaseks umbes 150 000 põdenut, kellest paljudel olulised tervise hilismõjud ja selle artikli valguses ilmselt ka vaimset võimekuse oluline langus. Väga-väga kallis epideemia on meil praegu käigus!
Kui varem mõtlesin, et ehk on karjaimmuunsuse saamiseks mõistlik noortel COVID kergelt läbi põdeda, siis uute mutatsioonide ja uute teadmiste kontekstis on seegi ohtlikuks muutunud. Mis jääb järgi - ainult vaktsineerimine.
Kui seni on vaktsineermisvastased minusuguseid tribunaliga ähvardanud, siis tundub, et info kogunemisel kipub bumerang teise suuna võtma.
Originaal: Hampshire A ja teised. Cognitive deficits in people who have recovered from COVID-19. Lancet, hetkel online versioonis.

Kuna postituses puudus, siis viide ka algallikale.
https://www.thelancet.com/pdfs/journals/eclinm/PIIS2589-5370(21)00324-2.pdf

[Kriku]

Mida varem haigusi põetakse, seda suurem on kumulatiivne mõju.

Pidavat olema õige alates teismeeast (Juhan Auli kogutud andmete alusel).