Taustakontroll

[Kriku]

Justiitsministeeriumis küpsetatakse idiootsust:

Justiitsministeerium ei jäta jonni ja aasta algul kriitikarahe alla sattunud taustakontrolli seaduse eelnõu läheb augustis uuele katsele.

Justiitsministeerium tuli veebruaris lagedale taustakontrolli seaduse ideega, mille mõte oli karmistada avaliku võimu ülesandeid täitvate isikute tausta kontrollimise korda.

Praegu kontrollitakse julgeolekuga seotud ja olulisi avaliku korra ülesandeid täitvate inimeste tausta. Uue seaduse mõte on paika panna kord, kuidas teha taustakontrolli kõigile, kes kandideerivad riigiametisse või sõlmivad riigiga lepingu, näiteks riigihanke, mis on seotud riigikaitse, sisejulgeoleku või elutähtsate teenuste osutamisega. Eelnõu järgi tahetakse taustakontrolli teha ka vabatahtlikele: abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ja kaitseliitlastele.

Ministeeriumi plaan pani paljud asutused ja ministeeriumid kulme kergitama. Näiteks tahetakse peale taustakontrolli küsida infot ka inimese elukaaslase, vanemate, õdede-vendade ja täisealiste laste kohta. Laiendatud taustakontrollis peab esitama kõigi nende dokumentide numbrid, elukohaandmed viimase viie aasta kohta ning andmed karistatuse, vahistamise ja lõpetamata menetluste kohta kriminaalasjades, kus taustakontolli läbiva lähedane on kahtlustatav või süüdistatav.

Laiendatud taustakontrollis tuleb aru anda näiteks viimase viie aasta välisreiside ja nende eesmärkide kohta. Ära tuleb märkida seegi, kas kuulutakse või ollakse varem kuulunud mõnda välisriigi erakonda. Ühtlasi tuleb ette lugeda viimaste aastate sissetulekud, laenud ja majandustegevuses osalemine. Ankeedi lõpus tuleb eri sõnastustes kinnitada oma ustavust Eesti riigile. Küsitakse sedagi, ega isik pole olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.

Arusaamatult ranget taustakontrolli seadust on seostatud justiitsminister Urmas Reinsalu üldise suunaga seadusi karmistada. Reinsalu on plaani varem kaitsnud sellega, et taustakontroll võimaldab teenistusse võtmisel olla teadlik riskidest, näiteks korruptsiooniohtlikkusest, sõltuvusi või Eesti riiki vaenavast hoiakust.

Solman selgitas, et taustakontrolli seadust on ministeeriumis välja töötatud juba alates 2010. aastast ja tegu pole praeguse juhtkonna ega ministri väljamõeldud eelnõuga. „Käivitatud sai see Rein Langi justiitsministriks oleku ajal,” märkis Solman ja lisas, et viimase eelnõu analüüs ja väljatöötamiskavatsus on tehtud möödunud aastate jooksul.

Algul seadust luua soovitanud analüüsikomisjoni juht, praegune andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep ütles aga märtsis ERR-ile, et toona polnud uue seaduse mõte taustakontrolli mingil moel laiendamine, pigem vastupidi.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/ametnike ... d=78911070

[Martin Peeter]

Vaatasin seda kaitseliitlase ankeeti. Suht mõttetud andmed, mida riik nagunii teab. Nende kogumine ja kontrollimine võtab rohkem vaeva. Vastuluurega muidugi peab tegelema, aga kas see aitab?

[Kriku]

Just täpselt. Vabatahtliku initsiatiivi tapmiseks kõige parem moodus on inimesele oma lähedaste dokumentide numbrite kogumise ülesandeks tegemine ja muu loll norimine.

[ambur123]

Just täpselt. Vabatahtliku initsiatiivi tapmiseks kõige parem moodus on inimesele oma lähedaste dokumentide numbrite kogumise ülesandeks tegemine ja muu loll norimine.

Initsiatiivi tapmisega on nii jaa - arvan, et sõltub küsitavatest andmetest ja nende küsimise vajaduse rahvale ilusti ära põhjendamisest ja selgitamisest. Kui küsitakse mõistlikke asju ja asi ära seletada, siis ei tohiks probleeme olla ja enamus peaks aru saama, miks teatud juhtudel (eriti relvade valdamisel) isikute tausta kohta huvi tuntakse...

Lisan juurde veel kaks aspekti, esiteks andmete kaitse. Lisaks andmete kogumisele (st mida ja kuidas küsida) on oluline, kes ankeetidele ligi pääsevad ja kuidas see teave kõrvaliste inimeste eest lukus seisab. Minule on räägitud juhtumist, kus iga-aastaselt koguti töötajatelt kinnistes ümbrikes majandushuvide deklaratsioone, mis pidid seisma suletuna ja avatama alles isiku kontrollimise vajaduse tekkimisel. Mõni aeg hiljem selgus, et ümbrikud tehti kohe lahti ja lehed pandi kausta, et neid oleks mugavam hoida. Ka olla siis andmetest uudistatud, kes ja kus ja kuidas elab (ning oh seda elevust, kui kord avastati et kaks inimest näitasid elukohaks sama aadressi - nende suhtest ei teatud midagi).

Teine aspekt on kontrollitavate isikute ring. See, millega on ära põhjendatud vajadus ametnike ja riigihangetel osalejate lauskontroll tundub olevat arusaadav, ent kui netis otsides leidsin eelmise eelnõu, siis läks asi segaseks. Järgnev käib küll menetlusest välja kukkunud eelnõust, kuid ikkagi: minu arusaama järgi oleks kehtinud lauskontroll vaid ainult asutustele (politsei ja piirivalve, vangla, maksud ja toll ning kaitsevägi ja kaitseliit) - aga miks? On siis need ametisutused Eestis tõesti kõige korruptsiooniohtlikumad? Arvestades eelmise ja sellel aastal meedias läbi käinud uudiseid kahtlastest skeemidest ja/või rahakasutustest võiks sama kontroll olla Haigekassas, EAS-s ja miks mitte veel ka muudes riigi rahakotiga seotud kohtades. Võrdse kohtlemise põhimõte

[carrierlost]

Teine aspekt on kontrollitavate isikute ring. See, millega on ära põhjendatud vajadus ametnike ja riigihangetel osalejate lauskontroll tundub olevat arusaadav, ent kui netis otsides leidsin eelmise eelnõu, siis läks asi segaseks. Järgnev käib küll menetlusest välja kukkunud eelnõust, kuid ikkagi: minu arusaama järgi oleks kehtinud lauskontroll vaid ainult asutustele (politsei ja piirivalve, vangla, maksud ja toll ning kaitsevägi ja kaitseliit) - aga miks? On siis need ametisutused Eestis tõesti kõige korruptsiooniohtlikumad? Arvestades eelmise ja sellel aastal meedias läbi käinud uudiseid kahtlastest skeemidest ja/või rahakasutustest võiks sama kontroll olla Haigekassas, EAS-s ja miks mitte veel ka muudes riigi rahakotiga seotud kohtades. Võrdse kohtlemise põhimõte

Ei poolda sellist taustakontrolli kui ei ole äärmist vajadust. Uut ankeeti täpselt ei tea, aga ilmselt sarnaneb protsess vanaga taustakontrolliga. Inimesed konkreetselt keelduvad seda tegemast, sest nad peavad vastutama selle info eest, mida nad esitavad. Aga seal ei küsita vaid sinu enda kohta, vaid oma suguseltsi kohta. Nad esiteks kõike kindlasti ei tea ja teiseks ei taha info eest vastutada. Pead ju allkirjaga õigsust kinnitama. Noh kui tahad ausalt teha, siis pead hakka suguseltsi läbi käima ja küsima, kas oled millegiga hakkama saanud jne. Sellist jama on raske taluda, kui tulemuseks on, et sul on 5% tõenäosus mingit riigihanget näiteks võita ja selle läbi natuke vorsti leivale saada. Sul ei ole kunagi kindlust, kuhu see info satub ja kes võib seda tulevikus sinu või su tutvusringkonna vastu ära kasutada.

[Cyberbear]

See ankeedimajandus meenutab juba totalitarismi. Lennuväepoisist vanaisal oli kodus olemas mustand õige jutuga, et järgmisi ja järgmisi ankeete täites täpselt sama jutu juures püsiks. Google, Facebook, Geni, LinkedIn, erinevad avalikudd registrid - nuhi terviseks.

[ambur123]

Arvan, et tavainimesel ei ole nagunii selliseid sugulasi ja/või tuttavaid, keda peaks varjama ja seega ei tohiks üldreeglina olla probleeme ankeetide täitmisega. Ka on tavaline, kui peres või lähisugulastest keegi töötab erasektoris (mõnikord ka lähedasel alal), see ei tähenda automaatselt veel korruptsiooni. Nii või teisiti tuleb kuritegevus ära tõestada, see ankeet antud juhul ei tõesta ega kinnita veel midagi kuritegelikku olemas olevat.

Üldjoontes on eesmärk ju hea ning on meie kõigi huvides et ametites ei töötaks korruptante, mingite sõltuvustega inimesi jne (ehk et ausal pole karta midagi).

Minu jaoks jääb põhiküsimuseks vastuolu välja öeldud eesmärgi (korruptsiooni vähendamine) ja selle teostamise (kontrollitakse vaid teatud asutusi, vähemalt eelmise eelnõu põhjal) vahel. Mis mõte on näiteks lauskontrollida reapolitseinikku või vangivalvurit, kes mingites hangetes rolli ei mängi? (millist korruptsiooni saab tema teha?) Ning miks oleks kontroll olnud vaid teatud ametitele ja mitte kogu avalikule sektorile (kasvõi nt seesama Haigekassa, kust aina jultunumate võtetega raviraha välja petetakse ja midagi justkui ei muutu sest probleem aastaid sama?) Loodetavasti on uus seadus selle osas õnnestunum: kontroll on tõhus aga suunatud sinna, kus seda tõesti vaja.

[Kriku]

Arvan, et tavainimesel ei ole nagunii selliseid sugulasi ja/või tuttavaid, keda peaks varjama ja seega ei tohiks üldreeglina olla probleeme ankeetide täitmisega.

Mina jällegi ei saa sellisest rõhuasetusest aru.

Esiteks, miks peaks rääkima sellest, et kellelgi on "probleeme ankeetide täitmisega"? Miks peaks pidama loomulikuks, et inimestele määritakse pähe niisuguste ankeetide täitmist? Kust tuleb arvamus, et kui keegi on valmis vabatahtlikult panustama päästekomandos osalemisse või riigikatsesse, on normaalne ja loomulik küsida talt perekonnaliikmete dokumendinumbreid ja muud sellist? Kas vabatahtliku panustamise soov tähendab, et tegu on kahtlase isikuga? Minu arust on kogu see ankeet nende probleem, kes selle välja mõtlesid, mitte nende probleem, kellel on muud teha kui seda täita.

Teiseks, PS sätestab diskrimineerimise keelu. Kui küsitakse andmeid elukaaslase, vanemate, õdede-vendade ja täisealiste laste kohta, siis järelikult peaks olema nendest andmetest ka mingit kasu, nende põhjal peaks tehtama otsuseid. Siit edasi, mida peaks otsustama vabatahtliku päästja, abipolitseiniku või kaitseliitlase puhul, kelle ema istub elukaaslase tapmise eest vangis ja õde on prostituut? Kas ja mida see puhta karistusregistriga inimese kohta ütleb? Mis tasemest alates on mõttekas välistada selline inimene organisatsioonist? Ma julgen arvata, et vabatahtlik päästja see tase nüüd küll ei ole. Ega kaitseliitlane. Ega ka abipolitseinik.

[Kapten Trumm]

Osa vist ei tea, aga praegu laienevad õppustel viga või surma saanud KL liikmele samad sotsiaaltagatised, mis on välismissioonidel.
Et selle kõigega midagi tarka teha, on vaja ju teada andmeid, kellele.

[2korda2]

Kriku esitas juba terve rea põhimõtteliselt õigeid küsimusi. Liiga tihti on ametniku "probleemilaheduseks" uus ankeet/vorm/avaldus millega kodanikku koormata.
Mina olen riiklike registrite/andmekogude kohapealt üpris informeeritud ja lisaks omalt poolt veel mõned tähelepanekud.
Meie seadusandluses on juba palju aastaid tagasi sätestatud, et riik ei tohi(!) isikute kohta koguda samu andmeid erinevatesse registritesse. Paraku näeb ikka ja jälle, et selle seadusesätte sisulise rakendamisega ollakse pehmelt öeldes hädas (et mitte öelda "asi läheb järjest hullemaks").
Meil on olemas rahvastikuregister (RR). RR sisaldab muuhugas nii kodaniku ametliku elukoha andmeid (kodanik saab lisada ka oma tegeliku elukoha andmed) kui ka sugulussidemeid. Just RR on see kuhu tekib uuest kodanikust esimene märge - haigla sünnitusosakonnas registreeritakse sünd loetud minutitega ja sisuliselt samal hetkel saab värske kodanik endale RR-st isikukoodi. Sama lugu surmaga - erinevad ametkonnad mis surmasid fikseerivad kannavad ka selle fakti RR-i (minu teada valdavalt automaatse andmevahetuse kaudu).
Lisaks on olemas meil karistusregister (KR) ja veel palju muid registreid.
Pole mainitud ankeedi küsimustega kursis aga arvan, et tugev enamus (kui mitte kõik) küsitavatest andmetest on riigil juba niigi olemas. Seadusekuulekas kodanik peaks ankeedi päringu peale tagastama volituse sisuga "volitan ametkonda X pärima minu kohta andmeid riiklikest registritest (A,B,C)". Õigupoolest pole kodanik kohustatud teadma millistes registrites vastavad andmed on. Seega võiks olla "vajalikest registritest".
Mis puudutab aga sotsiaalsete tagatiste maksmisse kodaniku surma korral, siis mulle ei meeldi kui mingis seaduses loetletakse täpselt üles õigustatud subjektid sellise tagatise väljamaksmise korral. See on mõttetu keerukuse lisamine. Meil on olemas pärimisseadus (PS). Sotsiaalne tagatis on sisuliselt kadunukese vara ja seda võiks ka jagada vastavalt muule varale - läheb kõik "potti" ja sealt jagatakse vastavalt testamendile/PS-le. Jajah - sotsiaaltagatised on vajaduspõhised ja bla-bla-bla. Kui vajaduse väljaselgitamine maksab nii palju, siis oleks kokkuvõttes odavam jagada kõigile.

[Kriku]

Meil on olemas pärimisseadus (PS). Sotsiaalne tagatis on sisuliselt kadunukese vara ja seda võiks ka jagada vastavalt muule varale - läheb kõik "potti" ja sealt jagatakse vastavalt testamendile/PS-le.

Kõik muidu õige, aga sellega ma pole päris nõus. Kompensatsiooni surma puhul võiks ikka maksta isikutele, kes on hukkunuga isiklikult seotud ja eelduslikult kasvõi osaliselt samas leibkonnas. See tähendab siis, et esimese järjekorra pärijad, abikaasa ja vanemad. Eesti kehtiva õiguse puhul on pärimisõigus ka vanavanematel ja nende alanevatel sugulastel (3. järjekord) ja on raske põhjendada, miks peaks näiteks hukkunu täditütre poeg kompensatsiooni saama.

Küsimus, et kellele peaks teie hukkumise korral kompensatsiooni maksma, oleks ankeedis muidu asjakohane küll. Sama käib ka näiteks suhtumise kohta elundidoonorlusse.

[2korda2]

Kompensatsiooni surma puhul võiks ikka maksta isikutele, kes on hukkunuga isiklikult seotud ja eelduslikult kasvõi osaliselt samas leibkonnas. See tähendab siis, et esimese järjekorra pärijad, abikaasa ja vanemad. Eesti kehtiva õiguse puhul on pärimisõigus ka vanavanematel ja nende alanevatel sugulastel (3. järjekord) ja on raske põhjendada, miks peaks näiteks hukkunu täditütre poeg kompensatsiooni saama.

Minu jaoks jälle on küsitav, miks peaks pärimise korral olema juriidiliselt kõvemaks kaardiks mingi kuradi ankeet notariaalselt kinnitatud testamendi ees. Kõlab jaburalt. Tekitab jälle olukorra, kus inimese surma korral on N erinevat ametkonda/asutust, mis igaüks jagab vara/õigusi eri alustel. Ühtlasi tähendab ka seda, et asjaolude muutumisel (suhted muutuvad) tuleb ka N kohta läbi käia, et muudatusest märku anda. Seda N kohta peab kodanik muudkui meeles pidama. Asutused/organisatsioonid ajas muutuvad. N-st võib saada M. Kodanik jookseb.
Kui kadunukesel testamenti polnud ja "täditütre pojast" lähemat sugulast ka polnud - ju siis ongi viimane õige inimene pärijaks kui seadus nii ütleb.

[Kriku]

Soodustatute ringi kitsamaks piiritlemiseks ma ei kasutakski siin pärimisõigust.

[laurit]

Pole mainitud ankeedi küsimustega kursis aga arvan, et tugev enamus (kui mitte kõik) küsitavatest andmetest on riigil juba niigi olemas.

Kaitseliitlase ankeet:
http://g4.nh.ee/images/pix/taustakontro ... 915356.pdf
Riigihankel osaleja ankeet:
http://g4.nh.ee/images/pix/taustakontro ... 915338.pdf

Allikas: http://epl.delfi.ee/news/eesti/tahad-sa ... d=78915006

[2korda2]

Pole mainitud ankeedi küsimustega kursis aga arvan, et tugev enamus (kui mitte kõik) küsitavatest andmetest on riigil juba niigi olemas.

Kaitseliitlase ankeet:
http://g4.nh.ee/images/pix/taustakontro ... 915356.pdf
...

Selles ankeedis olevatest küsimustest on riigil vastused olemas riiklikes registrites (so. mitte mingi suvalise asutuse ankeedil vaid just nimelt riiklikus registris) küsimustele 1-3 ja 6.2. Puudu võivad olla vaid välismaaga seotu (so. välismaal saadud haridus, karistused jms) ja isiku poolt varem edastamata info milleks riiklikus registris on koht täiesti olemas (näiteks isiku tegelik elukoht ja kontaktandmed - nende jaoks on rahvastikuregistris koht olemas ja kodanik saab neid ise uuendada).

P4 on lihtsalt suur hunnik potentsiaalset sitta.
Alustame kõige lihtsamast - kes on "seotud isik"? Sugulussuhted on rahvastikuregistris olemas. "Endise töökaaslase vend kes elab kõrvaltänavas ja käib minu juures saunas ja õlut joomas" - ei ole.
Edasi oleks tegelikult vaja pädeva juristi abi (ülehomme mängin jälle kohtunikuga bridži, eks ma küsin) aga mulle tundub, et 4.9 - 4.11 sisaldavad endas rämedaid (kolmanda osapoole) õigusriiveid.
4.9. - Keskealine mees tutvub samas vanuses naisega. Läheb hästi, elu ilus. Mehel tekib isu panustada KL-i. Läheb nüüd kalli kaaslase käest küsima ja selgub, et 20 aastat tagasi üliõpilasena tegi too mingi lolluse, mis registris äramärkimist leidis. Ammu kustunud karistus. Ja nüüd mingi suva ankeet hoopis teise inimese kohta kisub selle üles?!
4.10 - kuivõrd ajalist piirangut ei ole, siis ... Asutusesisesed distsiplinaarkaristused ei pruugi leida säilitamist arhiivides (vähemalt ei pruugita neid säilitada 20 aastat). Jätad 20 aastat tagasi "kasutas asutuse vara öösel arvutimängude mängimiseks" märkimata, keegi kaevab selle ikkagi välja ja oled "valeandmete esitaja"?! Seejuures oli rikkuja ju kõigest "seotud isik"?!
4.11 - ka pooleliolevatest asjades võivad tunnistajad (kui ka kannatanud) olla salastatud. Enamasti nende enda kaitseks. Nüüd hakatakse mingi suva ankeediga neid andmeid laiali jagama?!

P5 - osa on olemas, osa on puudu (võlaõiguslikud suhted ja osaliselt osalused).

Kokkuvõttes - sisuliselt peaks see ankeet välja nägema nii:
1. kodanik logib sisse e-eestisse ja valib soovitud teenuse.
2. Kodanikule kuvatakse eeltäidetud ankeeti.
3. Kui on midagi täiendada, siis iga sellise ploki/küsimuse juures on "lisa" nupp.
4. Kinnitad ankeedi PIN2-ga.
Tugev enamus ankeedi täitjatest tõenäoliselt midagi lisama/muutma ei peaks ja sisuliselt võiks selle ankeedi esitamine võtta sama palju aega, kui enamusel kodanikel tuludeklari esitamine (<3min).

Kui keegi teab nimeliselt isikut kes selle ankeedi kokku pani ja selle hunniku eest vastutab, siis andke teada. Üks teabenõue ülaloleva kohta kuluks ära.
Tüüpiline lapsametniku lollus.