Tänan akf strateegilist sõdurit siia oma meenutusi lisamast. Ega kontrollkäike teinud ohvitserid ei näinudki midagi. Ja ei tahtnudki näha. Mis ei muuda olematuks fakti et sellised asjad oli siiski tavaline nähtus. Pole vaja midagi jutumärkidesse panna. ÜVP territooriumil kasutati selliseks otstarbeks nädalavahetustel ka laatsareti. Ja seda tänu "omadele" kes pääslas "valves" olid.hillart kirjutas:Ei tea küll, kust lugupeetud võtab selle, et KÕIGI väeosade LKP-d litsimajadeks kehastusid. Ehk valgustab täpsemalt neid oma "kogemusi". Ja kui neid pole, siis pole vaja siin linnalegende levitada. Nooremad võivadki neid tõe pähe võtma hakata. Käisin sellal, kui siseteenistus ja vahtkonnad väeosas ajateenijatega mehitati, veel üksuse korrapidajaks ja ei saanud toona mitte konstateerida miskit sellist, mida siin nii kindlasõnaliselt väidetakse.
Valveteenistus
-
- Liige
- Postitusi: 733
- Liitunud: 01 Aug, 2006 17:19
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Re: Valveteenistus
Re: Valveteenistus
Isegi mina tean ühte seltskonda, kes valveruumi tüdrukutega suutsid täita ja nii, et ruumi põrand kleepus alkost. 15-20 minutiga sai ruum puhtaks ja värskema õhu ning elu läks edasi ilma ,et keegi aru saanud oleks. Olgu lõpetuseks öeldud, et nad ei olnud palgalised valvurid.
Re: Valveteenistus
Aitab ainult väljaõpe, realistlikumad olukorrad, sihitud laskmine, laservestide kasutamine, airsoft, paintball jne. Peab harjutama inimese pihta laskmist nii, et teise inimesega midagi ei juhtu, et programmeerida aju arvama sama ka siis, kui on vaja kedagi teravaga lasta - siis ajus ei teki küsimusi, et kas teise inimese laskmine on ikka õige asi. Juba Vietnami sõjas suutsid 95% usa sõduritest lasta vastast, 2 MS ajal oli see protsent ainult 20-25% - sõdurite väljaõpe oli erinev. Kuulsin, et hiljuti mingil laservestidega õppusel varitsusse sattunud jagu suutis varitsuse teinud rühma hävitada - mina pakuks, et asi oli selles, et üks pool ei olnud harjunud sihitud laske vastase suunas tegema.ruger kirjutas:See, et inimese pihta lasta tuleb, on enamusele väga suur psühholoogiline piir. Rahuajal eriti. Kriisi ajal on veelgi suurem probleemide rägastik.
Re: Valveteenistus
Isiklike mälestuskildusega sellestsamast ÜVP-st jätkates: 2001. aasta sügisel kasutasid julgemad ajateenijad oma pühapäevasel külastuspäeval küll tulnud tüdruksõpradega vahekorda astumiseks mitte laatsaretti, vaid väeosa spordisaali laoruumi, kus hoiustati mõnusalt pehmeid maadlusmatte. Kus, oh kus olid küll korrapidaja silmad?!? Prostituute tellisid ühed kaasvõitlejad endale küll vaid ühel korral, pika jõulude-aegse väeosas passimise ajal. Ja sündmuskohaks oli tõepoolest ÜVP nn külalistepääslas olnud eraldi ruum, mis muidu oli mõeldud kehva ilma korral n-ö tavaliste külalistega kohtumiseks.KategorieC kirjutas:Tänan akf strateegilist sõdurit siia oma meenutusi lisamast. Ega kontrollkäike teinud ohvitserid ei näinudki midagi. Ja ei tahtnudki näha. Mis ei muuda olematuks fakti et sellised asjad oli siiski tavaline nähtus. Pole vaja midagi jutumärkidesse panna. ÜVP territooriumil kasutati selliseks otstarbeks nädalavahetustel ka laatsareti. Ja seda tänu "omadele" kes pääslas "valves" olid.hillart kirjutas:Ei tea küll, kust lugupeetud võtab selle, et KÕIGI väeosade LKP-d litsimajadeks kehastusid. Ehk valgustab täpsemalt neid oma "kogemusi". Ja kui neid pole, siis pole vaja siin linnalegende levitada. Nooremad võivadki neid tõe pähe võtma hakata. Käisin sellal, kui siseteenistus ja vahtkonnad väeosas ajateenijatega mehitati, veel üksuse korrapidajaks ja ei saanud toona mitte konstateerida miskit sellist, mida siin nii kindlasõnaliselt väidetakse.
See, et meil täna enam Kaitseväes selliseid asju ilmselt enam eriti ei juhtu, pole minu arvates seotud mitte sellega, et ajateenijad oleksid küpsemad ja tublimad, väeosa korrapidajad valvsamad või pääslas kaas-ajateenijate asemel Kaitseliidu valvurid, vaid sellega, et keskmisel ajateenijal lihtsalt puudub vajadus väeosa territooriumil selliste asjadega tegeleda. Milleks minna hüppesse, smuugeldada väeossa endale pudel viina või tellida pääslasse litse, kui kõikide nende asjadega saab tegeleda pea igal nädalavahetusel linnaloal käies? Ka omal ajal ÜVP-s taastus „normaalne kord“ kohe, kui ajateenijatele hakati pärast SBK läbimist pea iga nädalahetus linnalubasid andma.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Valveteenistus
Siin on põhjus ja tagajärg segamini, kui Kördi-Pärtli särk
Ajateenijad ei vedanud tüdrukuid valvekorra ajal väeossa mitte seepärast, et nad olid ajateenijad ja ajateenijate valve on mõttetu, vaid seepärast, et kaader võimaldas taolist pardakki. Ma ei ürita siinkohal väita, et paneme ajateenijad uuesti pääslasse, vaid räägime asjast, mitte ärme tee kätteõpitud propagandat.
Need on väga erinevad asjad, ajateenija kõlblikkus millekski ja kord või korralagedus, mis väeosades oli.
Linnalubade jutuga on sama probleem. Ajateenijad veavad litse väeosssa, sest nad ei saa (iga) nädalavahetus linnaloale.
Linnaluba on muidugi vaja anda ja saab anda, kui võimalus on.
Praktiline näide: eriolukorra ajal ka ajateenijad ilma kaaluka põhjuseta koju ei saanud, ometi polnud eriti kuulda massilisest litside smuugeldamisest.
Küsimus on selles, et pahandust hakatakse tegema mitte ühe, vaid kahe eelduse korral
1. nädalavahetusel ei saa väeosast välja
2. sellel ajal pole väeosas midagi tarka/huvitavat teha.
Viimane pahatihti ununeb.
Antud probleemid tekivad, sest on vaja iga hinnaga tõestada (ja oma kogemustega värvikalt illustreerida), et igasugune ajateenijatele reaalsete ülesannete andmine on perspektiivitu, mõttetu ja ebatõhus. Ning selle asemel tuleb teenust osta. Seda nimetatakse propaganda.
Ajateenijad ei vedanud tüdrukuid valvekorra ajal väeossa mitte seepärast, et nad olid ajateenijad ja ajateenijate valve on mõttetu, vaid seepärast, et kaader võimaldas taolist pardakki. Ma ei ürita siinkohal väita, et paneme ajateenijad uuesti pääslasse, vaid räägime asjast, mitte ärme tee kätteõpitud propagandat.
Need on väga erinevad asjad, ajateenija kõlblikkus millekski ja kord või korralagedus, mis väeosades oli.
Linnalubade jutuga on sama probleem. Ajateenijad veavad litse väeosssa, sest nad ei saa (iga) nädalavahetus linnaloale.
Linnaluba on muidugi vaja anda ja saab anda, kui võimalus on.
Praktiline näide: eriolukorra ajal ka ajateenijad ilma kaaluka põhjuseta koju ei saanud, ometi polnud eriti kuulda massilisest litside smuugeldamisest.
Küsimus on selles, et pahandust hakatakse tegema mitte ühe, vaid kahe eelduse korral
1. nädalavahetusel ei saa väeosast välja
2. sellel ajal pole väeosas midagi tarka/huvitavat teha.
Viimane pahatihti ununeb.
Antud probleemid tekivad, sest on vaja iga hinnaga tõestada (ja oma kogemustega värvikalt illustreerida), et igasugune ajateenijatele reaalsete ülesannete andmine on perspektiivitu, mõttetu ja ebatõhus. Ning selle asemel tuleb teenust osta. Seda nimetatakse propaganda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Valveteenistus
Kui sa nüüd suruksid maha oma tungi mind igal võimalusel propagandas ja eduraportöörluses süüdistada ning mõttega minu postituse uuesti läbi loeksid, siis näeksid, et ma ka pole kuskil väitnud, justkui oleks bardakis ja litsimajanduses süüdi ajateenijate kasutamine pääslates või vahtkondades. Olen üsna veendunud, et „linnukesi“ oleks õnnestunud külalistepäeval väeossa sisse smuugeldada ka juhul, kui pääslas oleksid istunud Kaitseliidu valvurid, tegevväelased või minu poolest kasvõi turvafirma valvurid, sest ega pääsla päevnikul või korrapidajal ei olegi võimalik lõpuni välja kontrollida seda, kas ajateenijale külla tulev naisterahvas on tema tüdruksõber, poolõde või mobiiltelefoniga kohale kutsutud prostituut. Külaline peab vaid ütlema, kelle juurde ta tuleb ning oma nime ja isikukoodi vms numbri kirja panema. Ajateenijate koerustükkide juurpõhjus on üldjuhul ikkagi selles, kui neil lastakse tegevusetult väeosas molutada – selles osas oleme me vist ühel nõul.
Mis puudutab seost rahuaegse vahtkonna-toimkonnateenistuse ning ajateenijate „usaldamise“ ja neile „vastutuse andmise“ vahel, siis selguse huvides ütlen ära, et minu arvates võiks selle ülesande vabalt ajateenijatele usaldada ning nad saaksid ilmselt hakkama sama hästi, või võibolla isegi paremini, kui palgalised (Kaitseliidu) valvurid. Sellega probleemi poleks. Küll aga ei pea me seda mõistlikuks põhjusel, et selline vahtkonna- ja pääslateenistus annab väga vähe (kui üldse midagi) juurde ajateenijate väljaõppele, iseseisvusele, motivatsioonile jne. Pigem vastupidi – kui hakata ajateenijatega jälle vahtkondasid ja pääslaid mehitama 24/7/365, siis hakkab see kõik toimuma reaalse väljaõppe arvelt. See on minu teada ka peamine põhjus, miks sellisest süsteemist (v.a. Kadriorg) u 16 aastat tagasi ka loobuti.
Ja üleüldse on minu arust kummaline väita – see käib nüüd esmajoones hillarti jutu kohta – et ajateenijatega vahtkonnateenistuse puudumine on märk sellest, et ajateenijaid meil Kaitseväes ei usaldata ning kardetakse neile vastutust anda. See on jabur väide olukorras, kus me nii rahu- kui sõja ajal usaldame ajateenijale-reservväelasele mh 10-meheliste jagude ja 40-meheliste rühmade juhtimise, mitmekümne inimese vedamise veoauto kastis, soomustransportööride ja varsti ilmselt ka jalaväe lahingumasinate ja liikursuurtükkide juhtimise, sadu tuhandeid eurosid maksvate TT- ja ÕT-rakettide väljatulistamise, tuleandmete arvutamise tervetele MP- ja STV-patareidele jne jne. Igasugustest teravmoonaga läbi viidavatest lahinglaskmistest rääkimatagi. Missugune väljaõppeline väärtus või „usalduse ja vastutuse“ kasvatamine on kõikide nende asjade kõrval rahuaegses rutiinis ladude valvamisel või pääslas külaliste registreerimisel?
Mis puudutab seost rahuaegse vahtkonna-toimkonnateenistuse ning ajateenijate „usaldamise“ ja neile „vastutuse andmise“ vahel, siis selguse huvides ütlen ära, et minu arvates võiks selle ülesande vabalt ajateenijatele usaldada ning nad saaksid ilmselt hakkama sama hästi, või võibolla isegi paremini, kui palgalised (Kaitseliidu) valvurid. Sellega probleemi poleks. Küll aga ei pea me seda mõistlikuks põhjusel, et selline vahtkonna- ja pääslateenistus annab väga vähe (kui üldse midagi) juurde ajateenijate väljaõppele, iseseisvusele, motivatsioonile jne. Pigem vastupidi – kui hakata ajateenijatega jälle vahtkondasid ja pääslaid mehitama 24/7/365, siis hakkab see kõik toimuma reaalse väljaõppe arvelt. See on minu teada ka peamine põhjus, miks sellisest süsteemist (v.a. Kadriorg) u 16 aastat tagasi ka loobuti.
Ja üleüldse on minu arust kummaline väita – see käib nüüd esmajoones hillarti jutu kohta – et ajateenijatega vahtkonnateenistuse puudumine on märk sellest, et ajateenijaid meil Kaitseväes ei usaldata ning kardetakse neile vastutust anda. See on jabur väide olukorras, kus me nii rahu- kui sõja ajal usaldame ajateenijale-reservväelasele mh 10-meheliste jagude ja 40-meheliste rühmade juhtimise, mitmekümne inimese vedamise veoauto kastis, soomustransportööride ja varsti ilmselt ka jalaväe lahingumasinate ja liikursuurtükkide juhtimise, sadu tuhandeid eurosid maksvate TT- ja ÕT-rakettide väljatulistamise, tuleandmete arvutamise tervetele MP- ja STV-patareidele jne jne. Igasugustest teravmoonaga läbi viidavatest lahinglaskmistest rääkimatagi. Missugune väljaõppeline väärtus või „usalduse ja vastutuse“ kasvatamine on kõikide nende asjade kõrval rahuaegses rutiinis ladude valvamisel või pääslas külaliste registreerimisel?
-
- Liige
- Postitusi: 455
- Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
- Kontakt:
Re: Valveteenistus
Vastupidi, ajateenijatele reaalsete ülesannete andmine on igati perspektiivikas, mõttekas ja tõhus tegevus. Kõik mis seda pole genereeribki ajateenijates - ja mitte ainult neis -, ideid, et kuidas rumalast tegevusest pääseda või elu huvitavamaks teha. Siin saab kapten Trummiga ainult nõustada.Kapten Trumm kirjutas: Antud probleemid tekivad, sest on vaja iga hinnaga tõestada (ja oma kogemustega värvikalt illustreerida), et igasugune ajateenijatele reaalsete ülesannete andmine on perspektiivitu, mõttetu ja ebatõhus. Ning selle asemel tuleb teenust osta. Seda nimetatakse propaganda.
Kuid vaatame lisaks pisut numbreid ka. Valvuri kursus vist on kaks nädalat. 2020. aastal on ajateenijate arvuks 3610 inimest. 3610 inimest korda 2 nädalat = 7220 nädalat aastas valvuri kursusele.
Ajateenistus on kaheksa või 11-kuud. Peast ei oska täpselt öelda, et kuidas jagunemine on, palju 8 ja palju 11 kuu omasid. Ütleme, et jagunevad pooleks. Seega on meil aasta jooksul kasutada 148 841 ajateenija nädalat. Ühe ajateenija kohta 41,23 nädalat keskmiselt. See on ressurss, mida saab rakendada ühel või teisel viisil. Kas panna nad iseennast ja väeosa valvama või õpetada neist lahinguvõimeline üksus.
Kuna aeg ja eriti just ajateenija aeg on väga piiratud ressurss, siis soovides suurendada valvuri osakaalu, saab see tulla vaid paratamatult mõne muu asja arvelt. Mis see muu siis oleks? SBK, erialakursus, midagi muud? Pikem ajateenistus? Valikuid on mitmeid.
Kui kõiki ajateenijaid õpetada valvuriteks on piltlikult öeldes iga aasta täisajale taandatuna meil 175 ajateenijat võetud ainuüksi valvuri kursuse läbimiseks. Kui suur on KL valvurite voolavus aastas – ei tea, ei oska öelda.
Siit edasi, peale kursuse läbimist, on võimalik hakata väljaõpetatud ajateenijaid kasutama valvemeeskonnana igapäevases teenistuses ja saab arvutada kokku, et mitu ajateenijat me aastas võtaksime valveülesannete täitmiseks. Kiirelt peast arvutades tundub, et suurusjärk koos varasema 175 on seal kuskil 1000 juures. Teisisõnu umbes 36% kõigist ajateenijatest oleks seotud valvuri ülesannetega. Praegu on see osakaal märksa väiksem kuna valvuri rolli täidavad KL valvurid.
Oma eelnevas postituses kirjeldatud väeosas 90ndate keskel kulus aastase ajateenistuse jooksul umbes 70% ajast valvamise ja toimkondadega seotud ülesannetele sh köögikomandod ning ülejäänud 30 % jäi kõigele muule, sh sõduri tarkuse omandamisele.
Eks see ole valiku koht, et millele rohkem rõhku panna ja kes ning kuidas ajateenistust näeb. Kas valvuriks olemist või reservüksuse koolitamist.
Kapten Trumm, mis arvad, kuidas näiteks sinu KL üksus suhtuks sellesse kui nad peaksid 36% kasutada olevast ajast kulutama maleva valvamisele, selle asemel et väljaõppega tegeleda? Ma vist ei eksi, kui pakun, et huvi KL vastu väheneks sest fookus läheks põhiülesandelt kõrvalisemale tegevusele.
Võib ka teistpidi küsida. Mitu % ajateenija ajast tuleks kulutada valveülesannete täitmiseks ja et kas just see on parim meetod vastutus- ja kohusetunde kasvatamiseks? See viimane küsimus on rohkem suunatud akf hillart-le.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Valveteenistus
Ära saa must valesti aru. Ma mitte ei propageeri ajateenijate söökla-, pääsla- või peldikutoimkondade comebacki, vaid protesteerin selle raevuka info-opsi vastu, mis teatud teemaliste postide peale siin puhkeb
Võib lausa aimata teatud tulesüsteemi. Kuskil on vaatleja, kellelt saadud info peale aktiveeruvad "tulepunktid". Kui ühest "tulepunktist" jääb tuleülekaalu jaoks väheks (nt minu "mahasurumiseks" on vaja 2-3, lisaks raske kaudtuli tagapoolt), siis koordineeritult aktiveeruvad järgmised.
Ärge siis laske enda tuld nii lihtsalt välja meelitada ja enda asukohta reeta
Võib lausa aimata teatud tulesüsteemi. Kuskil on vaatleja, kellelt saadud info peale aktiveeruvad "tulepunktid". Kui ühest "tulepunktist" jääb tuleülekaalu jaoks väheks (nt minu "mahasurumiseks" on vaja 2-3, lisaks raske kaudtuli tagapoolt), siis koordineeritult aktiveeruvad järgmised.
Ärge siis laske enda tuld nii lihtsalt välja meelitada ja enda asukohta reeta
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5565
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Valveteenistus
Sul on ilmselt suurusehullustus...Kapten Trumm kirjutas:Ära saa must valesti aru. Ma mitte ei propageeri ajateenijate söökla-, pääsla- või peldikutoimkondade comebacki, vaid protesteerin selle raevuka info-opsi vastu, mis teatud teemaliste postide peale siin puhkeb
Võib lausa aimata teatud tulesüsteemi. Kuskil on vaatleja, kellelt saadud info peale aktiveeruvad "tulepunktid". Kui ühest "tulepunktist" jääb tuleülekaalu jaoks väheks (nt minu "mahasurumiseks" on vaja 2-3, lisaks raske kaudtuli tagapoolt), siis koordineeritult aktiveeruvad järgmised.
Ärge siis laske enda tuld nii lihtsalt välja meelitada ja enda asukohta reeta
Re: Valveteenistus
Reservohvitseridele KAK-i pole?
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
-
- Liige
- Postitusi: 455
- Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
- Kontakt:
Re: Valveteenistus
Valveteenistust ajateenijate baasil korraldades oleks inimeste arv vist siiski suurem. Põhjus peitub selles, et ajateenijad on kas 8 või 11 kuud, kuid valveteenistust on vaja korraldada 12 kuud aastas. Sellest ka minu eelneva postituse väide, et umbes 1000 oleks täisajale taandatuna see suurusjärk, kui tuua tagasi ajateenistusel põhinevad valved. Ajateenistusse kutsumised tuleks samuti ümber korraldada. Kõike seda saab loomulikult teha, kuid see tuleb väljaõppe arvelt. Sellevõrra saaksime kehvemad reservüksused.paneuropa kirjutas:Strateegiline sõdur - Vikipeedia andmetel on KL valveteenistuse palgal üle Eesti 500-600 inimest. Ehk samas mahus valve korraldamiseks oleks vaja sama suurt hulka ajateenijaid ja kontrollimiseks ka kaadrit juurde. Ja seda üle Eesti Muhumaast Kellavereni. Samuti lahkuvad väeosad kriisi korral oma kasarmutest ja tühjadesse linnakutesse jäävad paigale KL valvurid v.a mõned üksikud erandid nagu PS, Ämari jne.
Re: Valveteenistus
Kui ma olin väike poiss, magasin hästi, sest teadsin - valvatakse.
Sain suuremaks, läksin teenistusse, ei maganud hästi - valvasin.
Nüüd, pärast teenistust, ei julge üldse enam magada - tean kuidas valvatakse.
Sain suuremaks, läksin teenistusse, ei maganud hästi - valvasin.
Nüüd, pärast teenistust, ei julge üldse enam magada - tean kuidas valvatakse.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Re: Valveteenistus
Kuna hetkel on olukord selline nagu ta on ja KL valvab edasi, siis on vast oluline tõsta nende lahingulist võimekust parema relvastuse ja ballistilise kaitse osas. Pääsla peab suutma ikka mõned minutid vastu panna igasugusele relvastatud ründele. Kas mujal maailmas on valvurite hooned “soomustatud” või omavad mingit kuulikindlat klaasi?
Re: Valveteenistus
Tõsistel objektidel on väravaputkad betoonist ja löögikindlate klaasidega, otseselt valveruum ka kuulikindel, et sellest ei oleks võimalik lihtsalt autoga läbi sõita või sõelapõhjaks tulistada.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist