In memoriam

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kuperjanov
Liige
Postitusi: 389
Liitunud: 23 Veebr, 2006 15:02
Kontakt:

Re: In memoriam

Postitus Postitas Kuperjanov »

Njaa. 2 väikest last ilma isata.

Kes soovib kuidagi abiks olla, siis..

Julia Ahtama e-mail: julia.ahtama@err.ee
Kadri Kaldur (Kristjani õde) e-mail: kadri.kaldur@gmail.com

SEB BANK
SWIFT: EEUHEE2X
Panga aadress: Tornimäe 2, Tallinn, Estonia
IBAN: EE861010010389331221
Saaja: Julia Ahtama
ArdiS
Liige
Postitusi: 178
Liitunud: 07 Veebr, 2015 11:30
Kontakt:

Re: In memoriam

Postitus Postitas ArdiS »

Minu kaastunne Kristjani lähedastele, eriti isale, kes selle koormaga peab elama. Olin ise juures, ca 6m kaugusel, kui minu selja taga see õnnetus juhtus.
Ukraina sõjväelased helistavad Zelenskile: Härra president, teie käsk on täidetud. Kreml on vabastatud.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: In memoriam

Postitus Postitas Kriku »

Nutikas ja uuendusmeelne. 40-aastasena lahkus demineerija ja päästeametnik Arvi Võime.
Päästeameti demineerimiskeskuse planeerimise ja valmisoleku talituse juhataja Marlen Jalast meenutab, kuidas Arvi Võime alustas teenistust Tartu üksik-päästekompaniis 18 aastat tagasi. „Teenistuse jooksul paistis ta silma lahtise peaga tegusa ajateenijana. Olles siderühma ajateenija, aitas ta luua erinevaid andmebaase ning üheks selliseks oli ka demineerijate andmete baas,” räägib ta. Demineerimiskeskuse algusaegadel koostas Arvi esimese demineerimisalase infosüsteemi DEMIS, mis koondas kõigi regioonide andmeid ja oli samal ajal ka veebipõhine. „Tema loodud infosüsteem oli töökindel ja toimis. Arvi mõtles välja uue DEMIS II kontseptsiooni ning arenduse. Uus DEMIS sai just tänu Arvi kannatlikkusele ja suurtele IT-teadmistele selliseks, nagu kasutusel olev DEMIS on,” tunnustab Jalast.

Peale selle olid Arvi Võimel ka väga head elektroonikateadmised ja programmeerimisoskused. Ta aitas kolleege väga palju elektriskeemide ja programmeerimisega. 2014. aastal lõpetas ta Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor cum laude’ga.

Kollegidel on meeles ka tema teadmised ja kogemused droonide vallas. „Esimese drooni ostis ta enda raha eest, et aru saada, milline droon oleks vajalik pääste- ja demineerimistöödel,” lausub Jalast. „Teised päästeameti osakonnad kaasasid Arvit erinevatesse projektidesse just tema teadmiste tõttu ning veel sel aastal vedas Arvi droonide soetamise hanget.”

Arvit saab Jalasti sõnul tuua teistele eeskujuks. „Tema areng ei jäänud raha taha. Kui asutusel polnud võimalik tema koolituste eest tasuda, otsis ta ise tasuta e-õppe kursuseid, kus sai teadmisi täiendada. Arvi oli kohusetundlik ja abivalmis kolleeg, ta oli alati valmis kõigile IT-alast nõu jagama ning seisis julgelt meeskonna liikmete eest.”

Arvi osales ka paljudel demineerimistel, Lõuna-Eesti pommigrupi koosseisus lahingumoona sündmustel ja suurtel pommitehnilistel kontrollidel erinevates Eesti piirkondades – seda peamiselt kui demineerija. Arvi oli ka hea kohaneja ja uuendaja. 2016. aastal sai ta kolleegidelt tunnustuse, pälvides aasta demineerija tiitli.

Arvi Võime osales aktiivselt ka kaitseliidu töös, Tartu küberkaitse rühmas ning paljudel õppustel.
:rip:
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: In memoriam

Postitus Postitas Troll »

Kriku, kas lahkunul oli mingi seos meie foorumiga või on muu põhjus teda siin meenutada?
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Some »

Ei oska kohe kuhugi postitada, võib ümber tõsta kui siia ei sobi:
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=92751931

Meie hulgast lahkus kindralleitnant Johannes Kert.
Mudakoon
Liige
Postitusi: 1017
Liitunud: 19 Mai, 2015 13:01
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Kontakt:

Re: In memoriam

Postitus Postitas Mudakoon »

Sirge selja ja selge silmavaatega mees.
Minu esimene pataljoniülem.
Puhka rahus.
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: In memoriam

Postitus Postitas nimetu »

Kahju jah. Veidi liiga vara lahkus.
:rip:
aj1972
Liige
Postitusi: 917
Liitunud: 23 Mär, 2014 21:53
Kontakt:

Re: In memoriam

Postitus Postitas aj1972 »

[img]
Kindral Kert viimases intervjuus: Eesti kuulas nullindatel halbu nõuandeid (99)
Johannes Kert rääkis oma viimaseks jäänud intervjuus Eesti riigikaitses tehtud vigadest ja nende likvideerimisest. Eriliselt rõhutas ta seda, et ilma mere- ja õhukaitse lünkade likvideerimiseta ei saa meie liitlased meile konventsionaalse konflikti puhkedes appi tulla.

Taavi Minnik
taavi.minnik@ekspressmeedia.ee
Johannes Kert
Johannes KertFOTO: TANEL MEOS
Kui kindral Kerdil oli 2020. aasta detsembris sünnipäev, siis õnnitlesin teda telefoni teel. Ühtlasi läks jutt sõjapidamisele ja tänasele Eesti sõjaväele. Oli näha, et kindral tahtis selle kohta midagi öelda. Meie jutt jäi, et me teeme sellel teemal pikema intervjuu. Meie usutlus venis minu tõttu, sest ikka tundus, et mingi pakilisem teema on vaja ära kirjutada ja kuhu kindral Kert ning Eesti kaitsevägi ikka mõne nädala või kuuga kaovad.


Viimasel nädalavahetusel võtsin asja kätte ja helistasin kindralile. Kindralil oli hea tuju, ta tegi nalja. Kui telefonis hüvasti jätsime, siis leppisime kokku, et saame varsti kokku ja räägime ühe pikema ja tõsisema jutu vabamas atmosfääris. Olen palju lugenud meie kaitseväelaste ja endiste kaitseväelaste intervjuusid, näinud nende esinemisi. Muidugi peabki tõeline sõjamees olema sirgjooneline ja aus, kuid mind üllatas, et poliitikasse siirdunud kindralit pole dresseerinud parteigenossed rääkima ümarat ja mitte-midagi ütlevat juttu. See on põhjus, miks ma kindralist alati lugu pidasin. Ta oli mehine ja julge mees, nagu sõjamees olema peab. Sellisega läheks sõtta küll.

Olen tema kaasteenijatelt kuulnud palju jutte. Ning selle põhjal teda veelgi enam austanud. Minu „lemmiklugu” kindral Kerdist oli see, kuidas üks kuulsat perekonnanime kandnud ministeeriumi kantsler pidas end välisriikide esindajate juuresolekul sea moodi üleval, jõi ennast täis ja hakkas võõraste naiste kleidisabasid üles tõstma ning neid käperdama. Kaitseväe juhataja Johannes Kert kutsus mehikese järgmisel päeva hommikul oma kabinetti ja põrutas talle vastu hambaid. Minu arvates talitas ta õigesti. Nii on sõjamehele kohane, sest kõige hirmsam pole karistus, vaid häbisse jäämine. Nii on vähemalt sajandeid ohvitseride seas kombeks olnud, ehkki paguneid on inimkonna ajaloo jooksul pandud peale erinevatele inimestele ja sageli neile, kes neid ei väärinud. Kert vääris.

Oma viimaseks jäänud intervjuus rääkis kindral välja, mis tal südamel on. Teda valdas mure Eesti pärast. Mul on hea meel, et see intervjuu ilmub, kuid mul on kahju, et ma ei jõudnud kindralile helistada täna õhtul, nagu meil varem kokku lepitud oli ja ka meie kokkusaamine jäi ära. Sõna tuleb ju pidada, eriti ohvitseriga. Kuulsin tema lahkumisest hommikul tööle sõites raadiost. Ma ei uskunud seda esimese asjana, kuid paraku elu on selline. Need, kes oma leegiga püüavad soojendada ka teisi, põlevad elus kiiremini. Kindral Kerdist jääb helge mälestus.


Mägi-Karabahhi viimases sõjas avaldas sõjalistele vaatlejatele kõige enam Iisraelis ja Türgis valmistatud droonide kasutamine. Kas ka Eestil oleks vaja investeerida kamikaze-, ründe- ja luuredroonidesse, mis on efektiivsed, kuid kordades odavamad kui kopterid ja lennukid?

Eestis on kaks firmat, mis toodavad mehitamata õhusõidukeid. Need on küll luureotstarbelised. Eestis olid suured plaanid hakata neid Ukraina armee jaoks tootma, aga see meeletu korruptsioon ja bürokraatia, mis Ukrainas on, lämmatasid selle plaani ära.

Minule avaldasid kõige enam muljet aserite kamikaze-droonid. Me võiksime Eestis hõlpsasti sarnaseid asju toota.

Kas meie tööstusel on vastav võimekus?

Loomulikult, meil läheks seda kindlasti vaja! Droonile on vaja lihtsalt tankitõrje-raketi lõhkepea otsa panna. See odav odav relv ja efektiivne. Lõhkepea tuleks osta ameeriklastelt ja ülejäänu ehitamisega saadaks siin suurepäraselt hakkama.

Karabahhis olid vastamisi 1980ndate armee Armeenia oma näol ja 21. sajandi armee Aserbaidžaani näol. Kõlab pessimistlikult, aga meie kaitsevägi on tehnilises mõttes siiski 20. sajandi lõpukümnendis, ehkki tankitõrjes on tehtud viimase kümnendiga kõva hüpe, muus vallas ollakse paigal. Kas meil on põhjust muretseda?

Ma ütlen nii: Karabahhi maastik on väga erinev Baltikumi omast. See, mida on võimalik teha mägedes, pole meie oludes võimalik.

Aserid olid väga pikalt ja põhjalikult sõjaks valmistunud. Armeenia on võrreldes Aserbaidžaaniga väga vaene, aserite maavarade müügist saadud sissetulekud võimaldasid aseritel moodsaid relvi kokku osta.

Väga oluline oli selles sõjas Türgi roll. Aserbaidžaanis olid Türgi lennukid sees ja armeenlased ei saanud selle tõttu kasutada oma uusi hävitajaid Su-30. Ka armeenlaste õhutõrje oli väga abitu. Jah, kirjutatakse igal pool, et droonid on aeglased ja lendavad madalalt, ning armeenlaste õhutõrje oli mõeldud kiirelt ja kõrgelt lendavate märkide tabamiseks. Ma pole sellega nõus. Põhiline häda oli tegelikult selles, et armeenlaste õhutõrje juhtimissüsteemid olid vananenud ja neid ei uuendatud. Armeenlased polnud selgelt valmis selliseks tegevuseks õhus, nagu aseritel oli. Nad olid oma õhutõrje laokile jätnud.


Aga kaasaegne süsteem oleks juutide ja türklaste droonidega hakkama saanud? Näiteks norrakate NASAMS.

Väga madalal lendavat objekti on ka NASAMS-iga keeruline tabada. Aga kui sa õigel ajal saad õige suuna võtta, siis see asi lootusetu pole. Muidugi keskmaa süsteemidega droonide vastu võidelda on mõttetu, isegi lähimaa süsteemid on ilma korraliku integreeritud juhtimissüsteemita nende vastu liiga aeglased. Droonide vastu kõlbab isegi kahuriõhutõrje ja isegi rasked kuulipildujad. Eesti kaitseväel midagi on, aga me jääksime nende relvadega droonide vastu hätta. Aga tegelikult saab droonide vastu ka snaipritega, kui vaja.

Venelased ja lääneriigid investeerivad praegu kõvasti süsteemidesse, mis on mõeldud droonide allasurumiseks. Meil pole jälle sellele mõeldud. Kas oleks aeg hakata selles vallas ka meil tegutsema?

Muidugi. Keegi tegeleb ka meil raadio-elektrooniliste vahenditega, aga see on meil nõrgal tasemel. Loomulikult on see ka meie eelarves kinni. Ka laserid on väga efektiivsed madalalt ja aeglaselt lendavate objektide vastu. Eriti objektikaitsel on laser hea süsteem. Nad võtavad palju energiat, aga tänaste tehniliste võimaluste puhul pole see probleem.

Aserid olid palju investeerinud ka juhitavatesse rakettidesse ja suurtükimürskudesse, nad olid ostnud Iisraelilt moodsaid taktikalisi ballistilisi lühimaa rakette ja mitmelasulisi raketiheitjaid, mis tulistasid juhitava moonaga ja kassettmoonaga armeenlaste vägesid. Vene sõjalistele vaatlejatele avaldas see muide väga sügavat muljet. Kas Eesti peaks ka investeerima selle kogemuse pealt lähimaa rakettidesse ja kaasaegsetesse suure laskeulatusega mitmelasulistesse raketiheitjatesse?

Kui me vaatame esmalt Eesti kaardile, siis ma rõhutan seda, et meie esmane probleem on merekaitse. Me ei suuda midagi teha vastase sõjalaevade ja kaatrite vastu! Samamoodi me ei saa hakkama vastase ründelennukite, hävitajate, moodsate ründekopterite ja droonidega!

Selles vallas on tarvis liigutama hakata! Meie potentsiaalne vastane on väga leidlik, tal on palju ressursse. Jah, me oleme vaesed, aga keegi ei keela meil olla nutikad. Ma juba rääkisin lõhkepeaga droonidest. Kes keelab midagi sarnast merekaitses kasutada? Või teine näide: sellest on vähe juttu olnud, kuid praegu arendatakse juba õhutõrjedroone, mis seal mingi pilve välja heidavad ja raketi alla toovad. Me peame olema paindlikud ja nutikad ning tehnika arenguga kaasa minema.


Härra Kert, selline jutt ei meeldi küll meie ametnikele ja parteipoliitikutele, et meil midagi pole ja me ei saa millegagi hakkama. Nemad ütlevad, et NATO-l on ja küll kuidagi hakkama saame ning loomulikult on artikkel viis. Aga oletame korra, et hoopis teie olete Eesti kaitseminister, mitte erakonnakaaslane Kalle Laanet. Pange palun paika prioriteedid „number 1”, „number 2” ja „number 3” mis tuleks järgmise kümne aastaga ära teha ja millises järjekorras!

Nii palju kui ma neid meie plaane näinud olen, siis midagi on meil plaanis teha ranna- ja merekaitse vallas, aga omavahel öeldes on seda liiga vähe. Kui oleksin kaitseminister, siis minu prioriteedid oleksid järgmised: „number 1” keskmaa õhutõrje, „number 2” merekaitse ja „number 3” ülitäpsed kauglaske seadmed.

Kas need viimased oleksidki needsamad mitmelasulised raketiseadeldised, mida aserid kasutasid?

Vahet pole, kas mitmelasulised või ühelasulised. Lähedale laskmiseks meie kaitseväel midagi on olemas, aga meil on tarvis ka kaugele laskmiseks. Vaja on laskeulatusse saada vastase koondumispiirkonnad, juhtimispunktid ja logistikasõlmed. Vastane tuleb Eesti piiridest kaugemal hoida, mitte nii, et nad meie piiri taga laagris on. Arvestades sellega, kui palju on meie potentsiaalsel vastasel suurtükiväge ja kui suur on selle laskekaugus, siis meie lühimaavahenditest poleks sõjas palju kasu. See muidugi oleneks olukorrast ja konfliktist, aga konventsionaalses täiemahulises sõjas poleks sellel erilist mõju.

Kui sõjaks läheb, tuleb meie väed paigutada nii, et vastane ei saaks neutraliseerida meie reserve. Väed on vaja korralikult hajutada, muidu on nii, et meie vastane taob meid maa sisse. Tuleb teha nii, et vastane peab kõvasti pingutama, et meid üles leida. Ja kui meie potentsiaalne vastane on oma tulevahendid n-ö tühjaks lasknud ja esimene kallaletungi faas on läbi, peame meie vastasele väikese maa pealt vastu astuma, et vastane ei saaks oma tuleülekaalu ja suuri tulevahendeid kasutada, sest muidu saaksid pihta ka nende mehed.


Te olete endine tankiväelane ja Nõukogude Liidu ühe „tankipealinna” Harkovi vastava akadeemia lõpetanud. Oleme peale teist maailmasõda näinud, et juudid ja ameeriklased kasutavad tanke väga efektiivselt kõrbesõdades, mujal pole tankid mõne väikese erandiga peale viimast suurt sõda mingit rolli mänginud. Karabahh on muidugi mägedes, aga ka seal polnud tankidega midagi teha. Kas tankide aeg on läbi?

Millest ma alustan?

Kas tank on väljaspool kõrbe ja steppi ebaefektiivne?

Tank on efektiivne ainult sellisel juhul, kui ta on hästi varustatud, kütus ja laskemoon on olemas ning meeskond esmaklassilise väljaõppega. Eesti tingimustes poleks mõtet kasutada tanke pataljoni koosseisus, mina näen tanki meie oludes ainult vahendina millega päästa „käestläinud” olukordi.

Vasturünnakuteks?

Jah, lühikesteks vasturünnakuteks. Tank peab meil oma lühikese vastusööstu ära tegema ja siis uuesti peitu ning reservi. Mina näen neid ainult sellises rollis. Muidugi kodus kirjutuslaua taga on võimatu ette näha kõiki variante, mis sõjategevuses tekkida saab.

Kuid seni kui meil pole keskmaa õhutõrjet, millega saame lahti hoida logistilised kanalid ja varustusteed, et juurde tuua rindele kütust, varustust, toitu, tagavaraosi, laskemoona ja saame ära evakueerida haavatud, siis pole meil mõtet kaitseväge mehhaniseerida. Kui pole kütust, laskemoona ja muud, siis lakkavad tankid ning soomukid olemast lahinguvahendid. Siis on sul vaid rauakolakas, mis tuleb õigeaegselt õhku lasta, et vaenlane seda ära ei võtaks.

Need asjad on kõik loogilistes vastastikseostes. Kui meil ei ole mere- ja rannakaitset ja lääneliitlased ei saa meid varustada, siis on mehhaniseeritud maaväeüksused Eestis mõttetud.

Jah, ma olen maaväelane, aga kaitseväelasena ütlen ma seda, et praegu peame hakkama tõsiselt tegelema merekaitsega ja mereväega. No, keerame korraks malelaua ümber ja vaatame, kuidas see vastase poolt välja paistab. Mina vaatan sõjaväelasena kaarti ja mõtlen, et mille kuradi pärast peaks keegi Leningradi või Pihkva oblastist Eestisse hakkama tankiga tulema Tallinna suunas, kui meil on täiesti adekvaatne tankitõrje. Lihtsam on laevaga täiesti karistamatult Tallinna või Riia sadamasse sisse sõita.


Nullindatel osteti suure rahapaigutuse tulemusel brittidelt kolm Sandown-klassi miinitõrjelaeva. Kas praegu võib ausalt välja öelda, et see oli lollus ja oleks tulnud alustada miinide veeskamisest, mitte miinide tõrjumisest?

Jah, aga saage aru, et me hakkasime riigikaitset taastama alles 30 aasta eest. Ajad on väga muutunud ja sellist strateegilist olukorda ei osanud keegi nullindate algul ette näha. Meil kuulati liiga palju erinevaid ja enamasti väga vastukäivaid nõuandeid andnud nõunikke. See polnud nii, et kõik NATO-s olijad andsid meile ühesugust nõu. Ja väga suur erinevus on selles, mida soovitavad poliitilised nõuandjad ja sõjalised nõuandjad. Sellega lõigati näppu omal ajal.

Vaja on hakata oma peadega mõtlema ja peab olema julgust ise mõelda ja ise teha. Ma loodan, et praeguseks on meil kogemus ja me saame loogilisse ritta panna vajadused, et me teeme ära merekaitse ja keskmaa õhutõrje. Ilma selleta pole mingit „artikkel viite” ja keegi ei saa meile läänest appi tulla. Kui me ei lähene süsteemselt ja ei tee endale selgeks seda, mis on suur strateegiline pilt ja tegeleme igasuguse tühja-tähjaga, siis me raiskame lihtsalt aega. Merekaitse ja õhutõrje on vaja ära teha, ilma selleta me ei saa läänest abi tuua kriitilises olukorras.

Aserid ja türklased näitasid oma propagandas väga vingeid kaadreid, kuidas juhitav rakett või droon lendab sihtmärgi peale ja armeenlane isegi midagi ei kahtlustanud. Kas tank näitas end selles sõjas halvast küljest?

Armeenlaste tankid olid vanad. Ja armeenlaste viga oli see, et nad ei kasutanud passiivset õhukaitset. Nad oleksid saanud kasutada peibutisi, mis oleks aserite tule enda peale tõmmanud. Mina ei märganud, et nad seda oleksid kasutanud.

Kui ma õppisin Harkovi tankikoolis, siis meile räägiti, et kui Nõukogude Liit müüb välismaale relvi, siis võetakse maha automaatlaadijad, ei anta kaasa moodsaid sihikuid ja tulejuhtimissüsteeme. Nendega kaasas olev laskemoon on vanamoodne jne. Need tankid, mis on jäänud Venemaale ja Ukrainasse, võivad olla tegelikult võimekamad, kui me arvame. Ma ei tea armeenlaste tankidest just palju, aga need pole kõige moodsamad, ja kuna neil pole tööstuslikku võimekust ega raha, siis nad ei olnud võimelised oma tanke moderniseerima. Nii et tanke (eriti idas tehtud tanke) on veel vara maha kanda.[/img]
LupusII
Liige
Postitusi: 512
Liitunud: 03 Veebr, 2015 22:06
Kontakt:

Re: In memoriam

Postitus Postitas LupusII »

1992aasta ühel suve õhtul oleks Valgas Vene armeega laskmiseks läinud. Kupi A kompanii ja venelased vaatasid seal teineteist läbi sihikute. Ühel Eesti ajateenijal ei pidanud närv vastu ja jalutas automaadiga positsioonilt minema. Ja läks jooma. Kert proovis mehikest korrale kutsuda kuid see ei reageerinud ja üritas vist Kerdi suunas sihtida. Kert lasi desertööri sinna samasse maha. Nii sai EKV oma esimese langenu.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: In memoriam

Postitus Postitas mart2 »

LupusII kirjutas:1992aasta ühel suve õhtul oleks Valgas Vene armeega laskmiseks läinud. Kupi A kompanii ja venelased vaatasid seal teineteist läbi sihikute. Ühel Eesti ajateenijal ei pidanud närv vastu ja jalutas automaadiga positsioonilt minema. Ja läks jooma. Kert proovis mehikest korrale kutsuda kuid see ei reageerinud ja üritas vist Kerdi suunas sihtida. Kert lasi desertööri sinna samasse maha. Nii sai EKV oma esimese langenu.
Palun ära tiražeeri lollust ja pooltõde. Kui soovid kirjuta nii nagu oli, kuid ära levita linnalegende.
Sellest on pikemalt kirjutatud ka siinsamas foorumis, kuid põhilised vead - kuperjaanovlased ei läinud niisama Vaga linna, vaid piirivalvurite kutsel; poiss jõi ennast täis vahipostil; läks linna relvaga ja tulistas mitmel pool automaadist, s.h. raudteejaamas; kui linnas blokeeriti, siis tulistas teiste kuperjaanovlaste suuna, kuid ei tabanud neid vaid kiviseina kohe kõrval; viskas kaaslaste suunas granaadi, kuid purjakil oleku tõttu jäi tegu poolikuks - splint ei tulnud lõpuni välja; mitte ei lastud lihtsalt maha, vaid sai distantsilt 5,6mm sportpüstolist tinakuuli (õnnetu väikese tõenäosusega tabamus).
Toimus ametlik juurdlus ja kohtuistung koos õigeksmõistva kohtu otsusega.
Kert kahetses seda surma kogu aeg, kuid mitte tegu teiste ajateenijate kaitseks.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: In memoriam

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

mart2 kirjutas:Sellest on pikemalt kirjutatud ka siinsamas foorumis, kuid põhilised vead - kuperjaanovlased ei läinud niisama Vaga linna, vaid piirivalvurite kutsel; poiss jõi ennast täis vahipostil; läks linna relvaga ja tulistas mitmel pool automaadist, s.h. raudteejaamas; kui linnas blokeeriti, siis tulistas teiste kuperjaanovlaste suuna, kuid ei tabanud neid vaid kiviseina kohe kõrval; viskas kaaslaste suunas granaadi, kuid purjakil oleku tõttu jäi tegu poolikuks - splint ei tulnud lõpuni välja; mitte ei lastud lihtsalt maha, vaid sai distantsilt 5,6mm sportpüstolist tinakuuli (õnnetu väikese tõenäosusega tabamus).
Kõik õige - too jangster punnitas tol palaval suvepäeval sääl Valga linna peal ikka kõvasti, et surma saada :|
Väike parandus ka - "sportpüstoli" asemel oli KERTil gabariitidelt päris kolakas pikaraudne revolver. Ehkki tegu oli tõesti .cal 22 relvaga, polnud see minu mälust siiski sportrelv (ega ka mitte NLiidu toodang).
Räägiti, et surma sai ullupand jangster seetõttu, et kuul trehvanud talle otse südamesse. Nii räägiti samal päeval, kinnitada ma seda ei saa, sest patoanatoomi ma seal muidugi ei mänginud.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
LupusII
Liige
Postitusi: 512
Liitunud: 03 Veebr, 2015 22:06
Kontakt:

Re: In memoriam

Postitus Postitas LupusII »

Ega ma halva pärast vaid lugupidavalt ,et julges lahendada selle olukorra.
Maakaitse
Uudistaja
Postitusi: 2
Liitunud: 17 Sept, 2020 10:33
Kontakt:

Enn Tarto

Postitus Postitas Maakaitse »

Päris piinlik, KV ja KM ei suuda end isegi matustele vedada. Säendste vendade tõttu me veel kestame...
Mudakoon
Liige
Postitusi: 1017
Liitunud: 19 Mai, 2015 13:01
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Kontakt:

Re: Enn Tarto

Postitus Postitas Mudakoon »

Maakaitse kirjutas:Päris piinlik, KV ja KM ei suuda end isegi matustele vedada. Säendste vendade tõttu me veel kestame...

Ärasaatmine on ju homme alles ..... :dont_know:
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Uusi trende kohalikust propagandast

Postitus Postitas Kriku »

Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist