http://www.kes-kus.ee/index.php?kategoo ... el_id=2324
Pehmelt öeldes (kordan - pehmelt öeldes) on inimene kirjutanud midagi millestki, millest ta eriti mitte midagi ei tea. Artikkel lausa kihiseb väljamõeldistest, asjatundmatusest ja rumalustest.
Gräzin:
"Mul pole olnud aega ega võimalust uurida Kingissepa lõpu lugu, aga ma usun fakti: Kingissepp arreteeriti mingi arusaamatu politseilaadse operatsiooni käigus 3. mail 1922. Kusjuures lugu oletatavast kommunistlikust reeturist Linkhorstist* (kes kuulu järgi olevat KaPo’le vahele jäänud ja Kingissepa asukoha ära rääkinud) ei puutu asjasse: too oli vait ega rääkinud mitte millestki nende 24 tunni jooksul, milles oli “omadega” kokku lepitud."
Muidugi puutub asjasse. Oli vait, siis mõisteti surma, siis rääkiski.
Gräzin:
"Jätame kõrvale kogu operatsiooni käpardlikkuse – Kingisseppa vaat’ et ei leitudki üles, kuigi tema peidukoht polnud isegi eriti varjatud"
Paistab, et Gräzin oli isiklikult juures hindamas peidukoha varjatust? Tegelikult oli peidukoht ilmselt piisavalt hästi varjatud, sest vastasel juhul oleks ta kohe üles leitud. Ja kohal polnud mitte ainult KAPO, vaid ka "sõjamehed".
Gräzin:
"– ja küsime parem: miks lasti Kingissepp maha praktiliselt kohe pärast tema nn arreteerimist?
Ma ei räägi siinkohal õigusriigist, mida noil aegadel alles ehitati, vaid normaalsest mõistusest. Kingissepp oli ju ei vähem ega enam kui Vene terroriluure operatiivagent, kusjuures – väga kõrge staatusega."
1) Hoolimata sellest, mida Ruuben-Gräzin ka ei väida, oli Kingissepa mahalaskmine täiesti vastav kehtivatele seadustele. S.t - õigusriik
2) Selle kohta, et Kingissepp oli operatiivagent, pole keegi veel tõestust esitanud.
3) Gräzinile ilmselt see pähe ei tule: Kingissepp lasti maha äkki selleks, et vältida olukorda, kus Moskva arreteerib Venemaal suure portsu Eesti kodanikke, hakates nõudma Kingissepa väljavahetamist nende vastu.
Gräzin:
"Kingissepa ametist jookseb veel üks huvitav niidike: miks saadeti vaenulikku sõjaväelise korraga riiki (tegevuses olid endiselt sõjakohtud!) – Eestisse – kommunistliku salapolitsei üks tippmehi vaid paar kuud pärast tema poolt uuritud atentaati Leninile? Riigijuhi mõrvakatse on suur kuritegu mis tahes mõõduga võttes…"
Müsteeriumit võib siin näha vaid inimene, kes asja ei jaga. Julgen väita, et senine "ametlik" versioon on antud küsimuses pädev.
Gräzin:
"KaPo tollane usaldusväärsus on küsitav. Tänu meie jõudmisele Internetti selgub, et aegu, mil kaitsepolitseis polnud juhtivatel kohtadel või agentuuris Venemaa agente – pole tegelikult olnudki. 1920. aastal sokutas Lenin oma mehe isegi KaPo peadirektori kohusetäitjaks. Kes pärast paljastamist… suunati edasi tööle EV kaitsejõudude peastaapi.
Herman Simm vaid kordab Helmut Veemi* lugu (vt vastavat märksõna Google’is ja küsi endalt: kes Eesti juhtidest Venemaa palgal ei olnud?)."
Kurski-Ikonnikovi "Delfi"-artikli põhjal grandioossete järelduste tegemine vihjab küll pigem, et Gräzin on Venemaa palgal.
Gräzin:
"Faktid Nõukogude raamatus kisendavad näkku. Loen ENSV aegsest raamatust Kingissepa kohtuotsust – teda süüdistatakse sõjateadete kogumises vaenlase kasuks ja EV kukutamisele üleskutsuva kirjanduse “laiali laotamise organiseerimises”. Ühtlasi olevat ta arreteerimisel avaldanud relvastatud vastupanu. Mis kõik on sonimine.
Mingeid sõjateateid ei saanud Kingissepp EV vastu koguda sellepärast, et ta oli avalikult teise valitsuse liige ja seega – sõjaline vastane. Ta ei olnud salakuulaja, vaid siseminister enamlaste Töörahva Kommuunis. Kes, tõsi küll, pani enda asemel Käsperti* pabereid ajama ja läks Tallinnasse seiklusi otsima… Aga ikkagi riigi nimel, keda Eesti Vabariik pidas legitiimseks ja ausaks riigiks! (ETK oli struktuurselt Tšekaa kodu-territoriaalne üksus.)"
Arusaamatu: alles oli Kingissepp "Vene terroriluure operatiivagent", aga nüüd on kindel see, et "polnud salakuulaja". Esiteks jääb arusaamatuks loogika, mille kohaselt ei saanud Kingissepp sõjalisi teateid EV vastu koguda, kuna ta oli, tsiteerin, "siseminister enamlaste Töörahva Kommuunis. Kes, tõsi küll, pani enda asemel Käsperti* pabereid ajama ja läks Tallinnasse seiklusi otsima… Aga ikkagi riigi nimel, keda Eesti Vabariik pidas legitiimseks ja ausaks riigiks!"
Teiseks võin öelda, et kinnitus, et põrandalune EKP Keskkomitee täitis muu töö kõrvalt ülesandeid Nõukogude sõjaväeluurele, on nüüd arhiivist leitud ja varsti see tõestus loodetavasti ka avaldatakse. Kingissepp ise teateid ilmselt ei kogunud, ent tema alluvad tegid seda tema teadmisel ja heakskiidul.
Gräzin:
"Lendlehekeste levitamist Kingissepaga seostada ei saa. Kujutage endale ette Mefisto välimuse ja teadvusega maailma terroriorganisatsiooni tippagenti üle õla kiikamas ja poetamas remonditava auto kapoti vahele mingit hädatsevat lehekest – “Maha kapitalismus!” vms."
Alles Gräzin ise tsiteeris kohtu otsust: EV kukutamisele üleskutsuva kirjanduse “laiali laotamise organiseerimises”. Organiseerimises niisiis.
Gräzin:
"Mis puudutab seda, et Kingissepp oli arreteerimisel relvaga vastu hakanud, siis – arreteerimisel kohalolnud sõjameeste väidete kohaselt pole seda olnud ja see on kõik kapolaste fantaasia."
Huvitav, milline kohalolnud sõjamees seda siis väitis, et seda pole olnud? See on tegelikult Gräzini fantaasia. Kuidas asjad tegelikult olid, on raske öelda. Üks õekestest Telmanitest räägib (avaldamata) mälestustes, et Kingissepp jõudis enne salakambrisse pugemist relva kaasa võtta. KAPO töötaja Julius Palmi sõnade kohaselt löödi kambri uks lahti, Kingissepp seisis uksel, käes oli püstol, mille Palm lõi käest. Väidetavalt oli Kingissepa püstolis tõrge. On üks komandantuuri sõdur, kes ise läbiotsimisel viibis, ja see väitis, et Kingissepp haaras relva, aga see löödi käest. Ja siis on veel Tallinna komandandi Raudvere raport, milles sündmuste kirjeldus on ilmselgelt puudulik. Seal on öeldud vaid, et Kingissepp tõmmati voodile pikali. Relva pole mainitud, aga pole mainitud ka mitmeid teisi asju.
Gräzin:
"Tippagendina vastastega suheldes oleks Kingissepp maha lasknud kas enda või siis relva kohe ära andnud, kuni kohtumiseni normaalsete vastuluurajatega. Vaenlaste või sõpradega."
Jääb arusaamatuks, mille alusel Kingissepp "tippagendiks" ristitakse?
Gräzin:
"(Mäletan kuulnud olevat, et välisagendi värbamise ja tema topeltagendiks saamise keskmine vahemik on umbes kaks aastat. Kujutage endale vaid ette – Kingissepp EV teenistuses aastal 1925! Hinge võtab kinni. Ja ei mingeid pätse-vapse-laidonere ega sibereid!)"
Hinge võtab kinni mõningate isikute naiivsus ja asjatundmatus. Et võta "tippagent" Kingissepp kinni, värba topeltagendiks ning saada Venemaale? Kingissepp oli fanaatiline kommunist, kes vihkas "kodanlust" ja Eesti Vabariiki. Teda enda topeltagendiks oleks tõsimeeli värbama hakanud ainult idioot.
Gräzin:
"Kusjuures paneb mõtlema asjaolu: Kingissepa kõige loogilisem süüdistus – tema kuulumine vaenuliku riigi salapolitseisse ja agentuuritöö Venemaa kasuks – puudub ametlikus süüdistuses täielikult. "
Hm, äsja Gräzin ise kirjutas: "Loen ENSV aegsest raamatust Kingissepa kohtuotsust – teda süüdistatakse sõjateadete kogumises vaenlase kasuks". Kui see pole süüdistus "agentuuritöös", siis mis see on?
Gräzin:
"Võin tunnistajatega kinnitada, et selle mõtiskluse idee sündis enne seda, kui sain lugeda Aleksander Kurski esseed Delfis, mille sisu on see: ükski MRP ega miski EV okupatsioon ei oleks saanud teoks juhul, kui Eesti tippjuhtide hulgas polnuks reetureid."
Voh kuhu välja jõudsime!