https://www.err.ee/1608453626/pandeemia ... t-taitmist
Lihtsustatult ehitamise lisarahastuse teemadel. Vaevalt, et EKJ (või siis Kaitseinvesteeringute keskus) kirjutas alla ehituslepingule Tellijana, mis sätestab, et hindade tõusmisel, on Töövõtjal õigus nõuda lisaraha, tegu ikka töövõtja riskiga (kuigi suuremad ehitajad suruvad tänapäeval juba ka materjali hinnatõusu punkti lepingutesse). Samas, oleneb palju juurde küsitakse, sest isegi, kui kokkuleppele ei jõuta, siis artikklis mainitud firma on piisavalt väike, et nö "pillid kokku pakkida", kui rahaga välja ei tule ja pooleli oleva ehitise lõpuni ehitamine uue hankega saab olema kordades kallim, kui nö väiksemates summades lisarahastus. Lisarahastuse otsus on aga mõttekas ainult peale nn Töövõtja majandusseisundi analüüsi, kas tegu on konkreetse objekti probleemiga või on firma võlakoorem juba väga suur. Nö viimase variandi puhul pole mõtet ka lisarahastusel, sest nagu ehitusturu ajalugu on näidanud, raskustes ettevõttele lisaraha andmine lõpeb sellega, et see raha läheb igale poole mujale, aga mitte objektile, kuhu see mõeldud oli. Oleks tegu mõne suurkorporatsiooniga, tuleks lihtsalt hoida nö jäika joont ala meil on leping ja ehitage lõpuni ja leping ei näe ette hindade kallinemise tõttu lisarahastust, hinnatõus on töövõtja risk. Kokkuvõtvalt andes lisaraha ühele, on risk, et ka kõik teised tulevad kohe käsi pikalt ees küsima, sest üks ju sai, lisaks suurfirmadega vaieldes tuleb arvestada, et nemad suudavad ka kalleid juriste palgata ehk võib vaid soovitada nö "jäiga liini hoidmist". Kannatajaks pooleks jäävad aga alati alltöövõtjad, eriti firmad, mis koosnevad komplektist "isa, poeg ja pakiauto."