Ma tean struktuuri, kus 3xCV90 kõrval on neljandaks (ülema) masinaks ... Pasi. Ja struktuuri, kus iseliikuvate suurtükkide laskemoona veokiteks, ja vist ka teisteks toetusmasinateks on soomustatud veoautod. Tegemist on riigiga, mis on pigem eeskujuks ja millel on pikad kogemused soomustehnikaga.
Nagu ma ütlesin (vihjasin), lihtne ressursi hinnang kujundas sellise otsuse. Näiteks otsustad ühe laskemoonamasina asemel osta 1000 ühekordset granaadiheitjat ... Selle kõrval võib ju pikalt arutada, kas veok saab roomikutele järgi, kas vastutuli hävitab veoki, kas vastase eriüksus laseb selle puruks jne.
Meie puhul võiks öelda nii, et meie otsustasime Spikede kasuks ja riskime kõige hirmuäratavaga laskemoonamasinate juures.
Uued relvasüsteemid EKV-le
-
Martin Herem
- Liige
- Postitusi: 2376
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
brittide ratasveokid - http://www.military-today.com/trucks/foden_drops.htm - veok paneb aluse maha, liikurid sõidavad juurde ja laevad. britid arvutasid, et roomiklaadimismasin , nt ameeriklaste m992 mahutab 90 mürsku, meeskonnas on 3 inimest, maksab ise ja masina ülalpidamine ilgelt pailu ja põhiprobleem on see, et kuskil tuleb ikkagi need mürsud masinasse laadida.Borja kirjutas:Sellest saab kindlasti huvitava (ja analooge väheomava) "lahenduse", kus raskete roomikliikurite moona hakkavad järele tooma miskid ratasveokid
Loodetavasti saab tulemus tiba parem, kui praegune "CV kerede" toetussoomukiteks ümberehitamise lõputu protsess
briti lahendus - tuleb DROPS , juht paneb kokkulepitud kohas aluse maha ja sõidab järgmise aluse järele. britid leidsid, et see moona ümberlaadimine ühelt transpordivormilt teisele on kõige haavatavam ja aeganõudvam lüli (ja iga mürsk 40kg+20kg laeng)
prantslaste masina laadimine
pzh-2000 laadimine - vast kah 8x8 veoki maha pandud aluselt https://defensiefotografie.nl/oefeninge ... -sob-soms/
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Ma arvan, et KV kommunikatsioon on ise andnud sellistele debattidele alust. Siis kui CV90 kered hangiti, siis räägiti ka, et M113 ei sobinud muuhulgas kehvema mobiilsuse tõttu. Nüüd on sellest saanud justkui omaette argument, mille abil KV hilisemaid valikuid nuhelda.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
https://www.youtube.com/watch?v=DZlxDFRQ0KQ
Sellel 3-minutilisel videol on näha, kuidas toimub Rootsi Archeri iseliikuva haubitsa laadimine. Seal on ju 21 lasukomplekti kõik kiirlaadijas ja selle tühjenemisel keeratakse haubits kusagil asfaldilt metsavahele ja 2 inimest laeb 8 minutiga uued 21 lasukomplekti sisse, kusjuures laadimismasin tundub olevat ilma igasuguse soomuseta konteineriveduk. Siia võiks küll natuke panustada ja laadimismasina kabiini vähemalt ära soomustada. Tegelikult tundub, et maailmas on peale Lõuna-Korea vähe riike, mis kasutavad otse positsioonile sõitmist ja automaatset ümberlaadimist võimaldavaid laadimisoomukeid, tavaline on ikkagi see, et laadimiseks tuleb ratasmasin konteineriga kohale. Kui nüüd mõelda, et laadimine kestab paarkümmend minutit (2 rootslast laevad 21 lasku 8 minutiga), siis on ikkagi väga väike oht, et haubits just sel hetkel tabamuse saab. Minu arvates on mõistlik jätta need eraldi laadimissoomukid ostmata, sest Eestist oluliselt rikkamad riigid ei näe vajadust nendesse panustada ja ostagi sama hinna eest näiteks 1000 ühekordselt TT lasku või 30 TT-raketti.
Sellel 3-minutilisel videol on näha, kuidas toimub Rootsi Archeri iseliikuva haubitsa laadimine. Seal on ju 21 lasukomplekti kõik kiirlaadijas ja selle tühjenemisel keeratakse haubits kusagil asfaldilt metsavahele ja 2 inimest laeb 8 minutiga uued 21 lasukomplekti sisse, kusjuures laadimismasin tundub olevat ilma igasuguse soomuseta konteineriveduk. Siia võiks küll natuke panustada ja laadimismasina kabiini vähemalt ära soomustada. Tegelikult tundub, et maailmas on peale Lõuna-Korea vähe riike, mis kasutavad otse positsioonile sõitmist ja automaatset ümberlaadimist võimaldavaid laadimisoomukeid, tavaline on ikkagi see, et laadimiseks tuleb ratasmasin konteineriga kohale. Kui nüüd mõelda, et laadimine kestab paarkümmend minutit (2 rootslast laevad 21 lasku 8 minutiga), siis on ikkagi väga väike oht, et haubits just sel hetkel tabamuse saab. Minu arvates on mõistlik jätta need eraldi laadimissoomukid ostmata, sest Eestist oluliselt rikkamad riigid ei näe vajadust nendesse panustada ja ostagi sama hinna eest näiteks 1000 ühekordselt TT lasku või 30 TT-raketti.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Seda kommunikeerida on mõnevõrra keeruline, sest, et tausta mõistmine nõuab teatavaid teadmisi suurtükiväe taktikast. Selgitan. Nimelt on laskemoona laadimine ikkagi aeganõudev ja kõrgendatud ohuastmega protseduur, kuna väikesele maaalale on koondatud kaks korda rohkem masinaid ja hulka tihedamalt, kui seal tavaliselt on. Seda teha tulepositsioonil on mõttetu, kui vähegi võimalik ja pigem tuleks seda teha kusagil varjatud alal. Iseküsimus on muidugi see, kas liikurhaubits peaks üldse koguaeg tulepositsioonil passima. Kui ta peidus on, siis on laskemoona autode nende juurde viimine aga tahes tahtmata paljastav tegevus, nagu igasugune liikumine on. Jah, muidugi, haubitsa liigutamine tõmbab ka tähelepanu, aga haubitsa JA laskemoona veoki liikumine samas punktis sisuliselt jukahekordistab avastamise ohtu. Seega ongi mõistlik sõita kuhugi eraldatud ja vaatluse eest paremini varjatud maastikupunkti, soovitatavalt siis kui niiehknaa juba sõitma peab. Ja see punkt juba ei pea olema kusagil soos, vaid võib vabalt asetseda mõne tee ääres kus laskemoona veokil maastikuläbivusega probleeme pole.nimetu kirjutas:Ma arvan, et KV kommunikatsioon on ise andnud sellistele debattidele alust. Siis kui CV90 kered hangiti, siis räägiti ka, et M113 ei sobinud muuhulgas kehvema mobiilsuse tõttu. Nüüd on sellest saanud justkui omaette argument, mille abil KV hilisemaid valikuid nuhelda.
Aga miks Korealased positsioonil tahavad laskemoona laadida? Kindlalt ei saa väita sest pole neilt küsinud, kuid spekuleerin ja pakun kaks varianti. Esiteks suurtükiväele sobiva kinnisvaraga on mägises keskkoreas üsna kitsas käes ja eks sama on ka laskemoona laadimiseks sobivate platsidega. Teiseks, ja palju tõenäolisemaks põhjuseks, on vajadus anda pea katkematut suurtükituld PK vastu, sealjuures vastusuurtükiväe tule all.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Põhimõtteliselt nii on jah. Spetsiaalseid soomustatud moonaveokaid on vaja tule intensiivsuse säilitamiseks.Teiseks, ja palju tõenäolisemaks põhjuseks, on vajadus anda pea katkematut suurtükituld PK vastu, sealjuures vastusuurtükiväe tule all.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Misu olla Tallinnas nähtud https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust ... d=91378501
Samas plaanivat Eesti ettevõtted ise midagi aretada https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ ... d=91379127
Samas plaanivat Eesti ettevõtted ise midagi aretada https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ ... d=91379127
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Njah, esimesel fotol keerab üle topeltjoonte ja teisel pargib kollase joone kõrval... Või olid sel kollased vilkurid?mb kirjutas:Misu olla Tallinnas nähtud https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust ... d=91378501
Samas plaanivat Eesti ettevõtted ise midagi aretada https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ ... d=91379127
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Kas keegi saaks kogu artikli postitada+mb kirjutas: Samas plaanivat Eesti ettevõtted ise midagi aretada https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ ... d=91379127
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
VÕIMAS PLAAN: Eesti võib asuda ise oma kaitseväele soomukeid tootma
Eesti kaitsetööstusettevõtted tegid riigile ametliku pakkumise. Eesti otsustas Läti ja Soomega arendustööst loobuda.
Eesti loobus kaua ettevalmistatud plaanist asuda koos lähinaabritega arendama ja kaitseväes kasutusele võtma Soome-Norra ettevõtte Patria 6x6 soomusmasinaid ning küpsemas on tõsine kavatsus käivitada hoopis suuremahuline sisemaine tootmine. Eesti kaitseväes on täna kasutusel aastast 2004 pärinevad üle 100 Soome kaitsetööstusettevõttes Patria toodetud Pasi soomuki XA-180 ja XA-188, neist esimesed jõuavad oma elutsükli lõppu juba 2025-2026 aastal.
Soomustatud on 1. jalaväebrigaadi pataljonid Scoutspataljon, Kalevi ja Viru pataljon. Eesti koostab oma kaitseplaane kümneks aastaks ette - hetkel kehtiv arengukava kannab aastanumbreid 2017-2026 ning vaid 10 olemasoleva liikuvsuurtükkide pataljoni juhtimissoomuki hankimise. Järgmise aasta kevadel valmiv uus kava luuakse juba aastani 2030 ja see räägib juba suurusjärgu võrra suuremast tehingust ehk enam kui 100 uuest soomukist, räägitud on isegi 300-st. Suurejoonelise plaani ettevalmistamise käigus allkirjastasid Soome, Läti ja Eesti kaitseministeeriumi soomukite hankimiseks ühiste kavatsuste protokolli, aasta alguses järgnes tehniline kokkulepe projekti elluviimiseks.
Järgnes teadus-arenduskoostöö leppe ettevalmistamine ning sel nädalal ka lepinguni jõuti. Kuid Eesti kaitseministri allkirja me sellel dokumendil ei näe. Lepingu sõlmisid Soome ja Läti riik ning Patria, kuhu jäi aga Eesti? Selgus, et Eesti on otsustanud aja maha võtta. „Otsus teadus- ja arenduskokkulepe mitte sõlmida oli ministeeriumi juhtkonna otsus," ütles Fortele Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) esindaja Maria Tiidus. Ametliku põhjenduse kohaselt ei õnnestunud Eestil ja Patrial läbirääkimiste käigus jõuda kokkuleppele teadus- ja arendustegevuse hinna ning Eesti kaitsetööstusettevõtete osaluse suhtes selles projektis. Eesti sooviks on olnud nimelt algusest peale see, et Eesti kaitsetööstusettevõtted saaksid litsentside alusel osaleda soomukite ehitamisel. Veelgi olulisemaks osutus aga hind.
„Eesti kaitsetööstuse osalus on kindlasti oluline hindamiskriteerium, kuid eelkõige on tähtis see, et iga investeeritud euro eest saaksime tagasi võimalikult palju kaitsevõimet. Ehk siis, soomuki maksumus prevaleerib teiste hindamiskriteeriumite üle," rääkis Tiidus. Eesti niisiis Soome ja Lätiga ühiselt soomukeid arendama ei tõtanud, samas surub aeg peale - mõne aasta pärast vajavad väljavahetamist olemasolevad soomukid ning vaja on uusi. Soomustatud peavad saama näiteks ka 2. brigaadi pataljonid.
Millised on Eesti alternatiivid?
Esiteks on otsustatud, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus läheb 6x6 soomukite soetamisega seoses edasi konkurentsipõhise hankemenetlusega. Oleks valitud koostöö naabritega, poleks seda vaja olnud - Euroopa Liidu kaitsedirektiivi erand räägib sellest, et kui mitu riiki koos teevad koostööprojekte, siis võivad nad selleks ühe pakkuja välja valida. Teiseks on endast jõuliselt märku andnud Eestis moodustatud laiapõhjaline konsortsium, millesse kuulub üle 20 ettevõtte nii kaitse- kui masinatööstuse liidust.
Mehitamata kaitseväesõidukite tootja Milrem Roboticsi ja eelmainitud Eesti ettevõtete konsortsiumi juht Kuldar Väärsi räägibki Fortele, et Eesti tegi naabritega ühisplaanist välja astudes „igal juhul õige otsuse". „RKIK saatis juba augustis erinevatele soomukite tootjatele laiali päringu indikatiivsete hinnapakkumiste saamiseks, et hinnata turgu ja võimalikke pakkujaid. Ka Eesti konsortsium tegi selle päringu raames oma pakkumuse," ütles Väärsi. Pakkumust koostades disainis konsortsium koos tugevate rahvusvaheliste partneritega töökindla soomuki, mis vastab Kuldar Väärsi sõnul täpselt Eesti kaitseväe tänastele tingimustele ning pakub tulevikus ka uuenduste võimalust. Ta oli kindel ka selles, et soomukeid suudetakse tootma hakata nii kiiresti, kui kaitsevägi seda vajab.
„Kodumaine tööstus suudab vajalikus ajakavas pakkuda konkurentsivõimelist hinda ja head kvaliteeti. Lisandväärtusena loob soomuki Eestis tootmine täiendavaid töökohti ja kasvatab majandust, mis on praeguses majanduskeskkonnas vägagi oluline. Aga see on juba riigi valik ja otsus, millist lahendust eelistada," lisas Väärsi. Ka Maria Tiidus kinnitas, et Eesti konsortsium on esitanud oma pakkumise, kus nad on kinnitanud, et nad suudavad eeldatavast tarnegraafikust kinni pidada. Mis puutub koostööse Soome, Läti ja Patriaga, siis vaatlejaliige on Eesti jätkuvalt edasi ka selles projektis.
„Eesti on endiselt programmi tehnilise kokkuleppe üks osapool ning antud kokkuleppest Eesti ei taganenud. Seega, kui tingimused on sobivad, on Eestil võimalus programmi järgnevate faasidega) uuesti liituda," ütles Maria Tiidus. Patria Land äriüksuse president Jussi Järvinen ütles, et ta austab Eesti otsust. „Selle pikaajalise projektiga liitumine nõuab väga põhjalikku kaalumist" lisas ta. „Patria on jätkuvalt valmis kaasama programmi Eesti kaitsetööstusettevõtteid eesmärgiga esitada esimesed tellimused juba 2021. aastal. Programm jääb avatuks Eestile ja kõigile teistele liituda soovivatele riikidele ka hilisemas staadiumis." Eestis on Patria esindatud tütarettevõttega Milworks, mis kandis varem nime Milrem LCM ja mis tegeleb valdavas osas Eesti kaitseväe Pasi-soomukite XA-180 ja XA-188, relvasüsteemide ja rivitehnika hoolduse ja remondiga.
Eesti kaitsetööstusettevõtted tegid riigile ametliku pakkumise. Eesti otsustas Läti ja Soomega arendustööst loobuda.
Eesti loobus kaua ettevalmistatud plaanist asuda koos lähinaabritega arendama ja kaitseväes kasutusele võtma Soome-Norra ettevõtte Patria 6x6 soomusmasinaid ning küpsemas on tõsine kavatsus käivitada hoopis suuremahuline sisemaine tootmine. Eesti kaitseväes on täna kasutusel aastast 2004 pärinevad üle 100 Soome kaitsetööstusettevõttes Patria toodetud Pasi soomuki XA-180 ja XA-188, neist esimesed jõuavad oma elutsükli lõppu juba 2025-2026 aastal.
Soomustatud on 1. jalaväebrigaadi pataljonid Scoutspataljon, Kalevi ja Viru pataljon. Eesti koostab oma kaitseplaane kümneks aastaks ette - hetkel kehtiv arengukava kannab aastanumbreid 2017-2026 ning vaid 10 olemasoleva liikuvsuurtükkide pataljoni juhtimissoomuki hankimise. Järgmise aasta kevadel valmiv uus kava luuakse juba aastani 2030 ja see räägib juba suurusjärgu võrra suuremast tehingust ehk enam kui 100 uuest soomukist, räägitud on isegi 300-st. Suurejoonelise plaani ettevalmistamise käigus allkirjastasid Soome, Läti ja Eesti kaitseministeeriumi soomukite hankimiseks ühiste kavatsuste protokolli, aasta alguses järgnes tehniline kokkulepe projekti elluviimiseks.
Järgnes teadus-arenduskoostöö leppe ettevalmistamine ning sel nädalal ka lepinguni jõuti. Kuid Eesti kaitseministri allkirja me sellel dokumendil ei näe. Lepingu sõlmisid Soome ja Läti riik ning Patria, kuhu jäi aga Eesti? Selgus, et Eesti on otsustanud aja maha võtta. „Otsus teadus- ja arenduskokkulepe mitte sõlmida oli ministeeriumi juhtkonna otsus," ütles Fortele Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) esindaja Maria Tiidus. Ametliku põhjenduse kohaselt ei õnnestunud Eestil ja Patrial läbirääkimiste käigus jõuda kokkuleppele teadus- ja arendustegevuse hinna ning Eesti kaitsetööstusettevõtete osaluse suhtes selles projektis. Eesti sooviks on olnud nimelt algusest peale see, et Eesti kaitsetööstusettevõtted saaksid litsentside alusel osaleda soomukite ehitamisel. Veelgi olulisemaks osutus aga hind.
„Eesti kaitsetööstuse osalus on kindlasti oluline hindamiskriteerium, kuid eelkõige on tähtis see, et iga investeeritud euro eest saaksime tagasi võimalikult palju kaitsevõimet. Ehk siis, soomuki maksumus prevaleerib teiste hindamiskriteeriumite üle," rääkis Tiidus. Eesti niisiis Soome ja Lätiga ühiselt soomukeid arendama ei tõtanud, samas surub aeg peale - mõne aasta pärast vajavad väljavahetamist olemasolevad soomukid ning vaja on uusi. Soomustatud peavad saama näiteks ka 2. brigaadi pataljonid.
Millised on Eesti alternatiivid?
Esiteks on otsustatud, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus läheb 6x6 soomukite soetamisega seoses edasi konkurentsipõhise hankemenetlusega. Oleks valitud koostöö naabritega, poleks seda vaja olnud - Euroopa Liidu kaitsedirektiivi erand räägib sellest, et kui mitu riiki koos teevad koostööprojekte, siis võivad nad selleks ühe pakkuja välja valida. Teiseks on endast jõuliselt märku andnud Eestis moodustatud laiapõhjaline konsortsium, millesse kuulub üle 20 ettevõtte nii kaitse- kui masinatööstuse liidust.
Mehitamata kaitseväesõidukite tootja Milrem Roboticsi ja eelmainitud Eesti ettevõtete konsortsiumi juht Kuldar Väärsi räägibki Fortele, et Eesti tegi naabritega ühisplaanist välja astudes „igal juhul õige otsuse". „RKIK saatis juba augustis erinevatele soomukite tootjatele laiali päringu indikatiivsete hinnapakkumiste saamiseks, et hinnata turgu ja võimalikke pakkujaid. Ka Eesti konsortsium tegi selle päringu raames oma pakkumuse," ütles Väärsi. Pakkumust koostades disainis konsortsium koos tugevate rahvusvaheliste partneritega töökindla soomuki, mis vastab Kuldar Väärsi sõnul täpselt Eesti kaitseväe tänastele tingimustele ning pakub tulevikus ka uuenduste võimalust. Ta oli kindel ka selles, et soomukeid suudetakse tootma hakata nii kiiresti, kui kaitsevägi seda vajab.
„Kodumaine tööstus suudab vajalikus ajakavas pakkuda konkurentsivõimelist hinda ja head kvaliteeti. Lisandväärtusena loob soomuki Eestis tootmine täiendavaid töökohti ja kasvatab majandust, mis on praeguses majanduskeskkonnas vägagi oluline. Aga see on juba riigi valik ja otsus, millist lahendust eelistada," lisas Väärsi. Ka Maria Tiidus kinnitas, et Eesti konsortsium on esitanud oma pakkumise, kus nad on kinnitanud, et nad suudavad eeldatavast tarnegraafikust kinni pidada. Mis puutub koostööse Soome, Läti ja Patriaga, siis vaatlejaliige on Eesti jätkuvalt edasi ka selles projektis.
„Eesti on endiselt programmi tehnilise kokkuleppe üks osapool ning antud kokkuleppest Eesti ei taganenud. Seega, kui tingimused on sobivad, on Eestil võimalus programmi järgnevate faasidega) uuesti liituda," ütles Maria Tiidus. Patria Land äriüksuse president Jussi Järvinen ütles, et ta austab Eesti otsust. „Selle pikaajalise projektiga liitumine nõuab väga põhjalikku kaalumist" lisas ta. „Patria on jätkuvalt valmis kaasama programmi Eesti kaitsetööstusettevõtteid eesmärgiga esitada esimesed tellimused juba 2021. aastal. Programm jääb avatuks Eestile ja kõigile teistele liituda soovivatele riikidele ka hilisemas staadiumis." Eestis on Patria esindatud tütarettevõttega Milworks, mis kandis varem nime Milrem LCM ja mis tegeleb valdavas osas Eesti kaitseväe Pasi-soomukite XA-180 ja XA-188, relvasüsteemide ja rivitehnika hoolduse ja remondiga.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Soome suursaadiku uus ametiauto tegi katsesõitu, kui sobib, siis pannakse Eesti registrisse ja värvitakse mustaks ning lipuvardad ka külge, väga mugav suunatuld kasutamata rida vahetadamb kirjutas:Misu olla Tallinnas nähtud https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust ... d=91378501
Samas plaanivat Eesti ettevõtted ise midagi aretada https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ ... d=91379127
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Vist mingi vana uudis, aga millal see toimus, kas ei kasutatud vähemalt üht Mambat alles hiljuti märklauana?
Unforeseen consequences
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9144
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Seesama ongi seal pildil või? Keegi asjatundja võiks sellist mõneti ebaharilikku ülesehitust kommenteerida. Paistab et ülem istub juhi taga ja mõlema nâhtavus paremale on piiratud.mb kirjutas:...
Samas plaanivat Eesti ettevõtted ise midagi aretada https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ ... d=91379127
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Kas ta just ebaharilik on? Selliseid leidub veel.
STREIT Group :: Varan APC
Vist mingi seos Ukrainaga. Sest 8x8 Varan on tehtud koos ukrainlastega.
Tigon 6x6
Lõuna-Koerast.
STREIT Group :: Varan APC
Vist mingi seos Ukrainaga. Sest 8x8 Varan on tehtud koos ukrainlastega.
Tigon 6x6
Lõuna-Koerast.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Sildade asetust vaadates, kaks eespool, üks teistest veidi tagapool, meenus kohe venelaste Typhoon-K, tea on siis uue soomuki veermikuks võetud Kamaz-63968 šassii? Mis eelise 6x6 soomuk 8x8 ees üldse annab, miks uus soomuk peab just 6x6 olema, mitte 8x8? Kas 6x6 ei sea mitte koheselt soomukile piiranguid kandevõime st. täiendava soomuskaitse osas? Pole sellel uuel soomukil distantsjuhtimisega kuulipildujat ega midagi, kuulipilduril sarnaselt Pasi XA-180-ga ülakeha soomukist väljas seega kena šanss vastaselt kuuli saada?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 26 külalist